teisipäev, 17. september 2019

Red Bull 400 Planica 2019

Planica suusakeskus, vasakpoolne kuulus lennumägi! Foto: erakogu

Päev pärast Pyramidengogeli trepijooksu suundusime üle Austria piiri Sloveeniasse, et saaksin osa võtta Red Bull 400 Planica mäkkejooksuvõistlusest. Kahe võistluspaiga vahe vaid 50 km ehk väga mugav variant.

Lennumägi :D Foto:erakogu
Võistlusrada: 400m
Tõusumeetreid 202! :D (Teletornis trepijooksul 170)
9 kvalifikatsioonjooksust, igas ca 70 meest sai edasi finaali iga jooksu top5 ja 20 ajaga kõikide jooksude peale kokku. Ehk siis ca 10% startinutest.

Stardi ootuses. Foto:erakogu

Mingeid ootuseid koha suhtes ei olnud ja läksin puhtalt uudset kogemust saama. Mitte, et ma end tagasi oleks hoidnud - vastupidi lendasin kvalifikatsioonis uljalt peale ja plaanisin kindlalt edasi saada. Kuna tunne oli hea ja läksin jooksu juhtima siis otsustasin napsata vahefinishi võidu :) Nii ka läks ja olin ennem laskumisrenne esimene. Siis aga tuiskas üks sloveen mööda - ei hakanud sappa võtma, sest päris tühjaks end ka tõmmata ei tahtnud. Lisaks temale möödus ka mehhiklane Jesus Raya, kellega olin maid jaganud ka eelneval päeval trepijooksul. Seal õnnestus mul teda napilt edestada. Üleval olin oma kvalifikatsiooni kolmanda kohaga saades ajaks 6:42

Käkitegu, või siis mitte. Foto:erakogu

Ega väga rohkem joosta ei tahtnudki :D Aga peale paaritunnist puhkust tuli siiski taas joonele minna. 
3..2..1..gooo  võtsin eilse trepijooksu võitja ja ühe favoriidi Jakob Mayeri selja taha - püsisin seal esimesed 30 meetrit ja siis lasin tal minna :D tark otsus kui tahta elusalt üles jõuda. Ega väga hästi ei jaksanud küll enam - sääred olid pingul kui kitarrikeeled, mis peale keerates puruks tahavad rebeneda. Jooksed ja jooksed (loe ronid ja ägised) oma arust juba tükk aega aga edasi ei liigu. Väga vaevalised 400 meetrit - kahtlemata raskeim RedBull 400 rada. 

Kuna vahepealse osa võtsin vähe rahulikumalt siis oli viimasel 20- 30 meetril jõudu, et teha lõpuspurt ja 5 kohta paremaks tõusta. Uhh tehtud, lonks vett ja väike pikutus. 
41. Koht ajaga 6:57,4 


Koos pisikese fänniga :) Taustal keskuse "pisikesed" mäed. Foto:erakogu


esmaspäev, 16. september 2019

Pyramidenkogel turmlauf 2019

Kogutõus 100 meetrit, millest esimesed 29 tuleb joosta 170 meetrisel mäkkejooksul mispeale keerab rada treppidele. Selline mõnus jooksjat soosiv rada ehk paraja kõrgusega trepiastmed. Justkui peaks mulle sobima, aga võib juba etteruttavalt ära öelda, et seekord ei tulnud hästi välja :(

Pööre treppidele. Foto:erakogu

Mis siis valesti läks? Ei teagi, lihtsalt ei suutnud end jooksu ajal kokku võtta ja piisavalt pingutada. Kui võrrelda nädalataguse Soome jooksuga siis seal sai endast maksimum välja pigistatud kuid seekord liikusin nagu säästureziimil. Kogemus antud trepilt puudus ja ilmselt oma osa oligi kogenematusel - uus trepp, mis pole nn standartne. Korruste märgistus oli halvasti näha ja kolm korda muutus trepi profiil. Tekkis segadus trepil ja ei saanud aru kus ma olen ja palju on alles jäänud. Ilmselt tõmbas juhtme lühisesse - selle asemel, et peas juurelda oleks pidanud jooksma ja kiiresti :D seda ma aga seekord ei teinud.

Mäe otsas näha ka torn, kuhu jooksime. Foto:erakogu

Üles jõudes ja olles natuke taastunud oli selline tunne, et tahaks uuesti joosta. Kahjuks avaneb selleks võimalus alles aasta pärast.
Tulemuseks 16 koht ajaga 2:27,59

TULEMUSED

Lisaks minule tegi oma välisvõistluste debüüdi ka Heddy saades naistest tubli 18 koha ajaga 3:40,85


Tehtud :) Foto:erakogu

esmaspäev, 9. september 2019

Moro Maraton 2019

Järjekorras juba neljas Moro Maraton minu jaoks.

Varasemad tulemused:
2016 - 1:47  3.koht
2017 - 1:43  2.koht
2018 - 1:47  3.koht

Pole vist raske arvata, mis peamiseks eesmärgiks oli kui juba teekond Tamperesse sai ette võetud :D

Solo Sokos Hotel Tampere. Foto:erakogu


Kahjuks polnud ka erand seekord ja ettevalmistuses tekkisid probleemid. Nagu aasta varemgi olin taaskord hädas seljaga, mis õnnestus peale Kõrghoone Kuninga jooksu ära tõmmata. See tekitas aga nädalase treeningpausi ja osalus sai otsustatud alles reedel. Peamine põhjus miks tahtsin osaleda oli nädala pärast toimuv mk etapp Austrias milleks see tundus täpselt paras lahtijooks.

Hommikul laevaga üle, paar tundi rongis ja kohal ma olingi. Start oli avatud 13-16 ja kui varasemalt olen rajale tuisanud suht lõpus siis seekord otsustasin kohe ära joosta. Soojendus sai esmakordselt tehtud sees jõusaalis lindil kuna õues vilises tuul ja vihma kallas.

Mis siis ikka stardijoonele ja tuld. Jalg tundus ok ja passima ei jäänud - läksin võimete piiril minema. Nagu ikka kuskil poole maa peal läks raskemaks. Kui muidu tundus ka tehniliselt jooks päris hästi õnnestuvat siis kuskil 20-ndal korrusel suutsin koperdada ja käed maha panna, mis lõhkus hea rütmi ära. Eks selle põhjustas juba pehmeks muutuv jalg. Paar korrust ülevalpool libastusin uuesti ja ka pulga auku ajamine ei õnnestunud eriti hästi - kurat oli vaja seal vusserdada, sest pingutuse poole pealt suutsin ennast ikka täitsa tühjaks pigistada. Tükk aega läks aega, et jalad taas normaalselt liikuma saaks. Ajamasin teatas 1:42 - küll isiklik rekord ja eeldused top 3 olid olemas kuid teadsin, et ihaldatud võit jääb ka sel korral ilmselt võtmata.

Nagu näoilme reedab siis tahe oli suurem, kuigi pettunud ei ole. Foto:erakogu

Nii ka juhtus, sest Aku Joentausta tuli taaskord ajaga 1:40 nagu kaks aastat tagasigi ja võttis oma teise võidu. Nii, et 2 sekundit jäi seekord puudu, sama palju kaotas mulle kolmanda koha saanud Juho Veikkolainen, kes oli nii sel kui eelmisel aastal Lahtis toimunud Red Bull 400-l teise koha omanik. Neljandaks jäi seekord rajarekordi omanik ja mullune võitja Timo Silander saades ajaks 1:47

TULEMUSED

Nii, et mis siis ikka tuleb ka 2020 sammud Tampere poole seada :)