esmaspäev, 3. juuli 2023

Expedition Estonia 2023 ehk kaks ahvi seiklemas.

 



Täpselt ei mäletagi kuidas kõik algas aga umbes nii, et Trenku Copper kutsus meid osalema ja kui Carry käest küsisin kas lähme siis oli vastus ok. Väga muret polnud kuna open klassis, kus me osalesime, pidi olema see üks kulgemine gpx tracki abil. Sellest ajendatuna olin ettevalmistusel keskendunud vaid vastupidavusele. Eks muid toimetamisi oli meil mõlemal piisavalt ja kumbki ei viitsinud pead ülearu vaevata.

Stardi ootuses.

Juhtuma hakkas juba ennem starti - esmalt selgus, et Carry oli oma kiivri maha unustanud. See lahenes õnneks kiirelt kuna korraldaja oli mõne kanapeaga arvestanud. Peale oma stardiasjade väljavõtmist läksime tagasi autode juurde ja siis kuulsime kõlarist Copper Rangers, kas te oma kaarti ka tahate? Ei no võtaks küll aga seda ju pole vaja eriti ? või on? Selgus, et Rain ajas meile jama ja tegu on ikkagi korraliku rogaini stiilis orienteerumisega. Siiski eriti ei põdenud kuna võistlus pikk ja küll seda kaarti ka jõuab tundma õppida.




Kõik algas proloogiga Viljandis kus tuli läbida jalgsi kerge pooleteise kilomeetrine orienteerumisring. Kohe pandi selline tempo peale nagu finiš oleks juba tunni aja pärast. Sain pulsi mingiks hetkeks 170 peale aga mõistus käskis õnneks tempot maha võtta. Pulss avg 147 max 171

Järgnes avaetapp rattal, kus mõni kilomeeter peale starti oli loodud heinapallidest takistus, mis võistlejate rivi laiali tõmbas. Õige pea oli ka pime ja tuli hakata ka kaarti lugema. Kuna Carry oli äksi täis siis lubasin tal lahkelt sellega tegeleda. Ise hoidsin silmad kõrvad lahti, et teiste tegemistel silm peal hoida. Peagi oli ka pime ja lükkasime tuled põhja - see aga tähendas seda, et mõned tunnid hiljem said lambid tühjaks ja hakkasid säästureziimil tööle. Oi see oli tore sõit kui suurt midagi ei näinud :D
Kuidagi me siiski liikusime ja 6h  ja ca 85km peale starti olime esimeses vahetusalas Mõisakülas.
Pulss avg 130 max 171




Võtsime vabalt ja veetsime seal omajagu aega. Sai vahetatud riided ja söödud joodud. Olgu siinkohal ka mainitud, et meil Carryga oli ka super toetustiim selja taga Heddy Rasseli ja Mirelli nöol, kes igas punktis meid hea ja paremaga aitasid. Lisaks neile rokkisid kaasa head sõbrad Irmen, Martin ja Renek!

Jooks pidi olema 17km - mis see siis ära ei ole 2h ja tehtud? Esimese tunniga kütsimegi juba 8km läbi ja kõik tundus lust ja lillepidu. Siis aga jõudsime omadega rappa. 

Omadega rabas 


Mitte, et me eksinud oleksime olnud aga raba oli olemas. 




Ja mitte natuke vaid ikka kilomeetrite jagu. Ja siis see tuli - minu suurim hirm ujumine. Ostsin mõned päevad tagasi endale kott-poi millesse sai pandud seljakott ja Carry vett kartvad tehnikavidinad. Sulps ja minekut siis jälle välja natuke edasi ja kõik kordus taas. Esimese hooga oli vist 3 ujumist. seejärel sai kott välja võetud ja selgus, et kas vett oli sisse vähe tulnud või jooksis spordijook torust kotti. Ühesõnaga oli natuke märg ja Carry akupank lakkas töötamast - juhtub ikka. Siis sai jälle rabas mütatud kuni jõudisme järgi Copper Tactical võistkonnale.

Copper Tactical ujumas


Kuna Rainil oli sünnipäev siis võtsime väikse viisijupi üles ja laulsime talle. Siis läks aga lihtsamaks ja andsime jalgadele valu nii, et viimased kilomeetrid enne punkti tulid lausa 6:17 ja 6:13 Et liiga lihtne ei oleks otsustas taevataat meid ka vihmaga kostitada. Pulss avg 129 max 159 Aeg stardist 9:37

Taas oli aeg haarata ratas ja asuda teele. Sedapuhku pidi olema distantsiks umbes 42km. Võrreldes kahe eelmise etapiga oli see ikka lust ja lillepidu. 




