Pühapäev, 28. juuli 2019

Myfitness Madness Race 2019

Alustaks nagu praegu üks popimaid lastelaule: Tahan! Ei taha! Ma ise ei tea, kas olla natuke paha või päriselt hea! 

Pilet Austriasse Red Bull 400 mäkkejooksu võistlusele! Foto:erakogu

Viimaste nädalate madalseisu taustal otsustasin esmaspäeval, et jooksen hoopis 4 kilomeetrit kuna üldvõidu püüdmine Madness Racel tundus võimatu ja ka tahe pingutada oli ümmargune null. 


Viimane liug ennem Red Bull seina. Foto:erakogu


Päev ennem võistlust aga selgus, et Mardo, kes oli kindel favoriit ajas päevad sassi ja kuna asus Tõrvas laagris siis oli sunnitud antud jooksu vahele jätma. Tekkis dilemma, kas minna ja võtta kandikul ette toodud reis Austriasse ära või mitte. 

Minu lemmiktakistus ehk köiest ronimine :) Foto: Valdur Vacht

Pikema ehk 8 km distantsi valikule aitas kaasa ka hea emotsioon, mille sain Kohila 400 meetri jooksult ja kõik ei tundunudki enam nii halb. Jätsin siiski otsustamise laupäeva hommiku peale, et vaatan kuidas tunne on. Algne plaan oli osaleda samal ajal kui see Red Bulli mäkkejooksu võistlus on Moskvas kõrgetasemelisel trepijooksul. Nagu siin elus ikka siis üheks oluliseks faktoriks on raha, mis tihti peale otsustab, mis saab. Lootsin saada Moskva jooksu korraldajalt reisi- ja hotellikompensatsiooni kuid kahjuks seekord see ei õnnestunud. Pakettide soovijaid oli palju ja loosiõnn seekord ei naeratanud mitte ühelegi eestlasele. Kuigi Moskva on meist vaid 1000 kilomeetri kaugusel siis lennu-, majutuse- ja muud hinnad on sinna reisides päris krõbedad. Lisaks muidugi tuleb teha ka viisa. Ehk siis kolme nelja päevase reisi maksumus ca 500.-/inimene.

Oma tahan, ei taha dilemmaga põhjustasin selle, et algne kolmas stardigrupp asendus kümnendaga, mis antud jooksu eripära ehk ummikuid takistuste juures ei tähendanud midagi head. Ei lasknud end aga sellest häirida ja asusin starti plaaniga teha üks korralik pingutus. Esimesel ringil aitas head hoogu üleval hoida Lauri, kellega koos sai paarisrakendis liigutud kuni peaaegu esimese ringi lõpuni. Kardetud ummikuid küll oli aga kuna  hoog oli suur ja kergelt sai ka trügitud siis need, kes rada enda rõõmuks läbisid ja kelle jaoks aeg ja koht ei olnud esmatähtsad olid väga mõistvad - aitäh! Lauri jooksis nelja kilomeetrit ja seda päris hästi saades teise koha. Oma võidu jättis ta Red Bulli seinale kust ei õnnestunud päris mitmel katsel üle saada. 

Kuna enesetunne oli üllatavalt hea ja esimene ring endast maksimumi ei andnud siis sain sama hooga minna peale ka teisele ringile. Meeldiva vaheldusena ei pidanud esimesel kilomeetril kellegist mööda jooksma ja ka takistustele sai üksinduses peale lennata. See lõbu sai aga kiirelt läbi ja peagi olin taas rahvamassis. Kuna eelmine aasta oli samuti kuum ilm ja lõpus võitlesin säärekrampidega siis hoidsin ennast gramm tagasi. Ega mul ei olnud ju ka õrna aimugi kuidas läheb minust varem startinud konkurentidel ja teadmine, et üldvõit peaks kindel olema ei pannud väga pingeid peale - sai nautida võistlust!

Raskeim takistus rajal! Kaasvõistleja stiilinäide. Foto: Valdur Vacht

Sai ka paar ärevamat momenti rajal üle elatud. Esmalt sealsamas võrgust üles minnes takerdusin ja kukerpallitasin enamvähem samamoodi üle võrgu ja lendasin teisele poole üle nii, et jalad takerdusid võrku - õnneks jäid hüppeliigesed terveks. Jalad olid aga võrgus korralikult sõlmes ja oli tükk tegu, et need lahti saada ja edasi liikuda.

