Pühapäev, 24. veebruar 2019

Kuidas ma end kokku võtsin ehk Rondo1 trepijooks!

Foto: Pic2go

Kuradi valus hakkas juba peale 10 korruse läbimist - ei mitte jalad olnud need, mis alt vedasid. Ka võhma jätkus, kuid kuiv õhk ja selle sisseahmimine kuivatas kurgu ära ja hingamine muutus väga valusaks. Tempoga ka üle ei pannud vaid liikusin kogu tee enamvähem ühtlases tempos - ei tea miks aga ei pannud tempos juurde ennem lõppu aga oleks pidanud, sest jalgades jõudu oli. Tulemuseks kvalifikatsiooni 15 koht. Sellest aga piisas, et saada eliidi 10 parima sekka. Vaid maagilised 5 sekundit jäi lahutama mind reaalsest 10-ndast kohast. Ilmselt oleksin pidanud ennem jooksu tegema vähe tugevamad lahtijooksud? Sellekohased kogemused puuduvad ja pigem on hirm end liialt kulutada. Õnneks aga vedas välja ja koht finaalis oli kindlustatud. Eesmärk sai täidetud :)


Ega mu algsetes plaanides antud trepijooksul osaleda ei olnudki, sest detsembrist jaanuari lõpuni olen panustanud rohkelt mahu tegemisele ja kiireid liigutusi polnud väga teinudki. Lisaks veebruari alguse haigus ja ebaõnnestunud TM just eriti enesekindlust ei lisanud. Tuli aga kutse ja kuna reis kompenseeriti siis otsustasin siiski minna. Hea meel, et suutsin end kokku võtta ja hetke olukorrast maksimumi võtta. Seis vaikselt paraneb ja kevadisteks trepijooksudeks peaksin taas heas löögihoos olema.




Jõudes finišisse ei saanudki pikka aega hingamist korda. Oli selline tunne nagu keegi kägistaks iga natukese aja tagant ja ajas jubedalt köhima. Kuna aja möödudes paremaks ei läinud läksin med punkti, kus pandi hapnikumask pähe ja kästi iga natukese aja tagant kurku kasta. Õnneks läkski peagi paremaks ja sain minna puhkama. Eeljooksu ja finaali vaheline aeg oli 2h ja kuna hotell oli lähedal siis läksin viskasin tunniks ajaks lebosse. 

Mercure Warszawa Centrum Foto:erakogu

Sain hingamise taas korda ja ootasin finaali huviga. Starditi eeljooksu aegade põhjal ehk see, kes finišis ees on võitja jne. Minust viis sekundit varem lasti rajale sakslane Ralf Hascher, mees kes võitis Berliinis ja oli minust kiirem 19 sekundiga. Vahetult minu ees aga tsehh Pavel Holec, kellele olen pea alati napilt kaotanud. Just nende kahega pidingi kohad 7-9 ära jagama, sest eespool oli juba vahe liiga suur ja kedagi püüda olnuks utoopia. Stardist hoidsingi tsehhi selja taha ja minu õnneks alustas ta suht kiirelt, mis tähendas, et saime Hascheri ruttu kätte. Mõnda aega sai triona liigutud kuid ca 12-nda korruse peal tundsin, et on võtta väike lisakäik ja ründasin. Möödusin väliskurvist mõlemast ja tegin poole korrus jagu vahet sisse. Kerge hirm oli, et äkki pingutan üle ja maksan hiljem lõivu. Siiski minu üllatuseks vahe kärises pikemaks ja peagi olin juba korruse jagu ees. Edasi kontrollisingi olukorda ja hoidsin vahet piiludes silmanurgast pidevalt alla, et ennetada rünnakud. Rõõmsalt üle lõpujoone ja parim mk tulemus ehk 7 koht oligi tõsiasi.


Ilmselgelt olen rahul :) Foto:erakogu

Saadud positiivse emotsiooni pealt on hea edasi minna. Lähitulevikus trennid trepil-trepil-trepil!
Tegelikult natuke muud ka aga siit on hea edasi liikuda!

Kohtumiseni treppidel!


