neljapäev, 23. november 2023

Towerrunning Tour Final - Shanghai Tower

 

Shangai Vertical Marathon 2023


Startisin number 6 all ja minust minuti varem sai rajale Sander. Enne jooksu olin seadnud kolm eesmärki: olla parim eestlane, joosta Shenzheni ajast kiiremini (rajarekordid olid Shenzhenis ja Shangais sarnased ja ka distantsi pikkus) ja olla top 15. Kaks eesmärki kolmest sai täidetud. Aeg tuli pea poolteist minutit kiirem ja Sander, Kaisa ja Marek jäid selja taha kuid koht tuli alles 21. Sellisel tasemel võistlust vist polegi kunagi trepijooksus olnud. Lisaks edetabeli parimatele oli kohal ka Aasia parimad trepi- ja mägijooksjad.


 




Varasem Shenzeni kogemus tuli kasuks ja startisin ettevaatlikult, sest ees ootas ikkagi 20+ minutit ränka pingutust 3400 trepiastmel, 119 korruse ja 552 tõusumeetri. Minu selja taga startis mitmekordne maailma- ja euroopa meister poolakas Piotr Lobozinski. Teadsin, et ta on võimeline jooksma ca 18 minutiga ja arvestasin, kui ta mu 20 korruse paiku kätte saab siis olen oma graafikus. Möödus ta minust ca 25ndal korrusel ja kolmeks korruseks võtsin sappa kuid siis tuli mõistus tagasi :D 40-nda korruse paiku hakkasin kuulma Sanderit ja 50-nda paiku möödusin. Kahjuks oli ta ainus kellest oli au mööduda aga ega eespool startis ka ju vaid 5 tugevaimat numbrit. Mingi hetk jõudis järgi 3-nda koha saanud austraallane Mark Bourne, kes kasutas vaid üht kätt ja seda ka kergelt. Läks sellises kerges sörgirütmis. Ca 20 korrust enne lõppu möödusid ka hiinlane ja sakslane Görge Heimann. Peagi olid nad silmapiirilt kadunud kuid 10 korrust lõppu kiirendasin ja jõudsin talle finišiks taas järgi. Toibumine lõpu pingutusest oli kiire ja tundsin, et varu jäi sisse. Eks sellisel jooksul ongi ennast raske maksimaalselt ära kasutada, seda enam, et kogemused sellisteks distantsideks on pea olematud.




Trepijooksu aastalõpuvõistlus toimus seekord Shanghais ja sinna jagati maailma edetabeli alusel kutsed koos 600.- reisikompensatsiooni, 2 tasuta ööga ja stardikohaga eliidis maailma edetabeli top 8 mehele ja naisele. Samuti 4 kutset lisaks veel TWA valikul. Kuigi ma olin tabeli reas 10 kohal siis tänu kellegi loobumisele sain siiski kutse võistlusele :)

Esiti ma sellest jooksust väga vaimustatud ei olnudki kuna trenni on tehtud vähe ja vorm polnud suurem asi. Põhitrennideks kujunesid 3mel eelneval nädalal joostud trepitrennid teletornis, kus esmalt tundus asi väga hapu kuid mida trenn edasi seda paremaks läks. Kolmapäeval ehk päev enne äralendu tekkis võimalus joosta Teletornis korra võistluskiirusel üles ja seal saadud aeg 4:59 oli kaugel mu parimatest päevadest siis kerge rahulolu vormi paranemisest oli siiski olemas.













esmaspäev, 3. juuli 2023

Expedition Estonia 2023 ehk kaks ahvi seiklemas.

 



Täpselt ei mäletagi kuidas kõik algas aga umbes nii, et Trenku Copper kutsus meid osalema ja kui Carry käest küsisin kas lähme siis oli vastus ok. Väga muret polnud kuna open klassis, kus me osalesime, pidi olema see üks kulgemine gpx tracki abil. Sellest ajendatuna olin ettevalmistusel keskendunud vaid vastupidavusele. Eks muid toimetamisi oli meil mõlemal piisavalt ja kumbki ei viitsinud pead ülearu vaevata.