Teine olukord tekkis viimasel takistusel ehk Red Bull seinal. Kui esimene ring sain probleemideta üle siis seekord oli see märg ja libe. Võtsin hoogu ja nii kui jalaga seinalt tõugata proovisin kadus jalg alt ära ja libisesin mööda sedahooga alla tagasi kuni asfaltini välja - ai valus oli :D õnneks midagi ära ei murdnud ja abiga sain sealt siiski üle. Usun, et enamuse jaoks on see takistus gramm liiga raske kuid Madness võistluse lõppu igati sobilik. Ka liivakotid mida tuli kanda või tirida olid kõvasti kosunud varasemaga - andis ikka vedada neid :)

Esimese ringi aeg oli mul 25:50 ja teisel 24:47 arvestades, et teisel ringil kotijooksu teha  ei tulnud siis püsis ühtlane tempo kogu jooksu vältel. Kella järgi distantsiks 8,75km ja ajaks 50:37 keskmine tempo 5:47/km  Tühjaks ennast ei jooksnud ja enesekindlus sai taastatud.


Jooksu võitis Johan Talihärm, kelle nimi laskesuusa sõpradele sugugi võõras ei ole. Teisele kohale tuli britist sõjaväelane Paul Clayton ja nagu Pirital siis nii ka Keilas sain kolmanda koha. Neljanda ehk kõige nõmedama kohaga pidi leppima Carry Saluste, kes selle aastase Mudajooksu kinni pani.

Lõpuplaks võistluse peakorraldaja Rein Kahroga! Foto: Valdur Vacht

Tiimi arvestuses tekkis aga siiski segadus ja tulemust me kirja ei saanudki. Mitteametlikult siiski kõikides võimalikes kategooriates esimene :) 

Kõik said kolmanda koha :D Vasakult Marko, Heddy ja mina.  Lauri sai teise :P ja pildile ei saanud. Foto:erakogu

Järgmisel laupäeval kavas Margus Keerma mälestusvõistlusel 1000 meetrit.

Jooksmiseni!







Reede, 26. juuli 2019

Kohila 400 meetrit

Pole varem nii lühikest maad jooksnud ja seda enam oli soov teada saada kuidas hakkama saan. Eriti olukorras, kus peale kuu alguses toimunud rattamatka olen tundnud, et hea minek jooksuradadel on asendunud jaksamatusega. Selle üheks kuigi mitte 100% heaks näiteks oli ka mudajooks, kus ei suutnud jooksuosadel piisavalt kiirust arendada, et konkurentidel eest ära joosta.

Eelneval päeval soojendusjooksu tehes sain 200 meetri ajaks 32 sekundit - mitte just eriti lootustandev :D Seadsin salamisi sihiks ikkagi ühe minuti piir alistada.

Kohapeal panin eesmärgiks 56 sekundit aga seda selleks, et saaks ühte jooksu koos klubikaaslase Heiki Pruuliga, kellega oleks olnud paras mõõtu võtta.

Paraku nii ei läinud ja eri jooksudes joostes tuli siiski tema paremust tunnistada 0,35 sekundiga ehk kindel kaotus mulle. Ennem jooksu rääkis ta kogenud staadionihundina mulle teooriat kuidas jooksma peaks. Tuleb aga tunnistada, et seda ma kasutada ei osanud ja tegin ikka oma tavapärase jooksu staadionil.

Lõpusirgel. Foto:erakogu

Etteruttavalt võib öelda, et sain minuti alistamisega hakkama :) mitte küll eriti suure varuga, sest ajaks tuli 59,11
Poole maa peal oli ca 28 sekundit seega enamvähem ok jooks minu poolt. Olin ühes jooksus Lauri Tanneriga - mees, kes on andnud mulle palju head nõu. Vaatamata sellele, et tal vanust nii mõnigi aasta minust rohkem tuli ja pani vana rasva pealt mulle 2 sekundiga ära! Ehk järgmine aasta suudan konkurentsi pakkuda.

Tulemused

Lõpukurv, mina sinises ehk lootusetus kauguses. Foto:erakogu

Nüüd aga tuleb valmis olla laupäevaseks Myfitness Madness jooksuks. Sarnaselt eelmisele aastale on ilm väga kuum - seekord lubatakse lausa 32 kraadi! Õnneks sai juba nädala algul muudetud pikk maa ehk 8km lühikese 4km vastu. Põhjuseks seesama jaksamatus, lisaks võimalus tiimiga joosta, kus ka teistel omad hädad :D Omaette katsumus saab olema 10 stardigrupist start kuid eks näeb, mis saama hakkab. Kaotama me ei lähe...



Pühapäev, 14. juuli 2019

Mudajooks 2019

Stardis tundus kõik lihtne - mine ja jookse ning koht esikolmikus olemas. Nimelt peaks jooksuvorm võrreldes eelmiste kordadega olema parem ja stardirivis ühtegi ületamatut vastast silma ei hakanud. Plaan oli alustada pigem kiiremini kui passides.

Kõik näib veel kerge. Foto:erakogu


Kõik toimis! Stardist võttis tempo tegemise enda peale Oliver Grauen, kes oma pikkuse ja vanuse poolest oleks saanud joosta ka lastejooksul. Esmalt arvasin, et ta jookseb end esimese poole kilomeetriga kinni kuid ei püsis üle kilomeetri ees ja ka teise sama palju minu selja taga teisel kohal. Lõpuk sai ta kuuenda koha - respekt! Peale kilomeetri või natukese rohkema läbimist võtsin liidripositsiooni sisse ja hakkasin vaikselt vahet konkurentidega suurendama. Umbes poole maa peal tunduski juba, et ongi tehtud. Aga ei, tehtud on siis kui oled joone ületanud!

Mis siis juhtus? Juhtus see, et kilomeeter või rohkem, minu jaoks jääkülmas vees sai minust võitu. Külmusin kangeks ja käed jalad hakkasid aegajalt krampi kiskuma. Vahepeal kui sai veest välja üritasin maksimaalselt kiiresti joosta kuid sooja ennem järgmist jahutust sisse ei saanudki - natuke uskumatu kuid nii oli. Totaalne külmavares ja veepelgur :D

Peale seitsmendat kilomeetrit sai Carry Saluste mu kätte, kusjuures väga hea koha peal, sest jõudsime koos mingisse raja ristumisse, kus jäime seisma ja laiutasime hetkeks käsi - kuhu edasi? Valisime paremale ja peagi rajajulgestaja hüüdis, et õige tee - vedas, sest mõtlesin juba, et nüüd olen lisaks külmahädadele ka ära eksinud. Jalad ei liikunud soovitult ja Carry vajus eest ära. Olin juba alla andnud ja proovisin kuidagi lõpuni joosta. Minu õnneks oli vahe järgnevaga ehk Ahti Sulaveega piisavalt pikk ja päästev finiš lähenes küll teokiirusel kuid siiski lähenes.

Viimane veetakistus läbitud :) Foto:erakogu


Viimane suplus tiigis oli isegi meeldiv võrreldes varasematega, sest seal oli vee temperatuur isegi õhust vist soojem, erinevalt sellest mis varasemalt rajal tunda sai. Viimase poole kilomeetri jooksusamm võis päris naljakas olla, sest tundus, et jooksin tikksirgetel jalgadel kuidagi komberdades ja samal ajal lõdises - kõrvalt kuulsin ka kommentaari, et tal on vist küll väga külm :D Oli jah - tuleb vist hakata ka talisuplejaks. Seda va külma vett olen kogu aeg peljanud aga treenituse kasvu ja rasvakaoga on see läinud erakordselt ebameeldivaks. Kogu jama tipuks jäi ka kurk järgmiseks hommikuks haigeks kuid see vast läheb ruttu üle.

Õnneks peagi peale finišit saabus kott koos soojade riietega ja juba tunni aja pärast oli keha taas normaalse temperatuuri taastanud. Eelnes korralik hammaste plagistamine ja värisemine - oleks poole maa peal saun olnud oleksin kahtlusteta sinna lavale hoopis leili viskama läinud! Elamus missugune ja takkajärgi ikka hea meel, et taaskord selle mudahulluse ette võtsin! Korraldus ladus ja ka jooksurõõmu jätkus siiski piisavalt.



Meeste esikolmik. Foto:erakogu

TULEMUSED
Ajakiri Jooksja

Lisaks minule panid sõbrad ja abikaasa ka neljaliikmelise segatiimi välja ja võtsid tiimide arvestuses kindla esikoha. Ka nimevalik oli neil äge - Mudajooks 2019 võitjad.

Võidutiim: vasakult Lauri, Valdo, Heddy ja Marko. Foto: Heiki Rebane

Järgmisel päeval elasin kaasa meie esirallisõitjatele Ott Tänakule ja Martin järveojale. Allpool videos päeva tipphetk - 14 Saverna katse 90 kraadine paremkurv, rahvast murdu ja meie ralliässad võtsid võidu! See 15 sekundit ja 11 katse 3 sekundit olid ootamist igati väärt :)



Tagasi jooksulainel ilmselt Kohilas kui jooksen 400 meetrit.

Jooksmiseni!