Pühapäev, 30. detsember 2018

Ööjooks -Talve eri 2018

Kõik on rõõmsad! Foto:erakogu

Paganama raske on minna starti ja proovida pidada plaanist kinni mitte endast maksimum anda. 99% võistlustest, kus osalenud olen ka endast parima andnud ehk poolpildituks jooksnud. Üldjoontes seekord õnnestus kuigi oleks võinud veel rahulikumalt startida.
Miks siis mitte maksimumiga? Põhjus lihtne, sest siis taastumine võtab kauem aega kuid praegu vaja usinalt trenni teha mitte puhata ja taastuda.
Alustasin ca 4 min/km tempoga. Startisin üsna eest ja see põhjustas selle, et päris paljud jooksid mööda - tekkis selline teo tunne :) Teadlikult kellegagi kaasa ei läinud ja hoidsin oma tempot - selline tempokas kuid paraja varuga. Esimesed 5 km läbisin ajaga 19:53 -ga ja 23-ndal kohal. Teise ringi alguses tõstsin natuke tempot ja paljud eelnevalt möödunud hakkasid selg ees vastu tulema. Seitsmes kilomeeter tuli ajaga 3:48, järgnevad kaks natuke aeglasemalt, sest omajagu oli tegu lühema maa aeglasematest möödumisega ja libedusega võitlemisega. Viimasel kilomeetril tegin aga kiireimad liigutused ja teise poole ajaks tuli 19:18, kokku 39:15 ja 14 koht. 
Eesmärk sai täidetud ja enesetunne nüüd päev peale jooksu väga hea. 2017 aasta Rakvere ööjooksu 21,1km distantsil oli mu esimese 10 km aeg 38:55 ehk 20 sekundit kiirem.

Aasta lõpetuseks päris tore jooks. Oli nii pauku, mürtsu,  tulemöllu kui tossu - paraku väga ei saanud ringi vaadata kuna jalgealune oli oodatust libedam ja tuli pingsalt jälgida kuhu astud, et mitte libastuda ja kukkuda. Tundub, et korraldajatel oli Icebugiga diil, et rada oleks libe ja nende tossudega jooksjatel selge eelis. Talvejooksu tunde sai kätte pigem nädal varem toimunud Vana-aasta jooksul Tallinnas. Sellegi poolest au ja kiitus Rakverele ja korraldajatele, et ka sellisel ajal suutsid rahvamassid kokku ajada ja ühe emotsioone pakkuva ürituse teha - aitäh :)

Selle nädala treeningud:
E - suusatamine vaba           14 km 1:00 taastav
T - suusatamine vaba            26km 1:50 aeroobne
N - sõudekas                           6km 0:30 soojenduseks
N - jõud jalgadele                            0:25
N - trepitrenazöör                            0:30 aeroobne
N- jooks                                           0:20 taastav
R - suusatamine                     20km 1:30 aeroobne
L - ööjooks                             10km 0:39:15 anaeroobne
P - suusatamine                      14km 1:00 taastav

                                           Kokku: 7:40                                  

Esmaspäev, 24. detsember 2018

2018 aasta maailma 22 trepijooksja...

Trepijooksu "maailmakarika" aasta lõppeb novembris ehk 2018 lõpetasin maailma edetabelis 22 kohal. Kokku läks arvesse 8 parimat tulemust. Enim punkte ehk 80 andis mulle edetabelisse Eesti meistritiitli võitmine.

Loodetavasti jagub selliseid hetki ka 2019 aastasse. Foto:erakogu


Väisvõistlused 2018

MM-il Taipeis sain 25-nda koha.
Soomes Moro maratonil ja Saksamaal Berlin Run Up trepijooksul 3. koha
RedBull400 Lahti individuaali 5. koht ja Team Estonia koosseisus 1.koht
Londonis Broadgate Tower Run Up-il 6. koha

Trepi- ja tõusujooksud Eestis 2018

Olümpia Double Run Up 1. koht
Radissoni Paarisjooks 1. koht
EV100 trepimaraton 1. koht
Trepijooks SEB-s 3.koht
Trepisprint Raadiomajas 8. koht
Teletorni trepijooks (Eesti meistrivõistlused) 1. koht
Trepisprint Telias 1. koht
Muuga 400 3. koht
Rakvere Vallimäe trepijooks 4.koht
Ministeeriumide ühishoone trepijooks 1. koht
EV100 Trepimaraton ERI 1. koht






2019 jätkan tasa ja targu teekonda ja kindlasti on plaanis ka mõned võistlused väljaspool Eestit. Kus, mis ja kuidas näitab aeg :)


PS Mis juhtus Vana-aasta maratonil, kus pidin 3h aja alistama?
Parem on see ära unustada ja liikuda edasi ;)


Kolmapäev, 19. detsember 2018

Koormustest

Oma esimese koormustesti tegin aastal 2013 aasta detsembris. Selleks ajaks olin järjest aktiivsemalt tegelenud tervisespordiga neli aastat.

Milleks üldse koormustest?
Esmalt muidugi selleks, et saada teada, et südamega on kõik korras ja koormus ei mõju kuidagi kahjulikult. Teiseks, et edaspidistel treeningutel kasutada saadud infot efektiivsemaks edasiliikumiseks. Kolmandaks, et järgnevate testidega võrrelda oma tehtud töö efektiivsust ja näha arengut.

Nüüdseks olen teinud testi 2013,2014, 2016 ja 2018
Kõikidel kordadel on südame näitajad korras ja luba sportida ja võistelda spordiarstilt olemas.

Milline on olnud viimase viie aasta areng?

Pikkus ja kaal on samaks jäänud ehk 178cm  ja 64kg
Rasvaprotsent langenud 8,8 pealt 7,1-ni kuigi eks see kõigubki seal 7-9% vahel olenevalt aastaajast.

