teisipäev, 19. juuni 2018

Kõva mehe jooks 2018

Seekord lati alt läbi!

Siiski tegin raja läbi. Foto:erakogu

Eelmine aasta oma esimesel Kõva mehe jooksul sain teisest stardigrupist startides seitsmenda koha. Tol korral jäi kolmas koht vaid 35 sekundi kaugusele - tahtsin sel korral vea parandada kuid nagu ikka ei lähe tavaliselt asjad nii nagu planeerid.

Jooksuvorm on vähemalt spordikella arvates oluliselt parem kui aasta varem kuid sellest oli ikkagi vähe abi - sattus olema halb päev.
Mis siis juhtus?
Plaan oli algus võtta vähe rahulikumalt ja hakata vaikselt tempot tõstma peale esimest tiigi ületust. Veest väljudes olingi esimestega võrreldes löögiulatuses ja tõstsin vaikselt tempot. Siis aga hakkas jama pihta, esmalt hakkas vasakult alt pistma ja mõne aja pärast ka paremalt ribide alt. See sundis aga tempot natuke alla laskma ja vahe esimestega hakkas kärisema. Paanikat siiski polnud, sest olen ka varasemalt pistmisega võidelnud ja see on masseerides või õige hingamise rütmi juures ära kadunud.
Seekord mitte - võitlesin pistmisega 5-6 kilomeetrit, see aga tähendas "säästureziimil" liikumist. Olin parimate kohtade püüdmisest juba loobunud ja pingutasin vaid tiimi OCR Estonia tiimi hea koha nimel.

Liikusingi rajal Tarmo Perteli järel, kes oli samuti meie võistkonnas. Kohad mõlemal esikümne lõpus. Kuna meie kolmas liige Aleksandr Kuleshov oli meist eespool siis võis eeldada, et võistkondlikult on tiimide arvestuse võit meie. Aga sellega polnud jamad siiski lõppenud ja konteinerist läbi joostes ja jõudes uusarenduseni eksisime koos Tarmoga rajalt. Meiega liitus veel tagant kaks jooksjat ja võssa me kõik neljakesi läksime. Ühtäkki olime tagasi konteineri juures ja tuli tõdeda, et lõikasime raja kuskilt otseks. Mis aga sitasti see uuesti ehk läksime uuesti samas suunas kuid seekord õigesti. Lisaring mis me läbisime oli hilisemat gps jälge vaadates  410 meetri, mis võttis aega 2 minutit 40 sekundit. Tore lugu küll, sest tiimi arvestuses kaotasime selle jamaga täpselt topelt aja.

Võistlejaterivis tegime läbi korraliku languse ja asusime jooksma naiste liidri selja taga. Seda küll mitte kaua ja tasapisi sai kohti parandatud. Ainus motivatsioon tugevalt pingutada oli ikkagi võimalus, et tiimiga teeme hea tulemuse. Jooksin pikalt Tarmoga koos. Siis aga ühes jõge ületavas kohas jooksin vees mingi kivi või tala otsa ja lõin sääre korralikult ära. Päris ehmatav kolakas oli - võttis silme ees kirjuks ja ka tempo taas alla. Edaspidi võtsingi tempos natuke maha ja proovisin ennast rohkem mitte vigastada. Õnneks piirdus too äpardus kergelt paistes jala ja marraskil sääreluuga.

Aeg 1:01,8
Koht 21
OCR Estonia (Marko Viru, Heiki Rebane, Tarmo Pertel, Aleksandr Kuleshov ja mina) võistkondlik 2 koht. Kaotus võitjatele Koidu suusaklubile 58 sekundit ehk oleks/poleks.


Parimad tiimid. Foto:treeningpartner
Nüüd aga saab mõneks ajaks võistlustest puhata, sest järgmine tõsisem pingutus plaanis 14.07 toimuval Pajusi mudajooksul. 

teisipäev, 12. juuni 2018

Muuga 400

Meeste esikolmik. Vasakult Halmar Heinmets, Lauri Tanner, Rauno Tiits Foto: Erkki Viljarand

Võitjas polnud pea terve distantsi kahtlust, sest praktiliselt algusest lõpuni juhtis ja selge vahega järgnevate ees sai esikoha Lauri Tanner - Tõusukuningas 2018. 400 meetri läbimiseks kulus tal 1:04,33