Need kilomeetrid kulgesid enamasti mööda sõidetavat teed ja aeg ning kilomeetrid kadusid ruttu - midagi lihtsat peab ka ikka olema :) Pulss avg 131 max 155

Nüüd ootas ees kanuu, mida pidasime enne võistlust kõige lihtsamaks ja kohaks kus vajadusel vähe tukkuda. Endalegi üllatuseks uni ei olnud kordagi teemaks kuni lõpuni välja. Alles saunalaval hakkas tunduma, et silm hakkab kinni vajuma. Aga mis siin ikka sündmustest ette rutata. Ees ootas "lebo" kanuu. Kuna meie sõber Peteri Grauen läbis rada üksinda ja oli täpselt ennem meid seal punktis siis saime kanuusõiduks ühineda. 




Kolmeses kanuus kolmekesi on ikka oluliselt parem kolmekesi kui kaksi või veelvähem üksi. Oi mu käed olid juba peale esimest kilomeetrit tühjad ja tagumik lõi tuld. Istmepadi on asi mille 100% järgmine kord kaasa vean. Seal vee peal need kilomeetrid ei taha kuidagi minna ja aeg muudkui armutult tiksus. Mitu korda õnnestus ka kanuu kuhugi kivi või puu otsa kinni sõita. 
Kanuu lõpuks oli stardist kulunud  ca 16 tundi Kanuu pulss avg 99 ja max 131




Nüüd sai taas jooksma minna, mis meie tiimi kindel trumpala. Kuna meil oli info, et ujuma ei pea siis ei hakanud veekindlaid asju kaasa võtma. Hiljem siiski selgus, et mitu korda pidi jõest üle saama ja ühes otsetees ka päris laiast kohast. Panime jooksujalul koos Peteriga minema ja juhtuma hakkas seekord juba esimest punkti võttes. Keerasime vist liiga vara võpsikusse ja ees oli jõgi, mis tuli ületada. Otsides sobivat kohta selleks leidsin mingi puu kus oli kõvasti heina peal. Ronisin sinna otsa ja siis ühtäkki hakkas jalas välku lööma. Ai raisk kui valus oli - olin mingite asjade pessa vist astunud. Maamesilased eeldasin. Kedagi küll ei näinud ja põgenesin kuid tulemus oli siiski neli laksu jalga. Kuradi valus oli peale mõnda aega liikumist hakkas jalg kiskuma. Võtsin seepeale allergia tablaka ja jätkasin teed. Umbes tunni jagu veel jalg kiskus kuid siis õnneks taandus ja olulist muret jooksmisel ei tekitanud.
Seekord oli raba natuke vähem kuid tihnikut sellevõrra rohkem. Metsa kus puud olid risti rästi langenud sai päris mitme kilomeetri jagu kokku - või vähemalt nii tundus kuna edasiliikumine oli seal ikka maru vaevaline. Päris mitmeid kilomeetreid oli kus km aeg üle 20 minuti. Mingites osades suutsime isegi alla 7 min/km tempot hoida.  Vahetusalasse jõudes oli stardist kulunud pea 22h  Pulss avg 123 max 150

Rattaetapile läksime taaskord Peteriga koos. Jooksu lõpuks jäin natuke janusse ja see andis kohe ka tunda kui rattale minnes Carry ja Petteri tempo peale lükkasid. Tundsin end energiast tühjana ja põlve tagune kuhu 2 sutsu olin saanud läks paiste ja tegi valu. Esimese pausi aeg lükkasin peoga glükosamiini tablette, geeli, batooni ja ohtralt spordijooki sisse. Pool tundi hiljem hakkaski enesetunne vaikselt paranema ja tundsin taas, et jõuan vaikselt ka pingutada kui vaja. Seekord juhtuss meil selline asi, et kuskil rattadistantsi keskel olime paarist punktist mööda sõitnud ja tuli ots ringi keerata. Õnneks oli selle hind vaid paar lisakilomeetrit. Mida lõpule lähemale seda pimedamaks läks aga õnneks rada läks kergemaks ja tunne, et see kohe varsti lõppeb aitas suruda. Ennem Viljandit oli ronimisülesanne, kus open võis vabatahlikult osaleda. Carry ja Peteri kasutasid juhust ja ronisid mööda tuulikut üles. 




Mul oli jalg parajalt valus, et seda mitte teha. Meiega koos olnud kaks open klassi tiimi jätsid selle vahele ja kukkusime 2 kohta taha poole aga tol hetkel oli sellest ka täitsa poogen. Viljandis veel mõned punktid ja seal ta oli - võistluskeskus järve ääres. Pulss avg 121 max 156


Jäänud oli vaid medali ära toomine - hüppasime kolmekesi paati ja üle järve sõit võis alata. Sõudmine jäi sedapuhku Peteri ja Carry kanda kuna nad seda vabatahtlikult teha tahtsid ei hakanud neid segama. 
Ja siis see tuli sinine vaip ja finišikaar. TEHTUD kui ei eksi siis ca 244km 26h59min 9323cal






Kas sai küll ja rohkem ei taha?
Kooliraha on makstud ja kogemused kogutud!

Ei saanud ja kindlasti ei jäänud viimaseks korraks!