Enim rõhku olen pannud kogu selle perioodi jooksul oma aeroobse töövõime parandamisse ja see on ka vilja kandnud.

Vo2max:
55 - 2013
72 - 2018

Pulsitsoonid:

                                                     2013                2018
Maksimaalne treening:                172+                177+
Anaeroobse läve treening:         154-172            171-176
Intensiivne aeroobne:                138-154            160-170
Aeroobne treening:                    114-138            131-160
Taastav treening:                         91-114             112-130

Jooksukiirused:                            2014                 2018
Aeroobne lävi                             8km/h                13km/h
Anaeroobne lävi                         12km/h              15km/h

Mis saab edasi?
Kuna pikematel treppidel 35+ korrust veel joosta ei jaksa siis peaks aeroobse töövõime parandamisse veel tugevasti panustama. Õnneks on kunstlumest rajad juba olemas ja alanud suusahooaega tuleb targasti ära kasutada. Kevadeks ja suveks plaanin aga kindlasti ka kiiruses paremaks saada nii treppidel, tõusudel kui ka jooksuvõistlustel.
Mis ja kuidas selgub varsti :)

Kiiremini, kõrgemale, kaugemale! Foto:RedBull

Laupäev, 8. detsember 2018

EV100 Trepimaraton ERI - 3 tundi treppidel!

Peale EV100 auks peetud trepimaratoni (1 tunni jooksul 5 korda teletorni trepist üles) aasta algul veebruaris, tekkis mõte, et miks mitte teha midagi enamat. Kui üldjoontes on tavamaratonis aeg 3 tundi paljudele jooksusõpradele siht ja eesmärk, siis sellest inspireerituna mõtlesingi, et teeks siis 3 tundi treppidel. Algul mõtlesin, et kui selle idee välja käin ja võistluse korraldame siis olen ma ainukesena stardinimekirjas :) "Kaashulludega" aru pidades sai aga selgeks, et just selline võistlus tulekski korraldada. Mõeldud - tehtud! Suvel lõime ürituse ja reklaamisime välja - 33 stardikohta tundus teletorni treppidele täpselt paras arv. Ühisstart ei mahutaks korraga mugavalt enamal arvul võistlejaid. Suurim üllatus oli aga see, et huvi ürituse vastu oli suur ja kohad leidsid ca kuuga omaniku. 


Õnnelikud lõpetajad :) Foto: Erkki Viljarand
Ajakiri jooksja lugu.

Minu trepimaraton numbrites: 

Tõusu ajad:
Stardisirge 0:35
1.   6:30 alla 1:42
2.   6:38 alla 2:26
3.   6:15 alla 1:59
4.   6:21 alla 2:10 (kergus jalgadest hakkas kaduma)
5.   6:39 alla 2:24
6.   6:34 alla 2:50
7.   6:30 alla 1:44
8.   6:30 alla 2:35
9.   6:36 alla 2:16
10. 6:29 alla 1:53  1h25min stardist (hakkas juba tunduma, et äkki saan haamri ja Lauri jõuab järgi)
11. 6:36 alla 2:31 (kergusest oli asi kaugel ja eesmärk oli Lauri ringiga kätte saada)
12. 6:38 alla 3:32 (ebaõnn liftiga, mõlemad olid teel alla)
13. 6:22 alla 2:26 (sain info, et Lauri on lähedal ja andsin jalgadele valu)
14. 6:59 alla 2:27 2h sai täis (missioon täidetud ja lasin jala korra sirgu)
15. 6:31 alla 2:27 (endalegi üllatuseks leidsin jõudu hoida tempot)
16. 6:44 alla 3:09
17. 6:45 alla 2:12
18. 6:56 alla 2:39 (sain aru, et 20 teen kindlalt ära ja isegi 21 pole võimatu)
19. 6:56 alla 3:02 
20. 6:54 alla 4:27 (lõpetasin ringi 2:59:12 stardist ehk sain minna veel ühele ringile)
21. 6:01 alla 1:30 (viimane ring end tagasi ei hoidnud ja proovisin aega alla 6 minuti kuid jäi napilt puudu aga eks ennem seda olin mõned korrad juba trepist üles jooksnud)

Kokku veetsin trepist üles joostes 2:18:34 ja liftiga alla tulles 0:53:45

Tuleb tunnistada, et ei uskunud, et sellise tulemuse suudan teha. Eks oma osa oli tugevatel konkurentidel, sest kuni Lauri ja Meelise ringiga kättesaamiseni ma enda võidus kindel ei olnud ja pingutasin korralikult. Edasi aga endalegi üllatuseks ära ei kustunud. Samuti oli toeks kaasteeliste ergutavad sõnad treppidel - aitäh! Väga meeldiv seltskond sattus treppidele koos jooksma ja eks igaühel oligi pigem võistlus ja võitlus iseendaga. Kõik, kes kaasa tegid olid ilmselgelt võitjad ja said avastastada milleks nad treppidel suutelised on. Sellist võistlust ju Eestis varem korraldatud ei ole ja kõik oli uus. Ajalugu on igatahes tehtud! :)

Ei tea mitmes kord!? Foto: Erkki Viljarand

Tulemused.

Esikolmik: Lauri Loodsalu, Rauno Tiits, Meelis Kuris Foto:Erkki Viljarand


Neljapäev, 29. november 2018

3h treppidel ehk kas olen katsumuseks valmis?

05.12.2018 toimub EV100 Trepimaraon ERI - projekt, mille sarnast Eestis treppidel veel korraldatud ei ole. Nimelt tuleb Tallinna Teletorni trepist üles joosta 3h ja võitja on see, kes selle aja jooksul kõige rohkem kordi seda teha suudab. Isegi minusuguse trepihullu jaoks tundub see päris hull katsumus.