Stardi ootuses.

Juhtuma hakkas juba ennem starti - esmalt selgus, et Carry oli oma kiivri maha unustanud. See lahenes õnneks kiirelt kuna korraldaja oli mõne kanapeaga arvestanud. Peale oma stardiasjade väljavõtmist läksime tagasi autode juurde ja siis kuulsime kõlarist Copper Rangers, kas te oma kaarti ka tahate? Ei no võtaks küll aga seda ju pole vaja eriti ? või on? Selgus, et Rain ajas meile jama ja tegu on ikkagi korraliku rogaini stiilis orienteerumisega. Siiski eriti ei põdenud kuna võistlus pikk ja küll seda kaarti ka jõuab tundma õppida.




Kõik algas proloogiga Viljandis kus tuli läbida jalgsi kerge pooleteise kilomeetrine orienteerumisring. Kohe pandi selline tempo peale nagu finiš oleks juba tunni aja pärast. Sain pulsi mingiks hetkeks 170 peale aga mõistus käskis õnneks tempot maha võtta. Pulss avg 147 max 171

Järgnes avaetapp rattal, kus mõni kilomeeter peale starti oli loodud heinapallidest takistus, mis võistlejate rivi laiali tõmbas. Õige pea oli ka pime ja tuli hakata ka kaarti lugema. Kuna Carry oli äksi täis siis lubasin tal lahkelt sellega tegeleda. Ise hoidsin silmad kõrvad lahti, et teiste tegemistel silm peal hoida. Peagi oli ka pime ja lükkasime tuled põhja - see aga tähendas seda, et mõned tunnid hiljem said lambid tühjaks ja hakkasid säästureziimil tööle. Oi see oli tore sõit kui suurt midagi ei näinud :D
Kuidagi me siiski liikusime ja 6h  ja ca 85km peale starti olime esimeses vahetusalas Mõisakülas.
Pulss avg 130 max 171




Võtsime vabalt ja veetsime seal omajagu aega. Sai vahetatud riided ja söödud joodud. Olgu siinkohal ka mainitud, et meil Carryga oli ka super toetustiim selja taga Heddy Rasseli ja Mirelli nöol, kes igas punktis meid hea ja paremaga aitasid. Lisaks neile rokkisid kaasa head sõbrad Irmen, Martin ja Renek!

Jooks pidi olema 17km - mis see siis ära ei ole 2h ja tehtud? Esimese tunniga kütsimegi juba 8km läbi ja kõik tundus lust ja lillepidu. Siis aga jõudsime omadega rappa. 

Omadega rabas 


Mitte, et me eksinud oleksime olnud aga raba oli olemas. 




Ja mitte natuke vaid ikka kilomeetrite jagu. Ja siis see tuli - minu suurim hirm ujumine. Ostsin mõned päevad tagasi endale kott-poi millesse sai pandud seljakott ja Carry vett kartvad tehnikavidinad. Sulps ja minekut siis jälle välja natuke edasi ja kõik kordus taas. Esimese hooga oli vist 3 ujumist. seejärel sai kott välja võetud ja selgus, et kas vett oli sisse vähe tulnud või jooksis spordijook torust kotti. Ühesõnaga oli natuke märg ja Carry akupank lakkas töötamast - juhtub ikka. Siis sai jälle rabas mütatud kuni jõudisme järgi Copper Tactical võistkonnale.

Copper Tactical ujumas


Kuna Rainil oli sünnipäev siis võtsime väikse viisijupi üles ja laulsime talle. Siis läks aga lihtsamaks ja andsime jalgadele valu nii, et viimased kilomeetrid enne punkti tulid lausa 6:17 ja 6:13 Et liiga lihtne ei oleks otsustas taevataat meid ka vihmaga kostitada. Pulss avg 129 max 159 Aeg stardist 9:37

Taas oli aeg haarata ratas ja asuda teele. Sedapuhku pidi olema distantsiks umbes 42km. Võrreldes kahe eelmise etapiga oli see ikka lust ja lillepidu. 