Järgnevatele kohtadele käis finaaljooksus, kus peale Lauri Tanneri oli veel Halmar Heinmets, Aleksandr Kuleshov ja mina korralik lahing. Kui mingi aja püsis Kuleshov Tanneri tempos siis mina kolmandana ja Heinmets meid jälitamas siis kuskil poole maa peal Heinmets kiirendas ja tegi meiega vahe sisse ja võttis sisse turvalise teise positsiooni. Olin jäänud neljandaks. Alla siiski ei andnud, sest mida ülespoole seda teravamaks läks tõusunukk ja töntsimaks Kuleshovi samm. Viimasel sajal saingi temast mööda kuid ees olnud Heinmetsa teist kohta ma ei ohustanud.

Üldiselt võin oma etteastega rahule jääda kuna hetkeseis värskuse osas kiita ei ole. Käib töö selle nimel, et sügisestel trepijooksu mk etappidel ja talvisel trepijooksuhooajal olla tugevam ja paremas hoos kui kunagi varem - eks näis. ;)

Tõusujooksjad 2018 Foto: Erkki Viljarand

laupäev, 9. juuni 2018

Myfitness Madness Race Pirita 2018

Vasakult Alari Lumberg, Rauno Tiits, Indrek Vait  Foto:erakogu

Madness Race seda kõige otsemas mõttes! Emotsioone ja elamusi sai rajal oldud 1:08:37 jooksul seinast seina. Takkajärgi targutades oli pikema maa ehk 10 kilomeetri stsenaarium väga hästi kirjutatud - ajas ikka hulluks küll ja adrekat ning elamusi sai kogu raha eest.
Millest siis täpsemalt jutt?
Stardist läksin rahulikult minema ja kotijooksu ning koti vedamisega mäkke ning alla lasin konkurentidega vahe sisse kuna olin kindel, et järgnevatel jooksulõikudel võtan vahe tagasi. Nii ka läks, sest peagi olin juba eesotsas. Juhtuma hakkas juba peale neljandat takistust kui Indrek oli rajalt eksinud lõigates ühe pauna sirgeks. Ausa mehena läks tagasi ja jätkas rada nii nagu peab ja jooksis end kolmandale kohale. Lisaks sellele naeratas talle hiljem ka loosiõnn ja loosimise peaauhinnana välja pandud Nordica piletid vabalt valitud sihtkohta kahele olid tema :)
Edasi liikusime Alari Lumbergiga koos ja saime järgnevatega vahe sisse. Peagi aga tegin paar kiiremat liigutust rehvimäest üles ja sain ka temaga õrna vahe sisse. Siis aga hakkas madness pihta. Jõudes traktorini, kus selgus, et takistus pole veel ülesegi pandud - hämming :D Näha oli, et punktis olnud juhendajad olid kergelt segaduses, et me juba seal päral oleme. Suunati meid sealt trahviringile - mis mõttes trahviring?? Korralikult segadusse ajas see kuid kui trahviring siis trahviring. See läbitud kott selga ja metsa ringile. Segadust oli seal punktis endiselt korralikult ja mingit kiiret adekvaatset infot kuhu liikuma peab ei tulnud. Kuna tegu ikkagi võistlusega, kus käib jooks lisaks läbimisele ka koha ja aja peale siis võistlejahing või ma ei tea mis lõi välja ja sain sealsete juhendajate peale väga kurjaks ning ütlesin nii mõnegi kõvema sõna mida poleks vast vaja öelda olnud - minu siirad vabandused! Järgnes äge takistus, kus liikusime mingitesse maaalustesse tunnelitesse, kus oli pime ja iga mingi maa tagant vilkus lamp ja tervitasid luukered. Joosta seal igatahes ei kannatanud või õigem oleks öelda ei julgenud kuna auke ja muid komistuskohti oli väga palju. Polnud ka mõtet kuna olime Alariga teistega korraliku vahe sisse tõmmanud ja otsustasime liikuda ühekoos kuna nii oht rajalt mitte eksida koguni 2 korda suurem :) Olles üsna mitmelgi takistusjooksul ja trailrunil osalenud siis rajamärgistuse ja sellest arusaamisega probleeme ei tekkinud - see oli tasemel.