11 korda trepist üles. Foto:erakogu
Nädal varem ehk 28.11 sai erandkorras treenida Teletorni treppidel 1,5h (tavatrenni pikkus 1h). Korraldasin endale sel puhul väikse kontrollvõistluse, et saada aimu, mis tempoga võiks 3h jooksul peale minna. Vaatamata esmaspäevasele kangi- ja teisipäevasele jooksu ja paaristõuke treeningule olid jalad päris ok seisus. Tegin igaks juhuks isegi paar kilomeetrit sooja.

Plaan oli joosta minimaalselt 10 ja ideaalis 11 korda, selleks sobis  jooksutempo 6:00-6:30 kord.
Energia taastumiseks võtsin kaasa 1 liitri spordijooki ja 2 energiageeli. Ühe tarbisin peale poolt tundi ja teise tunni peal. Kuna tempo kiire ei ole ja hingamist kinni ei võta siis 3h katsumuse aeg on 1 geel iga poole tunni tagant ilmselt paras tarbida. Lisaks peale igat kordust lonks paar spordijooki.

Ringi läbimise ajad (sulgudes liftiga alla tuleku aeg, peale sulge keskmine pulss):

1.   5:56 (2:00)  175 / 148
2.   6:08 (2:52)  179 / 138
3.   5:57 (2:00)  180 / 150
4.   6:07 (3:02)  180 / 138
5.   5:58 (3:06)  180 / 136
6.   6:08 (2:47)  180 / 137
7.   6:11 (2:12)  180 / 145
8.   6:15 (2:06)  180 / 151
9.   6:23 (2:04)  178 / 149
10. 6:38 (3:00)  177 / 135
11. 6:56 (2:56)  176 / 126

    68:37   28:05   kokku:  693 korrust ca 10000 trepiastet ca 1900 tõusumeetrit

Nagu näha siis olenevalt lifti asukohast võib päris palju aega kaotsi minna. Kui lift on üleval ootamas, mida juhtus viiel korral siis kulus uuele ringile minekuks ca 2 minutit. Juhul kui lift oli all ja pidi ootama siis ajakulu ca 3 minutit.

11-ndale ringile läksin peale kui stardist oli kulunud 1:27 ehk 10 ringi mahtus aega. 3h katsumusel on võimalik veel lisaring teha kui õnnestub startida uuele katsele enne kolme tunni täitumist. Siit võiks justkui eeldada, et 20 ringi oleksin maksimaalselt võimeline läbima. Enesetunne ja ka ringiaegade ning pulsi languse põhjal julgen aga prognoosida 18-19 ringi läbimist kolme tunni jooksul.
Kuigi võiks öelda, et pulss oli päris kõrge kõikidel läbimistel, siis enesetundes see pigem ei kajastunud. Tempo languse põhjuseks oli jalgade lihasväsimus. Tähtis on trepimaratonil alguses pigem tagasi hoida ja jälgida jooksutehnikat. Algusest peale tuleb käed ja kogu muu keha hoida töös, et jalgadele võimalikult väike koormus jääks. Teooria on muidugi lihtne aga näis kuidas see praktikas välja kukub.

Parim taastav treening! Foto:erakogu

Nüüd tuleb aga sellest eelnevast korralikult ära taastuda. Lähipäevadel kavas kerged jooksutreeningud ja ujumine. Kui mingi ime juhtub siis võibolla õnnestub ka suuskadelt tolm maha pühkida aga eks näis.


Pühapäev, 25. november 2018

Broadgate Tower Run Up 2018

Teed mingi hommikuse plaani eelmisel õhtul korraliku ajavaruga ära kuid hommikul ei lähe ikka nii nagu arvasid :) Seda juhtub tihti, et läheb kiireks ja erand ei olnud ka seekord. Seiklused metroos ja vale suunavalik kohapeal põhjustasid selle, et jõudsime vaid napp pool tundi enne starti võistluspaika. Siis riiete vahetus, number välja, kiip külge ja WC-st läbi ning avastan, et stardini 10 minutit. Ruttu kerge soojendusring, mõned lahtijooksud ja tuligi asuda stardikoridori. Number 007 tähendas seda, et olin esimeste startijate seas. 

007 Foto:erakogu
Enesetunne oli parem kui esmaspäevasel trepijooksul Ministeeriumide ühishoones kuid mitte parim. Stardist läksin julgelt ära ja peagi tuli lõivu maksta. Tõmbas kopsud kinni ja tuli tempos järgi anda. Siiski üritasin säilitada sörgisammu ja korrutasin peas, et peagi pool läbi, siis ainult 15 veel, 10 veel ja kui tuli 5 märk siis panin kõik mängu, mis järgi oli. Finišis maad kallistama ei hakanud kuid mõni minut hiljem olid jalalihased päris valusad ja veremaitse suus. Aeg 4:26 just õnnest kargama ei pannud kuid õnneks 4 sekundit parem kui eelmisel aastal. Kuues koht eliidi seas ja viiendaga jagasin aega.
Jooksja

Pilvepiiril. Foto:erakogu

Kuna eliidi võistlus oli hommikul, peale seda 3,5 ja 12 korda jooksjad ja amatöörid ja perekonnad päeva teises pooles siis sai viimasesse ka ennast ja Mariliisi kirja panna. Täpselt viis tundi peale esimese jooksu starti sai trepid taaskord ette võetud. 

Vahepealsed tunnid sisustasime shoppamise ja MacDonaldsi külastamisega. Big Mac eine kaks tundi ennem võistlust sobis väga hästi - takkajärgi võib öelda, et energiat jagus ja kuidagi pärssivalt võistlustulemusele see ei avaldanud. Metroos sai ka ärev moment üle elatud kui ühel hetkel avastasin, et pangakaart oli taskust plehku pannud. Jätsin rahakoti hotelli ja võtsin vaid natuke sula ja pangakaardi kaasa. Kiire kõne panka ja probleem oli lahendatud, õnneks kuu aja pärast oleks pidanud nagunii uue kaardi tegema. 