Need kilomeetrid kulgesid enamasti mööda sõidetavat teed ja aeg ning kilomeetrid kadusid ruttu - midagi lihtsat peab ka ikka olema :) Pulss avg 131 max 155

Nüüd ootas ees kanuu, mida pidasime enne võistlust kõige lihtsamaks ja kohaks kus vajadusel vähe tukkuda. Endalegi üllatuseks uni ei olnud kordagi teemaks kuni lõpuni välja. Alles saunalaval hakkas tunduma, et silm hakkab kinni vajuma. Aga mis siin ikka sündmustest ette rutata. Ees ootas "lebo" kanuu. Kuna meie sõber Peteri Grauen läbis rada üksinda ja oli täpselt ennem meid seal punktis siis saime kanuusõiduks ühineda. 




Kolmeses kanuus kolmekesi on ikka oluliselt parem kolmekesi kui kaksi või veelvähem üksi. Oi mu käed olid juba peale esimest kilomeetrit tühjad ja tagumik lõi tuld. Istmepadi on asi mille 100% järgmine kord kaasa vean. Seal vee peal need kilomeetrid ei taha kuidagi minna ja aeg muudkui armutult tiksus. Mitu korda õnnestus ka kanuu kuhugi kivi või puu otsa kinni sõita. 
Kanuu lõpuks oli stardist kulunud  ca 16 tundi Kanuu pulss avg 99 ja max 131




Nüüd sai taas jooksma minna, mis meie tiimi kindel trumpala. Kuna meil oli info, et ujuma ei pea siis ei hakanud veekindlaid asju kaasa võtma. Hiljem siiski selgus, et mitu korda pidi jõest üle saama ja ühes otsetees ka päris laiast kohast. Panime jooksujalul koos Peteriga minema ja juhtuma hakkas seekord juba esimest punkti võttes. Keerasime vist liiga vara võpsikusse ja ees oli jõgi, mis tuli ületada. Otsides sobivat kohta selleks leidsin mingi puu kus oli kõvasti heina peal. Ronisin sinna otsa ja siis ühtäkki hakkas jalas välku lööma. Ai raisk kui valus oli - olin mingite asjade pessa vist astunud. Maamesilased eeldasin. Kedagi küll ei näinud ja põgenesin kuid tulemus oli siiski neli laksu jalga. Kuradi valus oli peale mõnda aega liikumist hakkas jalg kiskuma. Võtsin seepeale allergia tablaka ja jätkasin teed. Umbes tunni jagu veel jalg kiskus kuid siis õnneks taandus ja olulist muret jooksmisel ei tekitanud.
Seekord oli raba natuke vähem kuid tihnikut sellevõrra rohkem. Metsa kus puud olid risti rästi langenud sai päris mitme kilomeetri jagu kokku - või vähemalt nii tundus kuna edasiliikumine oli seal ikka maru vaevaline. Päris mitmeid kilomeetreid oli kus km aeg üle 20 minuti. Mingites osades suutsime isegi alla 7 min/km tempot hoida.  Vahetusalasse jõudes oli stardist kulunud pea 22h  Pulss avg 123 max 150

Rattaetapile läksime taaskord Peteriga koos. Jooksu lõpuks jäin natuke janusse ja see andis kohe ka tunda kui rattale minnes Carry ja Petteri tempo peale lükkasid. Tundsin end energiast tühjana ja põlve tagune kuhu 2 sutsu olin saanud läks paiste ja tegi valu. Esimese pausi aeg lükkasin peoga glükosamiini tablette, geeli, batooni ja ohtralt spordijooki sisse. Pool tundi hiljem hakkaski enesetunne vaikselt paranema ja tundsin taas, et jõuan vaikselt ka pingutada kui vaja. Seekord juhtuss meil selline asi, et kuskil rattadistantsi keskel olime paarist punktist mööda sõitnud ja tuli ots ringi keerata. Õnneks oli selle hind vaid paar lisakilomeetrit. Mida lõpule lähemale seda pimedamaks läks aga õnneks rada läks kergemaks ja tunne, et see kohe varsti lõppeb aitas suruda. Ennem Viljandit oli ronimisülesanne, kus open võis vabatahlikult osaleda. Carry ja Peteri kasutasid juhust ja ronisid mööda tuulikut üles. 