Koos on lihtsam. Foto:erakogu

Arvate, et madness oli sellega läbi?
Kui eelnevad sekeldused traktori juures ajasid juhtmed lühisesse siis jõudes suusarajal sinna, kus tavaliselt lund toodetakse oli üllatus suur. Arvamus, et oleme esimesed oli muutunud reaalsuseks, et olime kuskil grupi keskel. Mingi suurem grupp oli nimelt korralikult rada lõiganud ja meist mööda saanud ja ajaliselt kui ka distantsilt mitte vähe. Sel ajal saabus suur pettumus, et nagu mis mõttes - kuidas see võimalik on ja mis saab edasi? Motivatsioon pingutada läks nulli ja tuju oli rikutud. Tuli siiski ju edasi liikuda ja olukorrast natuke selgem pilt ette saada. Kaugel on "uued" liidrid ja kas on võimalik veel teele veeretatud takistustele vaatamata see asi kinni panna. Järjest võtsime selgasid ära ja juba muda augu juures küsides seal olnud juhendajalt selgus, et oleme taas liidrid - madness ikka täiega!

Viimane takistus! Foto:erakogu
Esimese ringi lõpus sain pildil olevast Red Bull nimelisest takistusest enamvähem kergelt üle.
Ka teise ringi läbisime Alariga koos ja seda mõlema jaoks suhtkoht mugavustsoonis. Palju sai möödutud lühema raja jooksjatest ja neid ergutatud ning näha rõõmsaid ja rahulolevaid nägusid. Argipäeva igavusest aitas see jooks usun, et kõik välja ja pakkus palju nii eneseületusi kui meeldivaid emotsioone. Lisaks individuaalarvestusele osalesime ka tiimiga OCR Estonia, millega mitte just eriti tihedas konkurentsis sai esikoht võetud.


Parim meeskond OCR Estonia: Marko Viru, Indrek Vait, Rauno Tiits, Heiki Rebane Foto:erakogu

Umbes pool kilomeetrit enne lõppu tegin kiirenduse ja sain vahe sisse. Taaskord sinna Red Bull takistusele peale lennates sain napilt sõrmeotstega ülevalt kinni ja alla ei kukkunud - vedas. Siis aga selgus tõsiasi, et ega väga ennast enam üles vinnata ei jaksa :D Siis tuli aga "jumala" käsi ja aitas mind peale mõningast punnimist üles. Aitäh! Kõõludes seal üleval arvasin, et Alari tuleb ja läheb mööda kuid tal ei õnnestunudki sealt üles saada ja seetõttu läbis trahviringi ja lõpetas võistluse teise kohaga.

Marathon100 artikkel: siin
Tulemused

Oli see vast jooks :) Olles korraldanud palju väiksema kaliibriga võistlusi siis tean, et veel suurem madness kui meil seal võistlusrajal oli on sellise ürituse korraldamine. 
Aitäh korraldajatele meeleoluka võistluse ja tasemel auhindade eest! 

Edu ja jõudu ning kohtumiseni 28.07 Myfitness Madness jooksul Keilas.


14,6 sekundit


Sain hakkama oma senise elu lühima võistlusega, kus vabatahtlikult osalenud olen. Kooli ajal tuli ka paar korda 60 meetrit joosta kiiremini kui seekordne võistlustulemus kuid seda selleks, et kehalise kasvatuse hinne ok oleks.
14,6 sekundit ehk minu Vallimäe trepijooksu tulemus. Andis see 23 osalenud trepijooksja hulgas 4 koha. Võidu võttis ajaga 12,3 sekundit noorteklassis võistelnud Kiur Vehmanen - loodetavasti näeb teda järgmisel trepijooksuhooajal tornides võistlemas, sest nagu näha siis potensiaali on! Teise koha ja meeste arvestuse võidu noppis Vehmanenile 1,1 sekundiga alla jäänud kohalik trepiäss Rando Riks ja kolmas oli Raimo Johanson.


Vallimäe trepijooksu parimad Kiur Vehmanen, Katariina Linde ja Rando Riks. Foto: Mardo Lundver



laupäev, 2. juuni 2018

Mai tegemised

See, et ma pole ammu midagi siia kirjutanud ei tähenda sugugi, et oleksin sportimisse mingi pausi teinud. Vastupidi - see viimaste aastate ilusaima südasuvise ilmaga mai on pakkunud nii mõnegi suurepärase emotsiooni ja rohkelt ka treeninguid.