Esmaspäev, 18. veebruar 2019

Tartu Maraton 2019

Aeg 3:35:02 Koht 555

Seekordse maratoni tipphetkedeks olid esmalt Hellenurmes (9,5km lõpuni) mustikakisselli ja mõned kilomeetrid hiljem Löfbergsi kohvi joomine, seda viimast võtsin rahulikult lausa 2 topsi. Ennem Hellenurmet oli seis juba selline, et tekkis lume söömise isu, mis viitas korralikule haamrile.
Viimase 9,5 kilomeetriga andsin ära 106 kohta! 

Enne starti, meel rõõmus ja päike säras. Foto:erakogu

Juba stardist minema tuisates (seda ca 150ndalt stardikohalt) selgus kurb tõsiasi, et jõudu pole. Lükkad ja lükkad aga edasi ei lähe - seda siis konkurentidega võrreldes. Kõige hullem asja juures oli see, et laskumisel libises täiesti konkurentsivõimeliselt. Üle platsi suusk ei olnud ja nii mõnigi libises mööda kuid enamusega siiski libisesin sarnaselt ja mõnest möödagi. Pidamine oli pigem hell kuid  korraliku klassikasammuga probleeme ei olnud - seda kuni Kuutseni. Sealt edasi kadus aga pidamine ära. Alla sai pandud Rex kruntkliister, keskele õrnalt lillat vahele ja kuldne peale. Libisemise poole pealt vist ega väga vahet polnud, mis keegi alla pani, sest rada oli suhtkoht jäärenn ja igasugune libisemismääre kulus sealt juba mõne kilomeetriga maha. Määravam oli vast see, kas suusk vastas ilma ja rajaoludele. Eriti tähtis on see kliistriga määrimisel kuna enamusel harrastajatel on kas külma või universaalse ilma suusad. See tähendab aga seda, et kulp on madal ja allapandud kliister võib hakata libisemist pärssima - nii juhtus näiteks minu sõbra Markoga kelle Rossignoli C1 suusk sai natuke kinni määritud.

Sellist libisemist Tartu Maratonil ei mäletagi - Harimäelt alla tulles oli selline tunne, et laskumine ei saagi otsa! Reiepealsed hakkasid kiskuma ja ei suutnud kuidagi asendit hoida, püsti aga ei saanud tõusta, sest siis oleks tagumised minust lihtsalt üle sõitnud. Nii ma siis piinlesin ja lootsin, et saaks see laskumine juba läbi :) Õnneks päris krampi ei siiski ka ei läinud. Tippkiiruseks kella järgi sain 55,3km/h Korra veel sain 50km/h kätte kuid üle 45km/h tõusis kiirus veel mitmel korral.

Ka kukkumisi ja kepimurdmisi nägin mitmeid - õnneks endal õnnestus kõikides teravamates olukordades püsti jääda ja ohuallikatest mööduda. Ega seal top 500-s keegi kellelegi armu ei anna ja arutut rabelemist, sõimu ja varustuse lõhkumist on omajagu. Jutud raja ja suusatamise nautimisest antud seltskonnas ei päde - kõik võitlevad parema aja ja koha pärast. Pärast finišis ringi jalutades oli nii mõnelgi mehel nägu verine või silm rullis - seda mitte, et keegi kellelegi pasunasse oleks andnud vaid ilmselt laskumisel oli nõnda õnnetult kukutud, et nägu kündis maad.

Video kukkumistest

Seda, et keeruliseks läheb ma ei kahelnudki aga, et nii hullusti poleks uskunudki. Kõva ja kiire rada eeldab tugevat ülakeha ja võimet enamuse rajast paaristõukes läbida. Ilmselgelt pole see minu trump ja vähene suusakilometraaž ning haigusnädal ennem maratoni kajastuski tulemuses. 


Järgnevalt tabel minu maratoni aegadest ja kohtadest läbi aastate:



Nii 2018, 2015, 2013 läksin maratoni sõitma 1000 allatehtud suusakilomeetri pealt. Samuti olin nendel aastatel ennem Tartu Maratoni sõitnud ka vähemalt ühe Estoloppeti maratoni. Vaatamata sellele, et lisaks 650 suusakilomeetrile sel talvel olen teinud palju muud ei aita see mitte üks gramm, et olla löögihoos antud võistlusel. Kõike aga korraga ei saa ja ilmselt tuleb ohverdada mõned maratoniaastad, et teha oma tipp trepijooksudel ära ja siis naasta taas maratoniradadele. 