Mul oli jalg parajalt valus, et seda mitte teha. Meiega koos olnud kaks open klassi tiimi jätsid selle vahele ja kukkusime 2 kohta taha poole aga tol hetkel oli sellest ka täitsa poogen. Viljandis veel mõned punktid ja seal ta oli - võistluskeskus järve ääres. Pulss avg 121 max 156


Jäänud oli vaid medali ära toomine - hüppasime kolmekesi paati ja üle järve sõit võis alata. Sõudmine jäi sedapuhku Peteri ja Carry kanda kuna nad seda vabatahtlikult teha tahtsid ei hakanud neid segama. 
Ja siis see tuli sinine vaip ja finišikaar. TEHTUD kui ei eksi siis ca 244km 26h59min 9323cal






Kas sai küll ja rohkem ei taha?
Kooliraha on makstud ja kogemused kogutud!

Ei saanud ja kindlasti ei jäänud viimaseks korraks!







pühapäev, 19. märts 2023

Rondo1, Varssav - Towerrunning Tour 200




Rondo1 trepijooks on kõrgeima kategooria võistlus sel aastal Euroopas. Distantsiks on 38 korrust mida tuleb läbida 2 korda. Puhkepaus kahe jooksu vahel ca 0,5h



Arvestades meeste ülikõvat taset sel võistlusel siis ootused ja lootused oli seekord murda 9 minuti piir ja jõuda esikümnesse. 

Varasemat kogemust arvesse võttes teadsin, et tuleb alustada tasa ja targu. Panin ka metronoomi kellal 115 rütmiga tiksuma, et alguse hoogu pidurdada.

Minu selja taga startis poolakas Pawel Ruszala, kes ca 25ndal korrusel mulle järgi hakkas jõudma. Tol hetkel tundsin end aga suht hästi ja panin gramm käiku juurde, vahe esialgu püsis suht väike kuid lõpus ta isegi vajus veits ära. Minu aeg 4:25,8 koht peale esimest ringi tagasihoidlik 13 ja vahe Sanderiga vaid 1 sekund. Hea oli ka see, et mehi keda püüda oli eespool päris mitmeid. Enamus jookseb esimese ringi liiga kiirelt ja kukub teise jooksuga 10-30seki ära.

Võtsingi vähe teravamalt teist jooksu ja kuigi tundub, et pingutusaste on palju suurem siis pigem on juba positiivne hoida samat tempot. Endalegi üllatuseks sain ajaks 4:21 ja nagu arvata oli siis sain ka kolmest konkurendist mööda ja lõpetasin 10-ndal kohal :)  Arvestades olukorda, millest kirjutan allpool võin võistlusega igati rahule jääda.





Nagu sel aastal "tavaks" on saanud siis eelnev öö hotellis oli kõike muud kui meeldiv. Öösel sai mind mingi järjekordne viirus kätte ja külmavärinate saatel ärkasin hommikul paksu pea ja halva enesetundega üles. Kuigi rahutuid unetunde tuli pea 11 siis puhkepulss oli tavapärasest 5 lööki kõrgem, energiatase 57 ja hrv eelneva öö 70 pealt kukkunud 58 peale. Siiski teadsin, et suudan end kokku võtta ja selle pulli ära teha. Hommikusöök sisse, tabletid peale ja peale mõnetunnist lebotamist oli aeg soojenduseks. Energiatase oli langenud juba 21 peale ja pulss püsis ka niisama püsti seistes 120 peal. Soojenduse tegime Kaisa näpunäidete järgi, mul möödus see paarkümmend minutit jooksu ja harjutusi seal 170 pulsi peal. Aga varasema kogemuse pealt teadsin, et see ei ole takistuseks ikkagi korralik tulemus teha. 


reede, 24. veebruar 2023

Teletorni 3X

 Osaleda või mitte osaleda - selles on küsimus?

