Pühapäev, 29. detsember 2019

Ööjooks Talve eri 2019

Peale teatemaratoni jooksurajale ei jõudnud vaid andsin jalale puhkust. Vahetasin jooksutrennid ujumise, suusa ja ratta vastu välja. Päev ennem jooksu soojendusel tundus seis parem kui ennem teatemaratoni, ka jalg andis vaid õrnalt tunda.

Stardis oli üsnagi värske tunne - see muidugi võis vaid tunduda nii, sest üleüldine sügishall ja si.. suusailm on tekitanud olukorra, kus kogu aeg on tunne, et oled väsinud ja tahaks magada. Seda olen ka ohtralt teinud (keskmiselt 11h ööpäevas) kuid puhanumaks pole saanud. Reaalne plaan ja ka tahe ning võimekus eeldas enda arust lõpuaega 17:00 ja 17:30 vahel. Paraku aga asjad üle ühe kilomeetri ei sujunud ja tuli tõdeda, et ei suuda, jaksa tempot hoida. Ka jalad tundusid nagu pakud, alla aga ei andnud ja pingutasin võimetekohaselt lõpuni. 5 kilomeetrit 17:57 - käib kah!

Kilomeetriajad:
1. 3:26
2. 3:40
3. 3:39
4. 3:49
5. 3:25
Pulss 178/183

Rada mõnus pehme ja üsna hea pidamisega, vaid teravates kurvides tuli ettevaatlikum olla. Üllataval kombel isegi 10 km aeglasemad eriti ei seganud ja sai ilusti möödutud

Tagasi soojas. Foto:erakogu


Laupäev, 21. detsember 2019

Audi Vana-aasta jooks

Elu nägu filmis :D

Mida teha kui lähed wc-sse ja uks lukustub kuid lahti enam ei tule?

Ukse taga oli vaikus ja lukk kuidagi vaatamata suurtele pingutustele lahti ei tulnud. Otsisin siis netist (interneti levi oli ka alla igasugu arvestust) Rocca al Mare kooli telefoni numbri ja helistasin sinna. Automaatvastaja teatas, et täname helistamast kuid oleme tagasi viiendal jaanuaril - tore küll mõtlesin omaette. Mis siis teha? Jalaga uks eest ära lüüa? Kooli vara ikkagi ja pole ilus laamendada.

Helistasin siis treenerile, kes hakkas asjaga tegelema. Õnneks oli eeldatava stardini veel omajagu ehk ca pool tundi. Peale viit minutit jändamist oli kuulda, et keegi oli ukse taha tekkinud ja tahtis ka vetsu saada - pool võitu :) Kuna väljaspoolt tundus esmapilgul, et avamine on võimatu siis tekkis juba tunne, et äkki ei jõuagi starti. Siiski peale mõningast pusimist uks avanes ja päästetud ma olingi :)

Täppsportlased Meeskond, vasakult: Tarvi; Kristjan, Marek, Heiki ja mina. Foto:erakogu

Selline sissejuhatus siis jooksule. Eeldused hea tulemuse tegemiseks minu poolt olid enam kui kahtlased, sest teisipäevane lõigutrenn treppidel ja kolmapäevane lõigutrenn hallis tegid jalgadega üks null. Nimelt kui reedel võistluseelset soojendust läksin tegema lõi parema jala sääre keskele luusse korraliku valu ja kogu järgnev 6km oli paras piin. Lootsin, et läheb paremaks kui soojaks saab kuid ei läinud, läks hullemaks ja lõi ka jala kergelt tursesse. Alustasin ravi ja puhkusega lootuses, et läheb üle.



Hommikul otsisin kapist säärised ja tõmbasin valuvaigistava kreemiga jalad üle ja tuleb takkajärgi tunnistada, et kõige hullem ei olnudki. Valutama hakkas rohkem hoopis teine jalg. Teatepulga saades sildu põletava tempoga minema ei läinud ja esimene km tuli 3:48 jaenamvähem sarnases taktis ka jätkasin. Tagasipöördel kui tuul vastu hakkas olema langes tempo natuke kuid mitte oluliselt ja kokku sain ajaks 32:35 ehk 3:52/km pulss avg 179 Meeskonna tõstsin 13 kohalt 9-ndaks ja võib öelda, et oma miinmumi tegin siiski ära. Kaks aastat tagasi jooksin 32 minutiga.

Pärast jooksu kõige parem seis ei olnud kuid lootus on, et sellest jamast pääseb ilma treeningpausita. Osad jooksud vahetan siiski muu tegevuse vastu (ratas, suusatamine, ujumine) välja. Eks järgnevatel päevadel saab targemaks.

Sportimiseni!

Pühapäev, 8. detsember 2019

Trepimaraton ERI - 3 tundi treppidel!

Jookseks 3h treppidel? Selline mõte tekkis eelmine aasta. Mõeldud tehtud ja seda juba teist aastat järjest 
Esimesel ringil. Foto: Erkki Viljarand

Vaatamata natuke tagasihoidlikumale tulemusele ehk 1 vähem kui mullu kuid siiski 20 korda sai üles joostud - 1260 korrust 17920 trepiastet 3300 tõusumeetrit 🤪Piisas sellest kõigest ka seekord võiduks - võib rahul olla. Algselt oli plaan rahulikumalt võtta kuid kanged konkurendid hoidsid tempot üleval Nüüd võib vist mõnda aega liftiga ka sõita!