Nüüd tuleb kuidagi valutavad lihased taas töökorda saada, sest juba
laupäeval vallutan Varssavis treppe!


Neljapäev, 14. veebruar 2019

Tartu maratonil tuleb koht top 100-s?

Stardinumber 2019 - 127

Minu üheks sportlikuks eesmärgiks, mille poole püüdlen on jõuda Tartu Maratonil 100 parema sekka - ei rohkem ega vähem!
Kinnisilmi ja iga hinna eest seda aga ei püüa - see peab tulema kehalise arengu loomuliku osana. Nimelt vaja olla hea ka paljudel teistel aladel, eeskätt muidugi trepijooksus.

EMHI lumeolude kaart jaanuari lõpus.

Tartu Maratoni peamine küsimus ennem selle toimumist on alati ilm ja lumeolud. Pole lund ja külma pole ka maratoni.  Kui eelmise aasta talv algas nirult detsembris, jaanuaris ja veebruariks oli see kogu oma ilus ja lumevõlus kohal siis seekord on kõik vastupidi. Kui veel paar nädalat tagasi oleks julgenud mürki võtta, et lumeolude taha see ärajäämine küll pugeda ei saa siis nädalapäevad tagasi oli aga kõik muutunud. Saabus suur sula, mis esmaprognooside kohaselt pidi kestma vaid mõned päevad kuid mida aeg  edasi seda soojemaks kõik prognoosid ka muutusid. Õnneks aga rajaolud piisavad, et maraton täies mahus ka seekord saaks ära peetud.

Eelmisel ehk 2018 aastal tegin oma parima maratonitulemuse saades 138 koha. Suusakilomeetreid olin ennem maratoni kogunud 1000, millest 200 klassikas. Numbrid, millega on maratoni sõita kindel nauding :)

Nüüd aga on käes aasta 2019 ja treeningpäevikus suusakilomeetreid vaadates enesekindlus lakke just ei lähe. Kokku ca 650 kilomeetri, millest 150 klassikas. Tegelikult poleks muretsemiseks põhjustki kui poleks olnud seda nädalast sunnitud treeningpuhkust 2 nädalat ennem maratoni. Lisaks reie ülekoormusele suutsin ka haigeks jääda ja just see viimane on võtnud kindlasti omajagu võhma vähemaks. Siiski pole veel püssi põõsasse visanud ja lootes määrida endale supersuusad ja mine tea äkki satub olema just minu päev :) - loll loodab lõpuni!

Fluorimäärded alla. Foto:erakogu
Suusad määrin alati ise ära, siis pole põhjust peale enda kedagi kiruda. Õnneks on 90% juhtudel tulemus olnud väga hea. Libisemise tegingi juba ära: Rex põhjapuhasti/krunt, HF kollane ja katteks Briko kollane pulber. Enne starti tõmban stardikiirenduseks alla Rex Hydrex geeli. Pidamisega kiiret pole - kliister see saab olema aga milline täpselt, selle las targemad selgitavad laupäeval rajal välja.

Edukat maratoni kõigile, kes katsumuse sel aastal ette võtavad!



Esmaspäev, 11. veebruar 2019

Raadiomaja trepisprint 2019

Raadiomaja 11 korrust

2018 - 41,0 sekundit koht 8
2019 - 40,6 sekundit koht 4

Tulemused
AK uudisklipp
Ajakiri Jooksja


Kohutavad stiilinäited - koperdasin ja samm läks sassi. Fotod: Erkki Viljarand
Nüüd aga Tartu Maratoni lainele!

Neljapäev, 7. veebruar 2019

Siit saab vaid paremaks minna?

Hetkel põhjust rõõmustamiseks ei ole kuid õnneks on kevad veel piisavalt kaugel. Võrreldes eelmise aastaga on plaan saada treppidel tugevamaks/kiiremaks.