Teise jooksu tegin ühtlasema tempoga ja ilmselt oleksin isegi oma hommikuse aja üle teinud kui poleks pidanud tegema ca 10 möödumist aeglasematest. Aeg 4:29 oli amatööridest parim. Suurem hea meel oli aga Mariliisi üle, kes pidas tublilt vastu ja sai ajaga 6:48 naiste amatööride klassi 2 koha.  

Sünnipäeva ja jooksu tähistamine. Fish&Chips muidugi. Foto:erakogu
Võistluseelse nädalal tegelesin peamiselt taastumise ja akude laadimisega:

E - Ministeeriumide ühishoone trepijooks
T - kerge jooks 35min
K - sõudeergomeeter 20min + trepitrenazöör 10min (aeroobselt)
N - kerge jooks 12min (sekka paar kerget lühikest lõiku) + ujumine 1km 24min (laisalt)

Nüüd lähen tagasi aeroobsele lainele ja muutun vastupidavamaks! Siit saab veel paremaks minna :)





Teisipäev, 20. november 2018

Kuidas õnnestus karikasarja avastart?

Tunne ei petnud ja juhtus nii nagu arvasin. Jõudu on jalgades rohkem kui ei kunagi varem :)
See kajastus õnneks ka raja rekordit tähistavas tulemuses 0:52 vs 0:53 eelmisel aastal samal rajal ja pea samal ajal.
Stardihetkel oli tablool juba 4 aega alla minuti ja teadsin, et tuleb korralikult pingutada, et pildil püsida. Tunne, mis ei petnud oli see, et vastupidavusega on hetkel probleeme. Paningi kõik kaardid esimese jooksu peale ja vaatamata suht ebaõnnestunud rütmi valikule ja logisevale tehnikale suutsin kuidagi hädapärase ära teha. Teiseks jooksuks polnud ma aga piisavalt taastunud ja jalg oli endiselt nagu värisev makaron all. Siiski startisin ja vaatamata rahulikumale algusele olin sunnitud poole maa peal ikkagi jala sirgu laskma ja lõpuni tiksuma - ajaks 1:02 Lagi olnuks vast mõni sekund alla minuti aga ei leidnud endas motivatsiooni enam pingutada.
Tulemused
Ajakiri Jooksja lugu

Meeste esikolmik, vasakult: Indrek Vait, Rauno Tiits ja Lauri Ulm Foto:Erkki Viljarand

Nüüd aga tuleb aga valmistuda laupäevaseks võistluseks Londonis. 877 trepiastet läbi 35 korruse. Eelmine aasta õnnestus ära võita kuid seekord on see võistlus liitunud tugevatasemelise Vertical World Cirquit sarjaga, mis toob kohale mitmed tugevad jooksjad üle maailma. Saab raske olema.
Eelmise aasta jooksust siin.


Broadgate Tower. Foto:erakogu
Kuidas edeneb mu maraton alla 3 tunni projekt?
Keeruline on olnud sobitada trepi ja maratonitreeninguid kuid siiski püssi pole veel lõplikult põõsasse visanud. Praeguste plaanide järgi lähen ikkagi stardist vajaliku tempoga minema ja vaatan, mis saab :)
Õnneks on veel piisavalt aega jäänud, et kilomeetreid koguda ja natuke vastupidavamaks muutuda. 



Pühapäev, 14. oktoober 2018

Run Up Berlin 2018

Tohohh! Kui jäänud oli veel ca 10 korrust minna siis ei olnudki jalad pakud ega krambitanud kuskilt. Lükkasin gaasi põhja ja keerutasin need viimased trepid nii kuis jaksasin ja oligi käes päästev finiš. Seekord ei olnud isegi tarvidust pikali visata ja jalutasin rahulikult edasi, et eemal istet võtta. Siis aga hakkasid sealolnud midagi hõikama, millest ma aru ei saanud - selgus, et aja kinni löömiseks tuleb punast nuppu vajutada. Tore lugu küll! Hiljem selgus, et kaotasin teisele kohale täpselt 2 sekundit - selle nupu jama peale kulus aga kõvasti rohkem, palju täpselt see jääb teadmata ja ega kokkuvõttes ka väga hullu ei ole. Ajaga 3:58,4 3 koht ja oma vanuseklassi 1 koht - pole paha.



39 korrust, 770 trepiastet, 110 vertikaalset meetrit. Saksa karikavõistluste etapp.


Soojendus sai hotelli tagusel parkimisplatsil 50 m lõigul tehtud kuna tänavad olid paksult rahvast täis ja kuskil mujal ruumi ei olnud. Foto:erakogu

Päris maksimumi endast seekord anda ei õnnestunud ja eks ka kartus ja teadmatus enda võimetes nii pikka maad hetkel kesta mängis oma rolli. Takkajärgi võib öelda, et seis on hea ja võinuks distantsi esimese poole palju kiiremini joosta. 

Olen juba päris mitmel trepijooksuvõistlusel nii Eestis kui välismaal võistelnud kuid taaskord oli ka võistlustrass minu jaoks midagi täiesti uut. Võib mõelda küll, et mis see siis on - igal pool ühesugused trepid ja trepikojad kuid ei kui mäng läheb aja peale siis hakkab iga pisiasi lugema. Antud võistluse tegi eriliseks esmalt pikk stardisirge ja avatud fuajee trepid ning siis sikk-sakitades lõpuks trepikotta. Algul madalamad astmed hiljem kõrgemad. Lisaks mingi hetk kuskil võistluse keskel tuli joosta mööda koridori hotelli ühest otsast teise, siis jälle sikk-sakitades teise trepkotta ja siis üles välja kuni minu jaoks komistuskiviks saanud punase nupuni. Ehk siis rada, kus on kohalikel selge koduraja eelis. Järgmine aasta oleks juba oluliselt lihtsam :)

Stardisirgel. Foto:erakogu

Poodium, vasakult mina, Ralf Hascher ja Siegfried Flor
.