Natuke lähemalt võistlusest:
Plaan oli võistlus läbida võimalikult väikese energiakuluga kuid tormireziimis liikunud liftid määrasid ära võistluse edasise käigu. 
Stardist läksin rahulikult ära ja võtsin treppidel Lauri selja taha, kes otsustas algtempo tegemise enda peale võtta. Esimesel kahel ringil end väga mugavalt ei tundnud, sest asjatoimetuste tõttu ei jõudnud sooja teha. Ka kolmas ring sai koos läbitud ja keskmine tõusukiirus oli ca 6:30
Siis peale kolmandat ringi tuli aga lifti oodata ja ootamatult jäi sellest Tarvi joogipausi tegemise tõttu maha. See aga tähendas seda, et ligi 2 minutiline vahe oli saavutatud.
Magama ei jäänud ja võtsin ette rünnaku ka Lauri vastu kuid esimesel katsel see ei õnnestunud, sest kogu trepil joostud edu sulas lifti oodates taas ära. Ei jätnud aga jonni ja lisasin järgmine ring tempot 6:12 peale ja sedasi ma eest ära saingi.
Nüüd olid kõik trumbid minu käes ja tuli hagu anda, et meestele ring sisse teha. Järgmine tõus 6:07 kuid selle nullis taaskord lift ära. Korra jooksin veel alla 6:30 kuid kasu sellest polnud ja võistluse lõpuni pikk maa siis edasi liikusin 6:30 tempos. Peale paari rahulikumat ringi lisasin taas tempot ja 11 ringi lõpuks saingi Tarvi kätte. Kuna tal vahe Lauriga oli väike ja motiveeritus tõusumeetreid koguda suur siis edasi dikteeris tema tempot. Minu asi oli vaid sabas püsida. Ega kaua ei läinudki, sest 12 ringi lõpuks oligi Lauri käes. Järgnevad kolm tõusu alla 6:30 kindlustasid Tarvile kindla teise koha. Viimasele ringile suundusin juba väljaarvestatud täpsusega ehk 20 sekundit ennem finiši sulgemist. Võtsin seda rahulikult ja "nautisin" igat trepiastet.

Tõusu ajad:
Stardisirge 0:35
1.   6:20 (6:30) alla 2:08
2.   6:28 (6:38) alla 2:17
3.   6:18 (6:15) alla 2:44
4.   6:22 (6:21) alla 4:29
5.   6:13 (6:39) alla 2:35
6.   6:22 (6:34) alla 4:17
7.   6:21 (6:30) alla 3:07
8.   6:31 (6:30) alla 3:19
9.   6:33 (6:36) alla 3:44
10. 6:13 (6:29) alla 3:07
11. 6:29 (6:36) alla 3:12
12. 6:18 (6:38) alla 2:13
13. 6:20 (6:22) alla 3:02
14. 6:20 (6:59) alla 3:12
15. 6:30 (6:31) alla 3:12
16. 6:40 (6:44) alla 2:17
17. 6:51 (6:45) alla 3:15
18. 6:59 (6:56) alla 3:38
19. 7:10 (6:56) alla 2:19 (üleval kella juures olin 2:59:40 ehk sain minna uuele ringile)
20. 8:34 (6:54) all veetsin 1:41 ennem viimast ülesminekut, kiiret ei olnud :)


Kokku veetsin trepist üles joostes 2:12:27 (2:18:34) ja liftiga alla tulles 0:59:48 (0:53:45)

Pulss avg 163 (165) max 188 (184)

Tehtud! Kadarbiku maitsvat mahla võtsin ka rajale kaasa :) Foto:erakogu

Tuleb lisada, et ma polnud meie peres ainus - ka kallis abikaasa Heddy , kes veel paar aastat tagasi ei tahtnud treppidest midagi kuulda oli stardis ja mitte niisama - jooksis lausa 14 korda ja sai naistest teise koha 

Heddy treppe mõõtmas Foto: Erkki Viljarand


Ja ei olnud me seal tornis kahekesi maad mõõtmas! 37 samasugust oli veel ja 37 sellepärast et rohkem ei mahtunud!

Trepimaratoonarid :) Foto: Erkki Viljarand

Trepijooks on äge!

Neljapäev, 5. detsember 2019

Ministeeriumide ühishoone trepijooks 2019

Distants 14 korrust:

2017 - 0:53
2018 - 0:52
ja loogiline ju, et sel korral...
2019 - 0:51

Tasuks teine koht kindla 2 sekundilise allajäämisega. Miks ja kuidas las ta jääb... igatahes on seis lootustandev ja jaanuaris peaks minek juba parem olema.

Vaid korrus veel... Foto: Erkki Viljarand






Laupäev, 16. november 2019

Roque del Conde - mäevallutus meie moodi!

Korteri taga mida üürime asub Adeje mäestiku kõrgeim tipp Roque del Conde. Selle tipus kasvab üks puu, mida on näha ka alt.

Alt vaadatuna. Foto:erakogu

Käisin päev varem natuke jalutamas mööda mäekülge ja jõudsin lähedaloleva künka tippu - ca 400 meetrit üle merepinna. Vaated alla Los Cristianose ja Costa Adeje piirkonnale võimsad. Kuna ma eriline mägironija pole kunagi olnud ja kui aus olla siis oli see mu esmane rännak mäkke, selleks mitte märgistatud rada pidi.

