Esmaspäev, 27. november 2017

Broadgate Tower Run Up 2017

Broadgate tower. Foto: Total Motion Events

Kuna varasemalt pole Londonis käinud ja Ryanairilt tuli väga hea pakkumine lennule siis pikalt mõtlema ei pidanud ja saigi plaanid tehtud. Võistluse aeg sobis ka Markole ja nii sai reis ette võetud suisa neljakesi.

Tulemussportlased. Foto:erakogu

Seekordseks võistlusrajaks oli Broadgate tower oma 877 trepiastmega läbi 35 korruse. Tõusumeetrite ja ka trepiastmete arvu poolest pea sama, mis Tallinna Teletorni trepijookski. Ka trepp pigem kitsas ca meeter lai mis ääristatud kahelt poolt ümara käsipuuga, kust väga hea haarata ja kätega hoogu juurde anda. Võistluse tegi huvitavamaks ka see, et rada tuli läbida kahel korral. Esmalt hommikul kell 9 ja siis pealelõunat kell 13.

Ilm oli hommikul kergelt öeldes jahe - kuigi kraadiklaasi järgi vast mingi 5-6 kraadi siis ilmselt õhuniiskus ja kerge tuul tegi selle veelgi ebameeldivamaks. Riideid aga ülemäära palju kaasas ei olnud ja seetõttu jäi soojendus natuke kasinaks. See maksis aga suht ruttu kätte.
Kui esmapilgul tundus minek väga kerge siis juba ca 10- ndast korrusest alates hakkas asi hapuks minema. Tundsin kuidas kopsud olid kinni ja ka jalad muutusid tasapisi pehmemaks. Sel hetkel tundus nagu oleks tegemist lõputu Harimäe tõusuga, kust vaikselt kuid sihikindlalt ülespoole rühkisin.
Olin stardirivis teine, kohe peale eeldatavat favoriiti Mark Simsi. Tema puhul on tegemist viimaste aastate Briti parima trepijooksjaga. Poolteist aastat tagasi Viini Teletorni trepijooksul kaotasin talle ca poole minutiga.
Kuskil poole maa peal oli ta hingeldamist kuulda ja tundus, et liigume sarnases tempos. See andis ka jõudu juurde ja kannatasin nii kuis jaksasin kuni üles välja. Kuigi tempo langes distantsi teises pooles siis aeg 4:33 oli korralik ja edu Simsi ees 9 sekundit. Üleval oli aga kuradi raske olla. Korralik veremaitse suus ja kuiva õhu tõttu koridoris ajas ka korralikult köhima.

Katusel. Foto:erakogu

Londonis meil ülemäära palju aega ei olnud ja seetõttu iga tund oli arvel. Vahepealsed tunnid sisustasime sellega, et naispooled said suurde Primarki riidepoodi shoppama minna. Mina ja Marko külastasime samal ajal seal lähedal olevat kohvikut, kus sai energiavarusid täiendatud ja jalgu puhatud.

Kuigi jalgades oli esimene jooks kergelt tunda siis teine võistluskatse suutsin siiski ajast 3 sekundit kärpida. Finišis vajusin ikkagi horisontaali ja taastumine võttis omajagu aega kuid tuleb tunnistada, et enesetunde poolest oli teine jooks lihtsam. Nüüd startisin esimesena ja mind asus jälitama Sims. Tasavägine vastasseis lisas võistlusele vürtsi juurde ja pidi endast suht koht maksimumi välja pigistama. Peagi peale mind oli ka tema üleval ja tõe hetk oligi käes. Kuigi ta parandas oma esimese jooksu tulemust ja sai nüüd ajaks 4:36 siis sellest ei piisanud ja nii sain oma esimese välisvõistluse võidu kätte :) Ka Marko tegi korraliku tulemuse ja sai kokkuvõttes 5 koha.

Mark Sims, mina ja Mark Howard. Foto:erakogu
Kokkuvõttes jäin oma sooritusega rahule. Tundub, et ka eelneval nädalal tehtud treeningud läksid täppi ja enesetunne stardis oli väga hea ja puhanud.
Sai tehtud:
E: Ministeeriumide ühishoone trepijooks 2* võistluskiirusel + 3*rahulikult
T: Trenazöör + kummidega paaristõuge 40+40min aeroobne
K: Teletorni trepitreening 5*170tm, 3*20 korrust võistlustempos, muidu rahulikult
N: Ujumine 20min 1km + paar kiiret otsa
R: puhkus, sai omajagu jalutatud
L: võistlus

Välisvõistlustele sai sellega selleks aastaks meeldiv punkt pandud ja nüüd tuleb keskenduda Eestis toimuvatele trepijooksudele. Järgmine start juba 2.12 Viimsis.

Kohtumiseni!






2 kommentaari: