laupäev, 30. september 2017

Uhke värk!

"Võistlusjooksu numbrid saab sinisest palatist": kõlas valju hääl kõlaritest. Sedasi huumori võtmes algas meie päev Maardu sügisjooksul. Polegi vaja kodust kaugele sõita, et tunda ennast nagu välismaal. Mitte, et see mind ülemäära palju oleks häirinud vaid vastupidi - tegu oli vägagi hariva ja meeleoluka kogemusega. Poliitikud, kes mingist edukast integratsioonist räägivad peaks ka sarnastel üritustel käima. Üks asi siiski häiris ka - nimelt kuna oli laupäeva ennelõuna ja üritus toimus pargis siis leidus iga pingi peal mingi seltskond, kes avalikult alkoholi tarbis. Lastele ja noortele suunatud üritusel peaks siiski tagama ka selle, et meie noored sellist jama ei peaks nägema - eeskujud missugused! See selleks.

Keha soojaks. Foto:erakogu

Maardusse sai tuldud ikkagi jooksma. Noortel distantsiks 1 km ja mul 5km. Tüdrukud läksid rajale 9-10 aastaste vanuseklassis ja tegid väga tubli jooksu. Pere pesamuna võttis võidu ja vanem tütar kolmanda koha :)
Uhke värk. Mariliis esimene ja Lisette kolmas :) Foto:erakogu

Hea emotsiooniga sai 5 kilomeetri starti mindud ja stardipaugu kõlades panin kohe tempo peale ning vedasin rivi esimesed mõnisada meetrit kuniks välejalg Mark Abner ja teised tugevamad mu seljataha jätsid. Võtsin sisse viienda positsiooni Janar Juhkovi seljataha ja üritasin võimalikult kaua seal püsida. Vahe järgnevatega hakkas suurenema ja proovisin mis ma proovisin kuid kerge vahe tuli ka temaga ikkagi sisse. Rada mulle väga meeldis - tõusud ja laskumised tugeval pinnasel. Ennem lõppu kuulsin ka seljataga kedagi lähenemas kuid õnneks oli veel varu sees ja järgi keegi ei jõudnud. 5,2 km ajaga 19:54 (keskmine km 3:50) Raske raja kohta arvan, et päris hea - andsin endast parima.

Järgmine start ilmselt Tartu Linnamaratoni poolmaratoni distantsil. Seal aga mingit aega jooksma ei hakka kuna vaid nädalapäevad hiljem olen stardis Münsteris, kus vaja teha korralik tulemus maailma trepijooksusarjas. 



pühapäev, 24. september 2017

Nagu öö ja päev

Kuna trepijooksuaasta ei ole veel  lõppenud, siis on motivatsiooni ja tahet pingutada, et saada veelgi paremaks. Hetkel plaanis osaleda 15 oktoobril kõrgetasemelisel trepijooksul Münsteris ja 25 novembril Londonis Briti meistrivõistluste viimasel etapil.

Kuna parim treening on võistlus, siis sai sel nädalavahetusel osa võetud kahest 6 km distantsist.

Stardi ootuses. Foto: erakogu

Laupäev sai sisustatud jooksuga Kostiveres, kus toimus Sildade jooks. Start antud sai koos parimatega teele asutud ja püüdsin vahet mitte sisse lasta. See aga oli viga kuna tempo 3:30 selleks päevaks oli ilmselgelt üle minu hetke võimete. Viimane jooksuvõistlus oli mul 6 nädalat tagasi toimunud Rakvere ööjooks. Peale esimest kilomeetrit hakkas aga vahe kärisema ja esimesed kaks - Aleksandr Kuleshov ja Janar Juhkov libisesid eest ära. Kuna ka kolmandal kohal olev Aaro Tiiksaare tempo langes siis suutsin tal siiski sabas püsida. Seda aga mitte kauaks kuna juba teise kilomeetri lõpuks oli kõht krampis ja olin sunnitud veelgi tempos järgi andma. Õnneks oli selleks hetkeks aga vahe järgnevatega suht turvaline ja võisin rahus üksi finiši poole piinelda. Tõsiseks katsumuste rajaks kujunes antud võistlus, sest juba peale joogipunkti oli selja tagant lähenemas naiste liider. Võtsin end kokku ja alla ei andnud ning läbi häda suutsin mingit ok tempot hoida ja kohta ei kaotanud. 4 koht oli tõsiasi ja ajaks 23:51 vms.
Kui algul arvasin, et tegu asfaltijooksuga siis reaalsus oli midagi muud. Karjamaa ja pehme pinnas ning päris mitu väikest silda. Üks sild oli korralik vedrukas, kus sai konkurendi järgi sillale mindud kuid sel hetkel oli juba paras pendeldus sillal sees. Raske oli tasakaalu hoida -  keelt õnneks hammaste vahele ei pannud :)

Pühapäev pakkus võimaluse startida Pirita sügisjooksu 6 km distantsil. Võtsin eelneval päeval tehtud vigadest õppust ja stardist uljalt minema ei pannud. Tase muidugi võrreldes päev varem toimud jooksuga oli ka gramm kangem ehk ilmselt ei oleks ka parema tahtmise korral parematel kaua sabas püsinud. Esimene kilomeeter 3:45 ja edasi sarnaselt kuni lõpuni välja. Enesetunne ja ka keskmine pulss madalam kui päev varem. Aeg 21:55 koht 15. Rada võrreldes Kostiverega küll igav - ei ühtki tõusu ega elamust pakkuvat takistust kuid saadud emotsioon kordades suurem tänu enda võimete järgi seatud algtempole.

Metsaserval lõvi ja tiigriga. Foto: erakogu

Kodu lähedus ja ka noortejooksud antud üritustel sobisid mulle väga hästi. Jooksurõõmu kogu perele ja lisaks sattus ka ilus ilm antud nädalavahetusele.
Väga tore!

PS Neljapäeval peaks olema eetris Üllata Eestit järjekordne saade, kuhu mind kutsuti. Salvestus oli Teletornis, kus jooksen trepist üles ja ajan veits trepijooksu juttu.

Tallinna Teletorn. Foto:erakogu







laupäev, 16. september 2017

Moro Maraton 2017

Sai seljatatud nii eelmise aasta võitja Timo Silander kui ka teine koht Hannu Korpi kuid tulemuseks siiski 2 koht. Parimaks osutus ajaga 1:40 trepid vallutanud Soome pokkeriäss Aku Joentausta, kellele kaotasin 3 sekundiga. Eelmise aasta ajast kärpisin 4 sekundit kuid ootsin siiski enamat - kuigi jään ka antud tulemusega rahule. Jääbki varu järgmiseks aastaks kohta ja aega parandada :)
Omajagu energiat võttis nii kell pool seitse alanud laeva ja rongisõit Tamperesse kui ka juba mõned päevad kestnud võitlus kurgukaakide ja nohuga. Kui juba septembris peab külmetushaigustega võitlema siis mis saab järgmistel kuudel? Gripivaktsiini tellisin igaks juhuks juba ära.

Moro Maraton 2017: Tulemused

Soojendusjooks
Omapärane poodium

pühapäev, 10. september 2017

3/3 Tehtud Bratislava

11 tundi ööund!  Mitte ühtegi kohalikku õlut eelneval õhtul, tuunikala salat brokkoli, spinati ja muu rohelisega ning peale mango, mandariini, banaani ja kõrvitsa proteiini smuuti - selline kombo võistluseelsel õhtul :)  Jäi lootus, et keha sellise jamaga päris ära ei ehmata.

Ei ehmatanud - tuli hoopis kolme päeva parim tulemus ehk 12 koht ajaga 2:07
Tuuri kokkuvõttes aga 13 koht. Seejuures kokkuvõttes vaid ühe punkti kaugusele jäi 12 koht.
Seega võib selleaastase Viin/Brno/Bratislava trepijooksu tulemustega igati rahul olla!