Panoraamvaade Tenerife kuurortitele. Foto: erakogu
Olen varasemalt käinud nii vulkaan Etna kui El Teide (3718m) otsas kuid seda mööda etteantud rada pidi. Seekord aga mööda kive ja põõsaid.

Kaktustest, sel rajal puudust ei olnud, tuli vaadata kuhu astud. Foto: erakogu

Banaaniistandus. Foto:erakogu


Saime puu kätte :) Foto:erakogu
Täpselt nii järsk vahepeal oligi. Foto:erakogu


Panoraam tipust. Foto: erakogu



Teel tagasi alla. Foto:erakogu

Kuna kell oli saanud juba 17 läbi ja pimedaks minemiseni ca 1,5 tundi siis otsustasime mööda tuldud rada mitte tagasi minna kuna oli oht, et ei jõua õigeks ajaks kohale. Valisime ametliku matkaraja, mis viis meid Aronasse. Sealt aga tagasi korterisse pea 15-20 kilomeetrit. Lootsime leida takso või mingi muu lahenduse. Ei tulnudki pikalt otsida, sest täpselt sel ajal kui olime Aronasse jõudnud lõpetas oma matka ka kohalik Hispaanlane, kes meid lahkesti oma auto peale võttis ja alla Los Cristianosesse ära viskas. Sealt jäi aga omajagu ehk pea 5-6 kilomeetrit autoni. Selle asemel, et takso võtta või jalutada otsustasime ka väikse jooksutrenni päeva ära mahutada - mõeldud tehtud. Peale pea 5,5 kilomeetrit ja 180 tõusumeetrit olimegi tagasi auto juures ja sealt mõne minutiga sihtpunktis.


Läbi maalilise oru. Foto erakogu


Matkarada Arona linnast antud mäe tippu on see ülemine joon punasest täpist kuni mäe otsa, ehk ca 320 tõusumeetrit (alustatakse olles juba kõrgemal kui 600 meetrit) ja 4 kilomeetrit. Meie alustasime aga ca 200 pealt ja kilomeetrid mööda mäekülge ülespoole liikudes jõudsime lõpuks matkarajale. Kõik see võttis oodatust kauem aega kuna kogemused selles vallas puudulikud. Vahepeal lisas adrenaliini ka koera kujutisega märgid. Õnneks selgus, et tegu on koerte koolituse alaga - nii vähemalt google translate väitis. Õnneks ühegagi neist kokku ei puutunud ka :)
Rohelisega on märgitud kaardil looduskaitse ala. Alguspunktist paremale vaadates jäi banaaniistandus, millest ka pilt üleval pool.





Laupäev, 9. november 2019

VI Maratón Internacional Naviera Armas S.C. de Tenerife

Täpselt nii uhket nime kannab minu selleaastane esimene poolmaraton. Kui juba puhkusel olles selline suursündmus satub toimuma, siis tuleb ikka osaleda. Sedapuhku mingit plaani rekordeid joosta ei olnud. Kuigi kui aus olla siis vist oleksin selleks isegi hetkel võimeline aga las ta jääda, sest see rikuks ära plaani teha korralikult trenni. Lihtsalt taastumine nõuaks oma ja seda aega mul varuks ei ole. Peagi peagi algaval Eesti Trepijooksu Karikasarjal tuleb olla tugevam kui varasemad hooajad, sest konkurendid ei maga ja saavad aina kiiremaks.

Stardi ootuses :) Foto:erakogu

Oma poolmaratoni debüüdi tegi kallis abikaasa, kes algselt plaanist küll väga vaimustunud ei olnud kuid juba finišis ütles, et polnudki nii hull.
Aeg tubli 1:47:11 ja koht naiste hulgas 33, kokku 181-st naisest - pole paha! :)

Super jooksu ilm - 19c ja pilvine. Finišiks tuli päike välja :)
Huvitav saar see Tenerife - samal ajal kui põhjas on pilvine ja jahedam, siis lõunas, kus ka puhkame 26c ja päike paistab. Vahemaa vaid ca 70km.

Rada mõnus vahelduv kergelt tõusev-laskuv. Kokku ca 100 tõusumeetriga ehk võrreldav nii Rakvere kui Tartuga. Kuna oli aega ka ringi vahtida siis sai ka ilusaid linnavaateid nauditud. Lõpp aga ca 6km ookeani ääres kergelt tõusvalt ühele poole ja siis sama teed pidi alla tagasi finišisse. Tänu sellele õnnestus ka parimate jooksust osakest näha.

Korraldus ladus ja probleemideta, kel võimalus siis tasub kindlasti osaleda! 36 eurose osalustasu eest super rada, meeldiv seltskond, ilus ilm, jooksusärk ja uhke medal. Lisaks korralik turgutuslaud peale lõpetamist.

Terviseks! Foto:erakogu

Jooksmiseni!

Pühapäev, 13. oktoober 2019

92. Rabajooks

Viimane tugevam pingutus jääb oktoobri algusesse ja peale seda olen rahulikult võtnud. Algne plaan oli osaleda ka Tartu linnamaratonil kuid sobivate juhuste kokkusattumusel seda siiski ei teinud. Polnud plaanis ka täna pingutada ja ka ei teinud seda - läksin rahulikku pikemat jooksuotsa tegema.