Reede, 12. oktoober 2018

Berliin 2018

Tänasel päeval Berliini - lihtne, mugav, taskukohane! 

Lennujaamas saab tänu Myfitnessile vormile veel viimase lihvi anda :) Foto:erakogu.

Põhjust minemiseks pole vaja muidugi kaugelt otsida. Laupäeval 13.10 toimub seal Berlin Run Up nimeline trepijooks Park Inn by Radisson Berlin hotellis. Distantsiks 770 astet läbi 39 korruse. Kogutõus ca 110 meetrit. Tegu on Saksa karikasarja etapiga ja osalejaid üle 200


Park Inn by Radisson Berlin Foto:erakogu

Kuna linn ja selle ajalugu huvitav ning varem käinud pole siis sai otsustaud, et viibime seal 4 päeva. 
Soodsaks asjaoluks oli ka airbalticu mugav otselend. Neljapäeva pärastlõunaks Berliini ja pühapäeva õhtuks koju tagasi. 

Vaade ööbimispaigast Ibis hotellist. Võistluspaik alla 1km Foto:erakogu

Kahjuks või õnneks Berliini kõrgeimas hoones ehk teletornis võistlusi ei korraldata. Antud hoone vaateplatvorm asub 203 ja antenni tipp 368 meetri kõrgusel.

Brandenburgi värav. Foto:erakogu
Kuna aega ja viitsimist ennem väljalendu mingi kultuurikava kokku panna ei olnud, siis sai mindud kergema vastupanu teed ja ostetud kohapealt hop on/off bussi reis. Sisaldas see 18 peatust "tähtsaimate" vaatamisväärsuste juures. Lennujaamast sai ostetud Berlin tourist card (29.-), mis sisaldas 72 tundi ühistransporti ja lisaks soodustusi erinevatel piletitelt. Kaasa arvatud see bussituur. Turismikaardi kasuks rääkis ka see, et lisaks minule sai kaasasolev tütar koos minuga tasuta sõita ehk talle polnud vaja eraldi ühissõiduki piletit osta.


Friede, friede, friede! Taamal Berliini Võidusammas. 

Venemaa suurtükk Berliinis. Foto:erakogu
Charlottenburgi loss
Selle lossi juures hakkas Lisettel kultuurist üleküllus tekkima :) Tema õnneks oli ainult pool päeva veel jäänud. Tegelikult polnud häda midagi - oli vaja veits akusid laadida. Valimisime ühe tänavaäärse kohviku ja võtsime  aja maha. Kohv, mahl ja suured võileivad ning teekond võis jätkuda.

Kohalikus kohvikus. Foto:erakogu
Järgnevaks atraktsiooniks oli "panorama view" 24 korruselise hoone katuselt. Lisaks suurepärastele vaadetele linnale tegi sell koha eriliseks lift. Nimelt viib see üles 24 korrusele kõigest 20 sekundiga - sinna hulka kuulub ka kiirendus ja pidurdus. Tekkis imelik tunne küll :) 

Kanada? Petaks ära küll? 


Väga sürr. Foto:erakogu
Oma kultuurireisi osa lõpetasime Berliini müüri tutvustava osaga. Parima ülevaate sellest saab "Checkpoint Charlie" juures - ajalooline piiriületuskoht ida ja lääne vahel. 

Berliini müüri jäänused.


Checkpoint Charlie
Sealsamas lähedal oli loodud tänapäeva tehnilisi lahendusi kasutades võimalus minna ajas tagasi ja vaadata panoraamvaates ning 3d- s 1980 aasta olustikku Berliini müüri ääres. Olles ise vaba maailma poolel maja rõdul. Väga äge lahendus!






Nüüd aga tuleb seada sammud "aasiakasse" ja teha viimane võistluseelne süsivesikute laadimine, et homme olla parimas löögihoos ;)

Kohtumiseni treppidel!










Pühapäev, 30. september 2018

Albu sügisjooks 2018

Parema kopsu all ribide vahel oli vastikult valus ja pistis samas tuli hoida tempot ja mitte lasta Kuleshovil oma teed minna. Peagi saabus kauaoodatud rebasemäe tõus raja 10 kilomeetri paiku. Kuigi see peaks olema minu leivanumber siis mitte täna. Sõjaplaan nägi ette seal rünnata aga tuhkagi - hoog rauges hoopis ja vahe liidriga venis tõusu lõpuks juba mitmekümne meetri pikkuseks - andsin alla. Aga samas jalga sirgeks lasta ei saanud ja tuli edasi pingutada, sest selja tagant hingas alla 100 meetrise vahega kuklasse Tanel Kannel (mees, kes võitis XT sügisrogainil meeste arvestuses koos Rait Palloga esikoha!). Kuna finišisse oli veel üle kilomeetri minna, siis olin veendunud, et mind saadakse kätte. Sain siiski jalad liikuma ja ka pistmine kadus imekombel ära ning suht maksimumiga tulin lõpuks finišisse. Huvitav, et raskeks läkski alles tollel tõusul - ennem seda tundsin, et jooksen pigem säästureziimil.

Meeste põhiklassi poodium. Foto:erakogu

Viimasest jooksuvõistlusest on möödas juba pea kaks kuud. Vahepealsel ajal olen oma eesmärgid ja plaanid sügistalviseks hooajaks ritta seadnud ja nüüd on vaja vaid tegutseda, et kõik õnnestuks.
Kuna pole ammu pidanud korralikult pingutama siis vaim oli värske ja tahe suur.