Talverõõmud :) Mägi on tekkinud lumelükkamise tagajärjel -puhas käsitöö! Foto:erakogu


                                               2019      vs     2018

suusatamine                           34:01              28:59
jooksmine                               3:24                0:30
trepitrenazöör                         2:20                0:55
trepijooks                               1:28                 3:12
ujumine                                  0:46                 0:23
jõud                                        2:09
üke                                         1:35
sõudeergomeeter                    1:45
             
kokku:                                    41:55              40:23

Jaanuar möödus väga hästi kuid nii kui saabus veebruar hakkasid hädad pihta. Tagareie ülekoormuse tõttu lõi paremasse põlve valu ja jalg jäi kangeks. Parema jala sirutamine osutus parajaks katsumuseks ja teatud harjutuste juures hakkas krambitama. Selle häda vastu õnneks suht lihtne lahendus - koormust alla lasta ja anda puhkust. Siiski sai tehtud eelmises postituses mainitud mäkketõusuvõistlus, kuid see vaid alla 4 minutine pingutus ja üldises plaanis tegi vast vaid head.

Suusasõber öko suusarajal! Foto:erakogu

Esmaspäeval tegin vaid kerge suusatamise ja jätsin ära õhtuse trepitreeningu teletornis - esimene kord kahe aasta jooksul kui see mul vahele jäi! Teisipäeval oli plaan taaskord kergelt suusatada kuid hommikul üles ärgates oli kurk valus ja nina sügeles, mis head ei tähendanud. Seda enam, et päev hiljem vaja võistlusvalmis olla Eesti Energia trepijooksul.

Kolmapäeva hommik küll väga lubavalt ei alanud kuid kuna palavikku polnud, siis otsustasin end siiski kohale vedada. Lisaks individuaalile oli vaja ju ka meeskonna eest joosta.


Stiilinäited trepilt! Fotod: Bertil Tarbe

Esimesed viis korrust polnud väga vigagi kuid sealt edasi kadus jõud ja kuskil 12-ndal korrusel olid lihased kinni, mis kinni. Kuidagi vedasin end üles välja - lõpetades end väga hästi ei tundnud ja pea käis ringi aga peale mõningast toibumist läks siiski enesetunne õnneks tagasi heaks. Tulemuseks aeg 52,5 sekundit, mis andis kolmanda koha. Võistkondlikult piisas aga sellest panusest, et võtta tiim 200-le võit :)

Parimad tiimid. 200-ga koosseis seekord Mariliis, mina ja Marek. Foto: Bertil Tarbe

Korraldus suurepärane ja auhinnalaud võttis silme eest kirjuks! Loodetavasti järgmine aasta jälle ja võimalusel karikasarja ühe etapina.

Nüüd päev hiljem algas taas peavalu, kerge palaviku ja lõputuna jooksva ninaga. Loodetavasti aga saab peagi taas liigutama hakata ja nüüd peagi nädala pikkuseks veninud treeningpaus väga hullu jälge ei jäta. Järgmise nädala Tartu maratoni hea tulemuse võib vist juba ette korstnasse ära kirjutada ja keskenduda pigem tulevastele võistlustele - elame näeme!




Pühapäev, 3. veebruar 2019

Vimka mäkketõus

Selle suusahooaja esimene start sai tehtud!

Nagu näha, siis oli vaja ka laskuda. Foto:erakogu
Ühe kilomeetrine võistlusrada oli tõmmatud siksakitades mööda vimka mäge üles. Kõrguste vahe antud mäel ca 36 meetrit ja kuna vahepeal tuli ka allapoole sõita siis kogutõusu gramm rohkem.

Kuidas läks? Ikka paganama raske oli, mitte et tõus oleks konti murdnud vaid pigem raja tehnilised laskumised ja kurvid olid need, kus meeletult aega kaotasin. Võitjale Kaspar Vaherile kaotasin kilomeetrise lõiguga lausa 35 sekundiga. Ajaks mul 3:50, mis andis küll vanuseklassis suisa 3 koha kuid meeste üldarvestuses platseerusin üheksandaks.

Tulemused

 Tõusul lammutamas. Foto: Anne-Mari Visnapuu


Ega ma ei arvanudki, et suudan sellise võistluse võita. See ei tähenda aga, et endast parimat ei andnud. Isegi puhta tõusuga kaotasin nii mõnelegi mehele - ei oska olemasolevat jõudu läbi suusa sedasi rakendada, et sellest ka piisavalt tulu tõuseks.
See selleks - positiivse emotsiooni ja kogemuse võrra olen nüüd igatahes rikkam :)

Stardi ootuses. Foto:erakogu

Juba kolmapäeval on taas võimalus mõõtu võtta treppidel kui toimub Eesti Energia trepijooks. Võistlusdistantsiks seal 14 korrust. Lisainfo: SIIN