Stardisirgel.. Foto: Tiit Tatter

Stardist läksin eestotsast minema ja esimesed 100 meetrit püsisin ka liidrite tempos. Peale seda hakkasin vaikselt kaasjooksjaid mööda laskma, et aidata infoga Mariliisi. Nimelt käis temal jooks oma klassi ehk 2007 aastat ja nooremate poodiumile. Selleks ajaks kui ta mulle järgi jõudis polnud ükski temavanune minust möödunud. Ka seljatagune tundus turvaline kuid seda ma talle ei öelnud, vaid ärgitasin edasi pingutama. Kuigi vahepeal kippus tempo vajuma 4:50 peale kilomeeter siis suuremat äravajumist ei toimunud ja 27:43 oli piisav võiduks :) Kevadel oli ta sama jooksu teine pea minut aeglasema ajaga. Keskmine kilomeeter 4:40

Marathon100 lugu.

Heddy finiši eel.. Foto: Tiit Tatter

Alles mõni aeg tagasi ütles Heddy, et tema küll jooksma ei hakka - nüüd peale sadu jooksukilomeetrid sel aastal tuli 6 kilomeetrit kätte juba tempoga 4:34 :) Ka jooksurõõm muutub aina suuremaks!

Ise tegin aga sama tempoga ka teise ringi trenni mõttes otsa.

Veski  Mati Porgandikoogist said rõõmu tunda kõik :D Foto:erakogu

Millega ma siis vahepeal tegelenud olen?
Puhkan aktiivselt ja teen ettevalmistusi nii algavaks trepijooksu- kui ka suusahooajaks. Ka maanteeratta vedasin tuppa ja ostsin puki, et harjuda rattasõiduga - tarvis ju järgmise aasta juunis läbida Otepää Ironman 70.3

Sportimiseni ;)

Kolmapäev, 2. oktoober 2019

Albu sügisjooks 2019

Meie pere jaoks juba pikka aega sügisene võistlus kus perega osaleme. Hea korraldus ja sobivad distantsid nii täiskasvanutele (11,5km) kui noortele (1km) ja ka pesamunadele (300m)

Vasakult: Salla, Kuleshov, Tiits. Foto:erakogu


Peale poolt kilomeetrit võttis põhijooksu vedamise enda peale Raimo Salla - mees, kes jooksnud maratoni alla 3 tunni ja mahtunud Tartu suusamaratonil mitmeid kordi esisaja sekka. Võtsin talle tuulde, lisaks minule ka Aleksandr Kuleshov - eelmise aasta võitja ja maratonipronks ajaga 2:35,11
Ilmselgelt olin selle grupi nõrgim jooksja, seda kinnitas ka enesetunne liidri taga joostes. Oli selline piiri pealne kulgemine. Mõtlesin, et jooksen mõne kilomeetri kaasa ja saan turvalise edu järgnevatega sisse.

Kilomeetri ajad:
1. 4:00 (28 tõusumeetrit) tõus mööda mäe külge Valgehobusemäele
2. 3:53 (5tm) mõned metsasinglid
3. 3:49 (10tm)
4. 3:53 (7tm)
5. 3:50 (0tm)
6. 4:00 (14tm) hakkas sadama

Siit alates lasin mehed eest ära, kuna oli veel pea pool minna ja enesetunne oli meeldivast kaugel. Vaikselt hakkas ka vasakul kõhus pistma, mis õnneks peale kerget mudimist ära kadus.

7. 4:03 (10tm)
8. 4:03 (4tm)
9. 4:13 (11tm) hakkas mägisem osa jälle pihta
10. 4:16 (21tm) Rebasemäe tõus :)
11. 3:55 (10tm)
12. 0:40 (3tm)

Kokku: 11,2 KM 122tm
Aeg: 44:35,5 (2018 45:55,8)
Keskmine km aeg 3:59 (2018 4:06)
Pulss avg: 179 max: 186

Jooksusõbrad :) Foto:erakogu


Tubli jooksu tegid taaskord ka tüdrukud raskel kahe tõusuga 1000 meetrisel rajal.  Mariliis sai 1 koha ajaga 4:15 (ajaparandus aasta tagusega 29,6 sekundit) ja Lisette 3 koha ajaga 4:56,8 (ajaparandus aasta tagusega 21,8 sekundit) Suvistest Kohilas käikudest on ilmselgelt kasu :)


Mirelli esimene finiš :) Foto: Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus

TULEMUSED
Marathon100 

Teisipäev, 17. september 2019

Red Bull 400 Planica 2019

Planica suusakeskus, vasakpoolne kuulus lennumägi! Foto: erakogu

Päev pärast Pyramidengogeli trepijooksu suundusime üle Austria piiri Sloveeniasse, et saaksin osa võtta Red Bull 400 Planica mäkkejooksuvõistlusest. Kahe võistluspaiga vahe vaid 50 km ehk väga mugav variant.

Lennumägi :D Foto:erakogu
Võistlusrada: 400m
Tõusumeetreid 202! :D (Teletornis trepijooksul 170)
9 kvalifikatsioonjooksust, igas ca 70 meest sai edasi finaali iga jooksu top5 ja 20 ajaga kõikide jooksude peale kokku. Ehk siis ca 10% startinutest.