Stardialas kuuldes, kes konkurentideks on tekkis tunne, et kolme hulka jooksmine võib osutuda pigem keeruliseks. Stardist mindi rahulikult minema ja keegi tempot teha ei tahtnud. Esimesel tõusul Valgehobusemäe küljele võtsin ohjad üle ja testisin kuidas seis on. Esialgu keegi maha ei tahtnud jääda ja kui ma ei eksi siis ca 5 meest püsisid pundis. Jäin ka edasi tempot tegema ja tõusupõnksudel end tagasi ei hoidnud ja üritasin hoida võimalikult ühtlast tempot. Neljandaks-viiendaks kilomeetriks kandis tempo hoidmine vilja ja hingeldamine selja tagant kadus - tohoh mõtlesin, et mis nüüd juhtu, et kas tõesti sain eest ära. Õnn oli siiski üürike sest peagi oli Kuleshov (EMV maratoni pronks) vahe kinni tõmmanud ja teatas, et liigume koos rahulikult tiksudes edasi. Minu jaoks muidugi mitte nii väga tiksumine aga ei midagi hullu kuniks saabus Rebasemägi :) 

Finišitõus. Foto:erakogu


Albu sügisjooksust on saanud meie pere jaoks meeldiv traditsioon alates 2012 aastast. Kahjuks siiski ühe erandiga kui eelmisel ehk 2017 aastal kattus see Moro maratoniga (Soome suurim trepijooks)


Tüdrukute 1km parimad. Mariliis 1 Lisette 2 koht. Foto:erakogu

Lisaks täiskasvanutele on seal ka arvestatavad distantsid pere järelkasvule ja seda väga nõudlikul laskumise ja tõusuga niinimetatud järveringil.

Aasta siis oli 2016 Foto:erakogu

Järgnevalt väike ajalootund:

Oma esimesest Albu sügisjooksust võtsin osa  "jooksjakarjääri alguses" 2012 aastal. Toona oli distantsiks 16 km ja tulemuseks 10 koht ajaga 1:18 Jooksu kommentaariks kirjutasin treeningpäevikusse, et vihmane ja märg ning järgmine päev jalad valutasid. Vaid kuus päeva hiljem tegin katse oma esimese maratoni joosta - lõppes see 20 ndal kilomeetril krampides ja põlve välimiste sidemete vigastusega. (ei saanud normaalselt liikuda päevi ja esimese ning viimase jooksuotsa tegin tol aastal kuu aega hiljem)

Aasta hiljem sai aega 6 minuti võrra parandatud ja võetud 3 koht, mis oli minu esimeseks poodiumikohaks rahvajooksudel :) Lisaks toimus siis ka mäkketõusu jooks, kus sain tunda võidurõõmu. Tol ajal polnud mul aimugi, et peagi ootab mind ees edukas trepijooksukarjäär.

2014 sai valitud lühem ehk 8 km distants. Kuna päev varem olin osalenud Kõrvemaa rattamaratonil siis jaksu polnud ja tuli vastu võtta 5 koht ajaga 0:35:46 Ka mäkkejooksul sain alles 3.koha

2015 olin taaskord päev varem Kõrvemaa rattamaratonil kõvasti pingutanud ja otsustasin sootuks startida kepikõnni 8,5 kilomeetri distantsile koos oma tulevase abikaasa Heddyga. Siiski sai ka 400 meetrit mäkke täisvõimsusel pingutatud ajaga 1:32 millest paraku piisas vaid teiseks kohaks - hea seegi.

2016 mäkkejooksul sai tehtud vigade parandus ja võetud esikoht ajaga 1:18 ehk 14 sekundit parem kui aasta varem. Ilmselgelt aitas arengule kaasa osalemine ja treenimine trepijooksudel. Põhidistantsi 10 km rajal õnnestus saavutada poodiumi 3 koht. Kõike seda tingimustes, kus päev varem sai ligi 4 tunniga metsas rogainil 26,4 kilomeetrit seigeldud.

Aasta siis oli 2012 Foto:Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus.

Ajalugu missugune ja positiivne emotsioon antud võistluselt igaaastaselt garanteeritud :)

Siinkohal lõpetaks postituse Valgehobusemäe puhkekeskuse tunnuslausega:

Eestimaa puhtad kopsud ootavad!
Tere tulemast Valgehobusemäele!

Pühapäev, 23. september 2018

XT sügisrogain Loksa 22.09.2019

Sel aastal me erinevatel põhjustel polnudki rogainidele jõudnud. Viga sai aga parandatud ja osaletud sügisrogainil Loksal. Ka asukoht kodule meeldivalt lähedal ja pikk maratonitreening laupäevasesse päeva sobis väga hästi.

Stardi ootuses. Foto: Edith Madalik

44 koht 130 punktiga 118 lõpetanud võistkonna seas on ilmselt meie parim tulemus seni. Aga koht kohaks, sest meie puhul on punktide kogumine seotud väga suure õnnefaktoriga. Kuna saab vaid paar kolm korda aastas rogainikaart kätte võetud siis orienteerumisvead on kerged tulema. Tihti on määrava tähtsusega punkti lähenedes, et keegi osavam oleks silmapiiril ja meid õige punktini juhataks.
Ka seekord sai korralikult võsa vahele ära eksitud :)

Padrik. Foto:erakogu

Eelpool pildil olevas padrikus oli meie liikumiskiirus 20 min/km - päris hea :)
Siiski saime kokku 28 kilomeetrit 4 tunni ja 7 minutiga. Keskmine pulss 139. Pool distantsist mööda metsa, kus oli ikka väga raske joosta.

Võtame osa ka XT Bingo rogainist 03.11 Meil tiimis üks vaba koht olemas. Tahad ka rogainist osa saada võta meiega ühendust!