Peale TM teatemaratoni vajusin auku ehk jäin totaalselt haigeks, igapäevane palavik, peavalu, nohu, kõrvavalu päädis diagnoosiga äge nina- kõrvalurgete põletik ehk viiruse põdemisel saadud tüsistused tekitasid bakteriaalse põletiku vms. Enne võistlust olin 2 nädalat teinud põmst mitte midagi peale pikutamise

Tarkus ütles, et ei ole mõistlik startida aga kuna ikkagi palavikku polnud juba 2 päeva olnud ja enesetunne ka enamvähem kui lukus kõrvad välja arvata, läksin ikkagi viimasel hetkel rajale.

Startimise eeldus oli, et suudan võita. Nägin oma peamise treeningkaaslase ja konkurendi Sanderi esimese ringi tulemust ja otsustasin riskida. Tema joostud 5:05 tundus selline mida suudan ka sellises seisus alistada. Saingi esimese ringi ajaks 4:55 aga kuradi raske oli ikka. Teine ring Sander 5:13 vs minu 5:18

Seis oli esmapilgul hapu aga taastusin sellest teisest jooksust kuidagi paremini ära ja viimane ring tuli kindlat mulle.  Sanderi 5:17 vs minu 5:07

Koguaeg 15:21 tähistas ka uut rajarekordit, seda eelkõige seetõttu, et varasemalt on sama ürituse raames joostud 5 või 3 korda ja olen kogu aeg selle esimese valinud.

                              Meeste esikolmik: Sander Kaur, Rauno Tiits ja Kristjan Roosvald


Mõistagi need numbrid midagi erakordset minu silmis ei ole. Enne haiguspausi sai paar kuud päris korralikult kuuma antud ja alla 5 minuti oleks pidanud kõik need 3 korda tulema. Aga oleks on poleks ja eks vaatab äkki järgmine aasta õnnestub paremini.



esmaspäev, 13. veebruar 2023

Tartu Teatemaraton 2023

 Esmakordselt sai osaletud Tartu teatemaratonil, kus TM rada on jagatud neljaks osaks. 

Copper Trainings TM teateamaratonil.


Võistkond Copper Trainings Eliit koosseisus:  Marek Kõva, Carry Saluste, mina ja Jaanus Kann läks püüdma kohta esikümnes. Võistkonda kokku komplekteerides oligi eesmärk moodustada võimalikult ühtsel tasemel löögirusikas ja suures plaanis see ka nii sai olema.

Vasakult: mina, Carry, Jaanus ja Marek


Minu sõita jäi kolmas vahetus Kuutse-Palu 14,6km Sain oma vahetuse Carrylt, kes andis vahetuse üle mulle 13 kohalt. Nagu allpool olevalt oma vahetuse pildilt näha siis sain päris hästi hakkama :) Enamuse ajast sõitsin täielikus üksinduses. Kuigi möödusin ka kolmest konkurendist siis need olid rohkem sellised seisvast postist möödumised. Vahetuse lõpetasin 10 -ndana. Suur osa minu tolle päeva edust tuli ilmselt super libedatest Mareki suuskadest - mis iganes tal sinna alla oli lastud panna siis usun, et need olid tolle päeva ühed parimad suusad sel päeval. 

Jõudes Palule olin meeldivalt üllatunud kui kiirelt ja valutult too lõik oli möödunud. 



Minu teekond sinna sõidule ja osalemine oli tegelikult takka järgi tarkusena üks suur viga. Miks? Sel lihtsal põhjusel, et reede haigestusin ja kuigi stardi hetkeks olin suure ravimise tõttu enamvähem ok seisus kui kõik numbrid välja arvata (puhkepulss ja HRV) Ka soojendusel tõmbas pulsi ka kergemate liigutustega 160+ peale. Ometigi seal rajal ma pingutada jaksasin aga pärastine hind oli sel selline, et jäin pärast haigemaks ja järgnevad  2 nädalat vajusin korralikult auku. Peale 2 nädalast vindumist lõppes asi ikkagi antibiootikumi kuuriga, mille järel taas olukord paranema hakkas.