Stardi ootuses. Foto:erakogu

Mingeid ootuseid koha suhtes ei olnud ja läksin puhtalt uudset kogemust saama. Mitte, et ma end tagasi oleks hoidnud - vastupidi lendasin kvalifikatsioonis uljalt peale ja plaanisin kindlalt edasi saada. Kuna tunne oli hea ja läksin jooksu juhtima siis otsustasin napsata vahefinishi võidu :) Nii ka läks ja olin ennem laskumisrenne esimene. Siis aga tuiskas üks sloveen mööda - ei hakanud sappa võtma, sest päris tühjaks end ka tõmmata ei tahtnud. Lisaks temale möödus ka mehhiklane Jesus Raya, kellega olin maid jaganud ka eelneval päeval trepijooksul. Seal õnnestus mul teda napilt edestada. Üleval olin oma kvalifikatsiooni kolmanda kohaga saades ajaks 6:42

Käkitegu, või siis mitte. Foto:erakogu

Ega väga rohkem joosta ei tahtnudki :D Aga peale paaritunnist puhkust tuli siiski taas joonele minna. 
3..2..1..gooo  võtsin eilse trepijooksu võitja ja ühe favoriidi Jakob Mayeri selja taha - püsisin seal esimesed 30 meetrit ja siis lasin tal minna :D tark otsus kui tahta elusalt üles jõuda. Ega väga hästi ei jaksanud küll enam - sääred olid pingul kui kitarrikeeled, mis peale keerates puruks tahavad rebeneda. Jooksed ja jooksed (loe ronid ja ägised) oma arust juba tükk aega aga edasi ei liigu. Väga vaevalised 400 meetrit - kahtlemata raskeim RedBull 400 rada. 

Kuna vahepealse osa võtsin vähe rahulikumalt siis oli viimasel 20- 30 meetril jõudu, et teha lõpuspurt ja 5 kohta paremaks tõusta. Uhh tehtud, lonks vett ja väike pikutus. 
41. Koht ajaga 6:57,4 


Koos pisikese fänniga :) Taustal keskuse "pisikesed" mäed. Foto:erakogu


Esmaspäev, 16. september 2019

Pyramidenkogel turmlauf 2019

Kogutõus 100 meetrit, millest esimesed 29 tuleb joosta 170 meetrisel mäkkejooksul mispeale keerab rada treppidele. Selline mõnus jooksjat soosiv rada ehk paraja kõrgusega trepiastmed. Justkui peaks mulle sobima, aga võib juba etteruttavalt ära öelda, et seekord ei tulnud hästi välja :(

Pööre treppidele. Foto:erakogu

Mis siis valesti läks? Ei teagi, lihtsalt ei suutnud end jooksu ajal kokku võtta ja piisavalt pingutada. Kui võrrelda nädalataguse Soome jooksuga siis seal sai endast maksimum välja pigistatud kuid seekord liikusin nagu säästureziimil. Kogemus antud trepilt puudus ja ilmselt oma osa oligi kogenematusel - uus trepp, mis pole nn standartne. Korruste märgistus oli halvasti näha ja kolm korda muutus trepi profiil. Tekkis segadus trepil ja ei saanud aru kus ma olen ja palju on alles jäänud. Ilmselt tõmbas juhtme lühisesse - selle asemel, et peas juurelda oleks pidanud jooksma ja kiiresti :D seda ma aga seekord ei teinud.

Mäe otsas näha ka torn, kuhu jooksime. Foto:erakogu

Üles jõudes ja olles natuke taastunud oli selline tunne, et tahaks uuesti joosta. Kahjuks avaneb selleks võimalus alles aasta pärast.
Tulemuseks 16 koht ajaga 2:27,59

TULEMUSED

Lisaks minule tegi oma välisvõistluste debüüdi ka Heddy saades naistest tubli 18 koha ajaga 3:40,85


Tehtud :) Foto:erakogu

Esmaspäev, 9. september 2019

Moro Maraton 2019

Järjekorras juba neljas Moro Maraton minu jaoks.

Varasemad tulemused:
2016 - 1:47  3.koht
2017 - 1:43  2.koht
2018 - 1:47  3.koht

Pole vist raske arvata, mis peamiseks eesmärgiks oli kui juba teekond Tamperesse sai ette võetud :D

Solo Sokos Hotel Tampere. Foto:erakogu


Kahjuks polnud ka erand seekord ja ettevalmistuses tekkisid probleemid. Nagu aasta varemgi olin taaskord hädas seljaga, mis õnnestus peale Kõrghoone Kuninga jooksu ära tõmmata. See tekitas aga nädalase treeningpausi ja osalus sai otsustatud alles reedel. Peamine põhjus miks tahtsin osaleda oli nädala pärast toimuv mk etapp Austrias milleks see tundus täpselt paras lahtijooks.

Hommikul laevaga üle, paar tundi rongis ja kohal ma olingi. Start oli avatud 13-16 ja kui varasemalt olen rajale tuisanud suht lõpus siis seekord otsustasin kohe ära joosta. Soojendus sai esmakordselt tehtud sees jõusaalis lindil kuna õues vilises tuul ja vihma kallas.