Võidurõõm :) Foto: ACE Adventure Racing Team

Nädal peale Lahti Red Bull 400 võidukat teatevõistlust toimus Pirital Tallinn City Trail nimeline maastikujooksuvõistlus, kus valisin võistlemiseks juba kolmandat aastat järjest 8 km distantsi. Stardipaugu kõlades sai mõõdukalt minema tormatud ja oh seda üllatust kui mõnisada meetrit hiljem selja taha vaatasin - tühjus :D Uskumatu mõtlesin ja lasin vaikselt edasi. Enne jooksu sai Markoga arutatud, et ei tea mis tunne Mukungal on kui ta teistel eest ära jookseb - nüüd sain teada :)  Esimese kilomeetri aeg 3:45 ehk ei midagi erilist kui arvestada, et sel lõigul ühtki arvestatavat tõusu polnud. Proovisin hoida ühtlast tempot ja mitte jalga väga sirgu lasta, sest treeningu mõttes sobis sellesse päeva üks tugev pingutus väga hästi. Peagi olin paeastangu all ja tuli ronima hakata. Kuigi see mulle sobis siis jõudes ülesse oli taas jooksma hakkamine ikkagi paras katsumus, sest pulss oli laes ja jalad kanged. Ei hakanud end tõusul tagasi hoidma ja vajutasin nii kuis tuli, sest ohtu tagantpoolt polnud ja tõusulõik vahele sobis hästi. Kokku kella järgi 8,15km aeg 32:39 ja 79 tõusumeetrit. Edu järgneva ees 4 minutit. Mitte, et ma jube kiire oleks olnud aga konkurents jäi seekord lihtsalt lahjaks.
Meeldivaks üllatuseks oli võidu eest auhinnaks saadud 60.- Deimex sport poe kinkekaart. Kuna otsisingi just endale uusi maastikujooksujalanõusid ja seal poes on hea valik Itaalia brändi Salewa ja Dynafit tooteid siis sai ka ost sooritatud. 139-60 eurot vaesem ja kergete ning mugavate uute jooksujalatsite võrra rõõmsam. 

Salewa Michelini põhjaga maastikujooksutossud. Foto:erakogu

Vaid neli päeva peale Pirita jooksu sai end stardijoonele seatud järjekordsel Pae Pargi rahvajooksul. Kui eelmisel aastal sai sealt kolmas koht koju toodud siis sel aastal stardikoridoris olles oli juba selge, et ega etteotsa seekord asja ei ole. Läbisin 4,8 km võistlusmaa ajaga 16:25 ehk 3:31 per km, kohaks seekord 6, kaotust võitjale Martin Vilismäele pea minut. Mõnus vahelduv rada, ladus korraldus ja super ilm.

Pae pargi jooksu start. Foto: Lasnamäe linnaosvalitsus

Kuna Pae pargi jooks näitas, et olen võimeline jooksma oma uue 5km rekordi siis panin panused Rimi heategevuslikule juunijooksule, mis toimus Kadrioru pargis 02.06. Plaane võib ju teha aga see ei tähenda, et ka nii läheb - ju ma siis nii väga ei tahtnud ka, sest ega ma kuidagi eriliselt selleks ei valmistunud - ei füüsiliselt ehk kehale rohkem puhkust andes (vastupidi andsin terve nädala korralikult kuuma nii trennis kui tööl) ega ka toitumises. Jube kanged olid hommikul jalad - seda siis sellise nädala pealt: E: kang T: ratas 66km  N: jooks 8km (3 kilomeetrist lõiku) R: korralik füüsiline tööpäev 7,5 tonni kive sai päeva jooksul ette tõstetud ja maha laotud. :) - mine siis jookse veel järgmine päev mingi rekord. Siiski andsin endast parima ja ajaga 17:14 sain 20 koha, keskmiseks kilomeetri ajaks 3:37. Rajal andis motivatsiooni rohkem pingutada naiste võitja Kaisa Kukk, sest kes siis ikka tahaks naistele kaotada - aitäh :)

Peale jooksu väike jäätis ja Koit Toome kontsert Foto:erakogu

Edasi läheb samas taktis või isegi kiiremas, sest ees on ootamas palju uusi huvitavaid võistlusi. Seda ka treppidel ja tõusudel. Lisainfo: https://www.facebook.com/trepijooks/

Sportlikku suve!