Ufo tower trepid. Foto: erakogu

Nagu ma oma esimeses selleteemalises postituses mainisin siis erilist kindlust oma trepijooksu hetkevormis ei omanud. Eelmine võistlusstart oli kevadel ja parim valmisolek oli suviseks MM-iks, mis ära jäi. See võttis ka motivatsiooni mõneks ajaks ära.
Suvel sai niisama joostud ja pigem puhatud. Vaid paaril eelneval nädalal sai tehtud korra nädalas jõusaalis erialast treeningut jooksulindil ja trepitrenazööril.
Järgmine võistlusstart juba tuleval laupäeval kui meie põhjanaabrite juures toimub selleaastane Moro maraton. Seal plaanis võidelda kõige kõrgemate kohtade eest!
Päikest :)
Tuledesäras torn. Foto: erakogu
Esialgsed tulemused. Foto: erakogu

laupäev, 9. september 2017

2/3 Tehtud - Brno

Kuigi eilne jooks oli kergelt jalgades tunda siis sai taaskord enda hetke võimetele vastav jooks ära tehtud. Läksin nagu eilegi ühtlase tempoga algusest lõpuni. Võrreldes eelmise aastaga sai parandatud nii aega kui kohta - tulemuseks 12 koht ajaga 3:33
Kui täna sai veel hea enestunde ja varuga lõpetatud siis homme tuleb anda endast kõik, et panna ilus punkt sellele tuurile.
Homne Ufo tower run Bratislavas on sarnane kodusele Teletornile, kuigi poole lühem. Seega sobib mulle väga hästi!
Trepist üles!
AZ torni trepid. Foto erakogu
Esialgsed tulemused. Foto: erakogu
AZ Tower Brno Foto:erakogu

reede, 8. september 2017

1/3 Tehtud - Viin

Viini teletorni trepp. Foto: erakogu
Etteruttavalt võib öelda, et tegin oma ära. Aeg 4:27 koht 15 :) Võrreldes eelmise aastaga sai Viinis aega 17 sekundi võrra parandatud. Kohta 7 võrra.
Alustasin pigem tagasihoidlikult ja kokkuvõttes oli see õige otsus. Kinni ennast ei jooksnud ja lõpetasin hea enesetundega - olen rahul! Siit on hea edasi minna ja homme loodan veel paremat tulemust Brnos.
Võidu võttis taaskord Piotr Lobodzinski, teise koha saanud Tomas Celko kaotas talle vaid sekundiga.
Ka naistest võttis võidu favoriidi seisuses olnud Suzy Walsham.

Sihtpunkt Viin

Viini ooperisse?

Ei - taaskord on kätte jõudnud järjekordne Viin/Brno/Bratislava trepijooksu tuur.
Kolmel järjestikusel päeval kolm erinevat torni!

Avapauk juba reedel kohaliku aja järgi kell 19 Danube Toweris Viinis. See on ka kõigist eesootavatest trepijooksudest pikim ja minu jaoks ka kõige mittesobivam. Mälestused eelmisest aastast ei olnud just kõige meeldivamad - sai end korralikult kinni joostud ja lõpetatud pikaaegse köhimisega. Selle torni trepiastmed on kõrged ja siinsed kaks astet on võrreldes Tallinna teletorniga pea kolm. Seega erilise koormuse saavad just reielihased.

Aasta on aga uus ja ootan juba põnevusega, mis saama hakkab. Oma trepijooksu hetkeseisust erilist aimu pole kuna viimane võistlus oli kevadel. Siiski usun, et vahepeal kehvemaks ei ole läinud ja eelmise aasta tulemused löön üle.
Live tulemused nähtavad: 
Läheb trepijooksuks :-)
Saabumine õhtusesse Viini. Foto: erakogu
Mürksoolased nuudlid. Foto: erakogu