Mis siis ikka stardijoonele ja tuld. Jalg tundus ok ja passima ei jäänud - läksin võimete piiril minema. Nagu ikka kuskil poole maa peal läks raskemaks. Kui muidu tundus ka tehniliselt jooks päris hästi õnnestuvat siis kuskil 20-ndal korrusel suutsin koperdada ja käed maha panna, mis lõhkus hea rütmi ära. Eks selle põhjustas juba pehmeks muutuv jalg. Paar korrust ülevalpool libastusin uuesti ja ka pulga auku ajamine ei õnnestunud eriti hästi - kurat oli vaja seal vusserdada, sest pingutuse poole pealt suutsin ennast ikka täitsa tühjaks pigistada. Tükk aega läks aega, et jalad taas normaalselt liikuma saaks. Ajamasin teatas 1:42 - küll isiklik rekord ja eeldused top 3 olid olemas kuid teadsin, et ihaldatud võit jääb ka sel korral ilmselt võtmata.

Nagu näoilme reedab siis tahe oli suurem, kuigi pettunud ei ole. Foto:erakogu

Nii ka juhtus, sest Aku Joentausta tuli taaskord ajaga 1:40 nagu kaks aastat tagasigi ja võttis oma teise võidu. Nii, et 2 sekundit jäi seekord puudu, sama palju kaotas mulle kolmanda koha saanud Juho Veikkolainen, kes oli nii sel kui eelmisel aastal Lahtis toimunud Red Bull 400-l teise koha omanik. Neljandaks jäi seekord rajarekordi omanik ja mullune võitja Timo Silander saades ajaks 1:47

TULEMUSED

Nii, et mis siis ikka tuleb ka 2020 sammud Tampere poole seada :)

Laupäev, 31. august 2019

Kõrghoone Kuningas 2019

Teisipäeva õhtul oma e-kirjakasti vaadates oli üllatus suur - saabunud oli meeldetuletus homme toimuvast trepijooksust. Olin olnud kogu aeg arvestanud neljapäevaga ehk kuidagi läksid päevad sassi. Aga, mis siis ikka kui nüüd siis nüüd.

Minek :) Foto:Päästeamet

Jõudsin pool tundi ennem starti kohale, sooja teha ei jõudnud kuid õnneks oli ilma soe ja töö juures juba üksjagu rassitud. Sander aitas leida varustuse, bussist kiip külge ja oligi aeg asuda stardijoonele.
Mis tunne oli?
Kõik need riided, balloon ja kummikud selga jalga sai tõmmatud siis oli tunne nagu talvel läheks metsa jalutama. Segavaimaks faktoriks võib vast pidada kummikuid kuna need ei paindunud ja seetõttu mingit pöia tõukest treppidel võis vaid unistada. Tuli panna sisuliselt täistalla pealt. Teiseks häirivaks asjaoluks said traksipüksid, mis natuke alla vajusid ja hakkasid põlve tõstet segama - võiks öelda isegi pidurdama. Üllataval kombel palavus ja lisakaaluna seljas olnud balloon väga ei seganudki.

Kuskil poole maa peal nagu tavaliselt läks raskeks, lihased polnud ilmselgelt veel laupäevastest Red Bull 400 mäkkejooksudest taastunud. Pulsi lõi lakke - max 187 :) kuid üleval pikali polnud vaja visata. Hingamine oli seekord isegi täitsa ok- lihtsalt ei jaksanud ja eks ka liigutus ja lihased, mis tööd said midagi muud kui tavatrepijooksul. Kogemuse võrra siiski rikkam :)


Kiireim koostööpartner. Foto: Päästeamet

Ülla ülla - õnnestus olla kiireim koostööpartner. Auhinnaks saadud tulekustusti ja tulekustutustekk on majapidamisse väärt asjad ja tegelikult peaks olema suisa kohustuslikud.

Kõrghoone kuningaks kroonitud Sander Kaur-ile kindel 5,2 sekundiline kaotus. Ega temalgi võit lihtsalt tulnud, sest teise koha saanud Harpo Stroo kaotas talle kõigest 0,12 sekundiga. Lisaks nendele jäid napilt - alla 1 sekundi minust ettepoole veel Igor-Kristjan Tuisk ja Ivan Mjazin. Kõvad mehed, pole midagi öelda :)

TULEMUSED



Teisipäev, 27. august 2019

Red Bull 400 Bischofhofen

Millega tegu?
400 meetrit suusahüppemäest üles. Et liiga lihtne ei oleks siis tuleb seda antud võistlusel lausa 3 korda teha. Just nii - esmalt kvalifikatsioon, kus ca 840-st startinust kukub pea 500 välja.


Enne starti koos ühe oma suurima fänniga :) Foto:erakogu

Tugevamate jaoks tähendab antud formaat seda, et kvalifikatsioon ja poolfinaal tuleb läbida võimalikult säästlikult. kvalifikatsioonijooksule läksingi kindla plaaniga see lihtsalt läbida kontrollides jooksu käigus olukorda ja aega. 98 koht ja aeg 4:57 viisid mind kindlalt edasi poolfinaali.

Selline pisike mägi. Foto:erakogu

Poolfinaalis tuli aga jalad kõhu alt välja võtta ja anda endast juba märksa rohkem, sest 243-st startinust sai 70 edasi finaali. 90-95% pingutus tähendas poolfinaalide 22 kohta ajaga 4:26
See etteaste jättis aga ka juba jälje jalgadesse ja mingit kerget jooksu finaalis polnud oodata.
Ajavahe kvalifikatsiooni ja poolfinaali vahel oli ca 3h ja finaaliga 2h seega päris korralik päev.