Pühapäeval pidin asuma starti Pirita sügisjooksul. Jõudsin sinna isegi kohale kuid viimasel hetkel otsustasin loobuda. Külm, tuuline ja vihmane ilm vedas kaalukausi loobumisele. Hommikul tundus kõik ilus ja võtsin kaasa vaid lühikese jooksuvormi kuid sellega rajale minnes olnuks liiga suur risk hiljem haigestuda. Võib tunduda küll pehmo suhtumine kuid siiski palju starte on tulemas ning vaja ka trenni teha nii, et aega mõnda haigust põdeda ei ole.

Esimese sügisese võistlusjooksu teen seega hoopis järgmisel pühapäeval Valgehobusemäel.



Pühapäev, 16. september 2018

Maraton alla 3 tunni?

Kaotasin sportliku kihlveo sõber Markole ja nüüd tuleb 22.12.2018 Vana-aasta jooksul joosta täispikk maraton.
Viimati sain sellega hakkama täpselt kolm aastat tagasi samuti Vana-aasta jooksul  kui läbisin 42,2 kilomeetrise distantsi oma siiani kehtiva rekordi ehk 3:57:16 -ga.

Et ettevalmistusperiood põnevam oleks ja liiga kergelt asja ei võtaks panen endale eesmärgiks alistada 3 tunni piir ja seda mitte pildituks joostes.

Kas käpuli või püsti selgub 3 kuu pärast!


Tehtav?
Kõik on võimalik. Siiski tõenäosus projekti õnnestumiseks on pigem väike. Lisaks sportlikule poolele omab detsembris sama suur mõju ka ilm. Jääväljadel ja lörtsis ikka head tulemust ei tule. Aga võib ka tulla +5 ja tuulevaikus nii, et võtan asja tõsiselt.

Kuidas on läinud mul minevikus pool- ja täismaratonidel?
Poolmaratoni rekordi jooksin mullu Rakvere ööjooksul kui sain ajaks 1:24:08  Vorm ja enesetunne lubanuks tol päeval või õigemini õhtul ka mitu minutit kiiremini joosta kuid pool viimasest ringist tuli siis joosta laustormis ja läbi vee.
Kokku olen poolmaratoni jooksnud 11 korral. Nendest 5 korral alla 1:30 5 korda napilt üle selle ja korra ka läbi lonkinud. Sel aastal ühelgi võistlusel pole poolmaratoni jooksnud kuid suvel sai Hiiumaal see ise endale korraldatud ja ajaks tuli üksi joostes 1:28:53 keskmine pulss 162
Poolmaratonide ajalugu justkui annab lootust, et hea ettevalmistusega jooksen maratoni alla 3 tunni ära.
Maratonidega lood nii hästi pole
Oma debüüdi tegin 2012 aastal Tartu linnamaratonil. Lõppes see minu jaoks poolel maal krampides ja põlvekõõluste traumaga. Ennem maratoni olin jooksnud septembris 58 kilomeetrit - enne seda suvel mitte üldse. Jooks oligi tol ajal minu jaoks alles uus suund spordiharrastuses. Maratoni ikkagi lambist ei jookse!
Aasta hiljem tegin vigade paranduse Vana-aasta maratonil kui läbi valu ja raskuste sain oma esimese maratoniga hakkama :) Aeg 4:33,23 Selleks olin ka vähe paremini valmistunud kui maratonile eelneva kolme kuuga sai 270km alla joostud. Sellegi poolest läks juba 25-ndal kilomeetril raskeks ja tuli edasi liikumiseks tõsist tahtejõudu kasutada.
Järgmise katse maratoni joosta tegin 2014 Tartu linnamaratonil. Selle ka lõpetasin ajaga 4:06:44 Taaskord oli ettevalmistus kehv ja soov ning katse joosta 3:30 -ga sai 30 -ndal kilomeetril valusa hoobi. Oma märkmetesse kirjutasin: "Jaksas joosta 3:30 grupis kuni 30km siis edasi piin lõpuni :) 30km peal aeg 2:29"
Alla ma ei andnud ja aasta hiljem Vana-aasta jooksul sai taaskord rünnatud aega alla 3:30 Seekord sai see lõpu 33-ndal kilomeetril. Põhjuseks teatemaratoni avavahetuse jooks, kus sai kiirusega natuke üle pingutatud. Tulemuseks siiski aeg alla nelja tunni ja isu maratoni joosta oli pikaks ajaks kadunud.

Nüüd tuleb aga targalt tegutseda ja saada paremaks nii trepijooksus kui ka maraton hea enesetundega ära joosta. Kuidas seda saavutada kavatsen jagan ka aegajalt siin.



Esmaspäev, 10. september 2018

Moro Maraton 2018

Juba kolmandat aastat järjest sai osaletud Soome suurimal trepijooksul Moro Maraton - 442 trepiastet läbi 25 korruse. Eriliseks teeb antud jooksu võistlusrada, mille sarnast pole mujal veel kogenud. Nimelt on tegu keerdtrepiga. Mulle see väga hästi ei istu kuna kogu distants tuleb läbida  suuresti vaid jalgade jõul - käsipuu asub keerdtrepi välisküljel ja seda kasutades kaotab palju aega. Tingimused on aga võrdsed ja selle üle ma ei kurda.