Finaal. Foto:erakogu

Finaalis sain päris hästi minema ja olin esimese 100-150 meetri peal päris heal kohal. Siis jäin aga kergelt karpi ja hea rütmi saamine ei õnnestunud. Mida ülespoole seda töntsimaks läks jalg ja mitmete konkurentide möödumine ei lisanud just jõudu. Viimasel 20 meetril suutsin siiski kerge kiirenduse enne lõppu teha ja paar kohta parandada. Nagu ikka siis jalad lõid tuld ja kopsud põlesid kuid jäin siiski rahule. Aeg 4:28 ja koht 34. Lootsin küll märksa parema tulemuse teha kuid takkajärgi võistluste käiku vaadates võib rahule jääda ka selle saadud kogemusega.

Taastav mägimatk :) Foto:erakogu
Peale jooksu tegime veel väikse tunnise mägimatka sealsamas matkarajal. 

Bischofshofen mäe otsast vaadatuna. Foto:erakogu

Sel aastal plaanis osaleda ka Red Bull 400 Planica etapil Sloveenias. 

Pühapäev, 11. august 2019

Kohila 2000 m

Kolmapäeval seadsime taas autonina Kohila poole, et pea kogu perega võtta osa järjekordsest Kohila Pikamaajooksu sarja etapist. Seekord oli menüüs 2000 meetrit. Taaskord distants mida meist neljast (mina, Heddy, Mariliis ja Lisette) keegi varem jooksnud ei ole. Isiklikud rekordid olid juba eos garanteeritud.

Mingeid erilisi ootusi ja lootusi mul peale korraliku pingutuse tegemise ei olnud. Et lihtsam jooksule peale minna võtsin eesmärgiks Lauri talvise 2000 aja 6:38 Enne starti tundus aga isegi, et võiks joosta alla 6:30 Nii ka läks - ajaks 6:23,39 olen rahul ja siia jäi ka varu tulevikuks :)

Kuidas tunne oli?
Oluliselt lihtsam tundus 2000 joosta kui 400 või 1000 -ndet kuna tempo ikka oluliselt aeglasem (talutavam). Mitte, et nüüd linnulaulu ja ilusat ilma sai nautida kuid natuke siiski :)

Esmane eesmärk kogu sellel sarjal on minu jaoks saada kiiremaks tõusudel, treppidel. Lühikesed distantsid annavad kiirust juurde ja saab ka vaimu treenida ehk kannatada, kannatada, kannatada...
treppidel, tõusudel on see esmatähtis!

Lisaks läbi nende võistluste tüdrukute jooksuvõime arendamine! - tulemused on juba näha :)

Mariliis Kohilas jooksmas Foto:erakogu

Kohila finaaletapil 1 miili jooksul oleme taas staadionil!





Laupäev, 3. august 2019

2. Margus Keerma mälestusvõistlused / Kuusalu valla meistrivõistlused


Jooksusõbrad :) Foto:erakogu

Juunis joostud Kohila 1000 meetri jooksul ei suutnud oma head jooksuvormi 100% realiseerida ja varu jäi sisse. Plaan oli saada veelgi kiiremaks ja viga 3 augustil Kuusalus parandada. Kiiremaks pole küll vahepeal saanud - pigem gramm tagasi astutud kuid jooks ise õnnestus natuke paremini. Tulemuseks uus isiklik rekord 2:55,3 , ajaparandus küll minimaalne kuid siiski võib rahule jääda :)

Jooksuks valmistusin kodus päev läbi lastele lastemaja juures ehitades. Valmib ronimissein, rõdu, liumägi, liivakast ja terrass. Päev läbi rassimist eriti ilmselt tulemusele kaasa ei aidanud kuid emotsioone pakub ikka :) Hea vaheldus oma igapäevatööle.

Töö käib! Foto:erakogu




Mingit eriliselt head kohta selline tulemus võistlejaterivis mõistagi ei andnud. Seeeest pakkus rõõmu abikaasa hea tulemus 3:50, mis andis koguni kolmanda koha ja Mariliisi tugev isikliku rekordiga 3:28 lõppenud jooks, mis oli teise koha vääriline. Lisaks sai temast Kuusalu meister 1000 meetri jooksus 2019 aastal. Võistlusrajal oli ka Lisette, kes väga ambitsioonika stardiga ennast natuke kinni jooksis, kuid eks kogemustest õpib! Lõpuks on võitjad ikkagi kõik need, kes stardivad!

Naiste esikolmik :) Foto:erakogu






Pühapäev, 28. juuli 2019

Myfitness Madness Race 2019

Alustaks nagu praegu üks popimaid lastelaule: Tahan! Ei taha! Ma ise ei tea, kas olla natuke paha või päriselt hea! 

Pilet Austriasse Red Bull 400 mäkkejooksu võistlusele! Foto:erakogu

Viimaste nädalate madalseisu taustal otsustasin esmaspäeval, et jooksen hoopis 4 kilomeetrit kuna üldvõidu püüdmine Madness Racel tundus võimatu ja ka tahe pingutada oli ümmargune null. 


Viimane liug ennem Red Bull seina. Foto:erakogu


Päev ennem võistlust aga selgus, et Mardo, kes oli kindel favoriit ajas päevad sassi ja kuna asus Tõrvas laagris siis oli sunnitud antud jooksu vahele jätma. Tekkis dilemma, kas minna ja võtta kandikul ette toodud reis Austriasse ära või mitte. 

Minu lemmiktakistus ehk köiest ronimine :) Foto: Valdur Vacht

Pikema ehk 8 km distantsi valikule aitas kaasa ka hea emotsioon, mille sain Kohila 400 meetri jooksult ja kõik ei tundunudki enam nii halb. Jätsin siiski otsustamise laupäeva hommiku peale, et vaatan kuidas tunne on. Algne plaan oli osaleda samal ajal kui see Red Bulli mäkkejooksu võistlus on Moskvas kõrgetasemelisel trepijooksul. Nagu siin elus ikka siis üheks oluliseks faktoriks on raha, mis tihti peale otsustab, mis saab. Lootsin saada Moskva jooksu korraldajalt reisi- ja hotellikompensatsiooni kuid kahjuks seekord see ei õnnestunud. Pakettide soovijaid oli palju ja loosiõnn seekord ei naeratanud mitte ühelegi eestlasele. Kuigi Moskva on meist vaid 1000 kilomeetri kaugusel siis lennu-, majutuse- ja muud hinnad on sinna reisides päris krõbedad. Lisaks muidugi tuleb teha ka viisa. Ehk siis kolme nelja päevase reisi maksumus ca 500.-/inimene.

Oma tahan, ei taha dilemmaga põhjustasin selle, et algne kolmas stardigrupp asendus kümnendaga, mis antud jooksu eripära ehk ummikuid takistuste juures ei tähendanud midagi head. Ei lasknud end aga sellest häirida ja asusin starti plaaniga teha üks korralik pingutus. Esimesel ringil aitas head hoogu üleval hoida Lauri, kellega koos sai paarisrakendis liigutud kuni peaaegu esimese ringi lõpuni. Kardetud ummikuid küll oli aga kuna  hoog oli suur ja kergelt sai ka trügitud siis need, kes rada enda rõõmuks läbisid ja kelle jaoks aeg ja koht ei olnud esmatähtsad olid väga mõistvad - aitäh! Lauri jooksis nelja kilomeetrit ja seda päris hästi saades teise koha. Oma võidu jättis ta Red Bulli seinale kust ei õnnestunud päris mitmel katsel üle saada. 

Kuna enesetunne oli üllatavalt hea ja esimene ring endast maksimumi ei andnud siis sain sama hooga minna peale ka teisele ringile. Meeldiva vaheldusena ei pidanud esimesel kilomeetril kellegist mööda jooksma ja ka takistustele sai üksinduses peale lennata. See lõbu sai aga kiirelt läbi ja peagi olin taas rahvamassis. Kuna eelmine aasta oli samuti kuum ilm ja lõpus võitlesin säärekrampidega siis hoidsin ennast gramm tagasi. Ega mul ei olnud ju ka õrna aimugi kuidas läheb minust varem startinud konkurentidel ja teadmine, et üldvõit peaks kindel olema ei pannud väga pingeid peale - sai nautida võistlust!

Raskeim takistus rajal! Kaasvõistleja stiilinäide. Foto: Valdur Vacht

Sai ka paar ärevamat momenti rajal üle elatud. Esmalt sealsamas võrgust üles minnes takerdusin ja kukerpallitasin enamvähem samamoodi üle võrgu ja lendasin teisele poole üle nii, et jalad takerdusid võrku - õnneks jäid hüppeliigesed terveks. Jalad olid aga võrgus korralikult sõlmes ja oli tükk tegu, et need lahti saada ja edasi liikuda.

Teine olukord tekkis viimasel takistusel ehk Red Bull seinal. Kui esimene ring sain probleemideta üle siis seekord oli see märg ja libe. Võtsin hoogu ja nii kui jalaga seinalt tõugata proovisin kadus jalg alt ära ja libisesin mööda sedahooga alla tagasi kuni asfaltini välja - ai valus oli :D õnneks midagi ära ei murdnud ja abiga sain sealt siiski üle. Usun, et enamuse jaoks on see takistus gramm liiga raske kuid Madness võistluse lõppu igati sobilik. Ka liivakotid mida tuli kanda või tirida olid kõvasti kosunud varasemaga - andis ikka vedada neid :)

Esimese ringi aeg oli mul 25:50 ja teisel 24:47 arvestades, et teisel ringil kotijooksu teha  ei tulnud siis püsis ühtlane tempo kogu jooksu vältel. Kella järgi distantsiks 8,75km ja ajaks 50:37 keskmine tempo 5:47/km  Tühjaks ennast ei jooksnud ja enesekindlus sai taastatud.


Jooksu võitis Johan Talihärm, kelle nimi laskesuusa sõpradele sugugi võõras ei ole. Teisele kohale tuli britist sõjaväelane Paul Clayton ja nagu Pirital siis nii ka Keilas sain kolmanda koha. Neljanda ehk kõige nõmedama kohaga pidi leppima Carry Saluste, kes selle aastase Mudajooksu kinni pani.

Lõpuplaks võistluse peakorraldaja Rein Kahroga! Foto: Valdur Vacht

Tiimi arvestuses tekkis aga siiski segadus ja tulemust me kirja ei saanudki. Mitteametlikult siiski kõikides võimalikes kategooriates esimene :) 

Kõik said kolmanda koha :D Vasakult Marko, Heddy ja mina.  Lauri sai teise :P ja pildile ei saanud. Foto:erakogu

Järgmisel laupäeval kavas Margus Keerma mälestusvõistlusel 1000 meetrit.

Jooksmiseni!