2016 - 3 koht ajaga 1:45
2017 - 2 koht ajaga 1:43

2018 - 3 koht ajaga 1:47 

Esikolmik, vasakult mina, Timo Silander ja Konsta Vanhanen

Aasta ja isegi kuu aega tagasi nägi plaan ette aega alla 1:43 ja alla esimese koha olnuks pettumus. Asjad aga nii ei läinud kuna natuke rohkem kui nädal enne võistlust hakkasid jamad pihta. Esmalt külmetushaigus - kurguvalu, nohu. Siis andis selg järgi ja lõi mingi närvipõletiku, millega maadlesin reedeni. Viis päeva enne võistlust mõtlesin, et kas saab veel hullemaks minna? - sai! Kolmapäev-  neljapäev kerge kõhutõbi. Tekkis juba tunne, et kas üldse Soome jõuan. 
Ettevalmistus viimasel nädalal ennem võistlust oli täpselt 0 treeningut. 

Kuidas läks jooks?
Koht ja aeg on teada. Soojendust tegema minnes oli jalgade seis isegi meeldivalt hea ja puhanud. Rajal aga juhtus see mida karta oligi - lihtsalt ei jaksanud, tõmbas jalad ruttu pakuks ära kuid alla ma ei andnud ja panin kõik mängu, mis tol hetkel oli. Üleval suppi süües hakkas isegi pea kergelt ringi käima, rääkimata sellest, et jalad mõnda aega ei kandnud. Tasuks pingutuse eest sai siiski poodiumi kolmandale astmele ja miinimumeesmärk täidetud - rohkemat loota antud päevast oleks olnud ulme. 

Kuna ööbisime samas Hotellis, kus jooks oli siis kasutasin võimalust ja tegin järgmisel hommikul ühe trepitrenni 5*25 korrust + 11 korrust - seda aga tavatrepil. Nimelt hotellil kaks treppi ja too keerutav võistlustrepp on külalistele suletud.

Trepijooksu võistlushooaeg avatud ja siit saab vaid tõusvas joones edasi minna :) 
Järgmine peatus 13.10 Berliin

Esmaspäev, 6. august 2018

Trepijooksjaks sündinud :) ?

:
Liikumises peitub jõud! Foto:Erkki Viljarand


MM sprindi 35 korrust selja taga ja finišikurv veel võtta. Foto: TWA

Kus, mis, kuidas?

Kõigest lähemalt saab lugeda Ajakiri Sport värskest augustikuu numbrist!

Aitäh Kärt Radik intervjuu tegemise eest!

Trepist üles!

Pühapäev, 29. juuli 2018

Myfitness Madness Race Keila 2018

Eelmisel aastal alguse saanud Myfitnessi Madness Race takistustega jooksud on olnud oma nime väärilised. Esmakordselt toimus selle sarja jooks eelmise aasta kevadel aprillis - siis oli meeletult raske rada tehtud lauluväljakule. Lisaks pigem talvisele ilmale lõppes antud võistlus suure raju tuule ja lörtsisajuga. Tuul tõusis lausa nii tugevaks, et korraldajad olid sunnitud autasustamise ära jätma ja asjad kähku kokku pakkima. Sel aastal Pirital lisas võistlusele vürtsi kohati arusaamatu rajatähistus, mis põhjustas mõnele pikema ja teistele lühema distantsi.
Seekord Keilas aga tuli joosta pea 30 kraadises kuumuses!

Oi oi kui raskeks läks ennem teise ringi lõppu - seal kus tuli köiest üles ronida ja siis edasi joosta. Kuumus oli teinud oma töö ja ainus jahutus oli praktiliselt allpool pildil olevast mudaaugust läbiroomamine. Samuti hakkas paremalt poolt korralikult pistma, mis ei lasknud eriti korralikult pingutada ehk tuli liikuda kergelt säästureziimis. Seda suurem oli üllatus, et tiimikaaslane Tarmo Pertel, kes oli seda ringi korralikult vedanud kustus veel rohkem kui mina ja vahe meie vahel hakkas kasvama. Kõik see andis jõudu juurde ja uuele ringile suundudes oli edumaa juba selline, et uskusin, et vaatamata raskustele kestan ära. Peagi oli Ulm Pertelist möödunud ja tundus, et ka vahe minuga hakkas vähenema.

Särk lendas seljast peale 1 km läbimist. Foto:erakogu

Kuna olin vahepeal saanud natuke hinge tõmmata siis paningi natuke juurde ja maksmimpingutuse lähedal liikusin lõpuni välja. Lisaks Ulmi lähenemisele oli ohuks esikohale ka teises grupis startinud Egon Mõek - mees, kes sai Kõva mehe jooksul juunis teise koha!
Viimasest mäest üles minnes oli jalg ikka täiesti sült ja kergelt ka krambitas. Tuli olla ettevaatlik, et päriselt kramp säärde ei lööks. Viimasest mäest üles, liug mäest alla ja siis ootas taas ees Red Bulli takistus. Seesama, kust ma Pirital läbi häda ja aitamise lõpuks üle sain. Lendasin hooga peale, jalg libastus natuke ja kuigi, et sain õrnalt sõrmedega ülevalt servast kinni siis potsatasin sealt ikkagi alla tagasi. Hakkab pihta, mõtlesin endamisi. Kogusin end natuke, võtsin uuesti hoogu ja sain hüppel korralikult kätega ülevalt servast kinni ja tõmbasin end ruttu üles. Suunurgad läksid rõõmust ülespoole, rahulolu oli meeletu - tegin selle hulluse ära ja alla ei andnud! :) 
Nüüd jäi vaid oodata konkurendi finišit. Mõek tuligi peagi ja kuna ei saanud Red Bullist üles läks ka trahviringile. Lõpuks vahe meie vahel gramm alla poole minuti minu kasuks :)


8km parimad mehed,vasakult: Egon Mõek, Rauno Tiits, Lauri Ulm Foto:erakogu

Meestiimide arvestuses saavutasime OCR Estonia koosesiuga 1 koha!


OCR Estonia vasakult: Rauno Tiits, Lauri Tanner, Tarmo Pertel, Marko Viru ja ees Heiki Rebane

TULEMUSED
Marathon100 artikkel