Pühapäev, 24. detsember 2017

Sportlik pühadetervitus

Häid jõule kõigile!


Mina sain oma jõulukingi juba nädala alguses kätte kui sain kaheks päevaks Jõulumäele suusatama minna. Super rada ja ilm ning nii neid kilomeetreid kogusin. Kahe päeva peale kokku 93km

E - lõuna 2h suusatamine vaba (aeroobne)
      õhtu 2h suusatamine klassika (aeroobne)
T - hommik 2h suusatamine vaba (aeroobne)

Jõulumäel. Foto:erakogu


Sellega arvasin, et selleaastased suusasõidud tehtud kuna ilmateade midagi head ei lubanud.

K - ujumine 20min rahulikult+ saun
N - 20min trenazöör (taastav,soojenduseks)+  20min kerelihased

Plaanid aga muutusid ja kuna Tartus lumeolud head ja jõuludeks pidime nagunii sinna minema siis läksime varem.

Vooremäe saehambad. Tõusudest puudus ei olnud :) Foto:erakogu

R - õhtu 2h suusatamine vaba (aeroobne)
L - lõuna 2h suusatamine vaba (aeroobne)
P - hommik 2h suusatamine vaba (aeroobne)
Kokku ca 12 tunniga 180km väga vajalikke kilomeetreid, et olla võistlusvõimeline nii Tartu maratonil kui ka Finlandia 100 -l

Valged jõulud Tartumaal. Foto:erakogu

Nüüd saab rahulikult seapraadi nautida ;)
Häid pühi!






Pühapäev, 17. detsember 2017

Vana-aasta teatemaraton 2017

200-ga Hannes, Urmas, Marko, Rauno, Heiki

Kui muidu saab peamiselt individuaalselt võisteldud, siis aastas kord teeme kaasa ka teatemaratonil. Juba võistluse aura on teine kuna mingil määral on sinu tulemus määrav ka kogu muu tiimi resultaadis. Tuleb anda endast maksimum ja seda kõike vaatamata sellele, et ei lähe võidu peale jooksma.

Olukorda ei teinud sel korral mul lihtsamaks eelmisel päeval toimunud trepijooksuvõistlus, kus pidin hea tulemuse saamiseks endast 100% välja pigistama. Selle tulemusel olid reied ja sääred kergelt valusad kuid soojendusel see kadus ja lõppkokkuvõttes usun, et jooksin siiski enda tulemuse ära.

Stardist pandi valus tempo peale ja hoidsin end vargsi tagasi, et mitte kinni joosta. Taktika toimis ja kuigi algul oli raske vaadata kuidas aina taha poole vajun siis peagi hakkasid aga seljad üksteise järel taas vastu tulema. Lõpuks aeg 32:00 ja koht esimese vahetuse järel 10.


Teatevahetus Foto: Stamina

Ka teised andsid endast parima ja võistluseelselt soovitud 3:05 tuli kellassepa täpsusega ära (sekundeid me ei loe). Seega areng meie tiimil 2015-2017 3:30-lt 3:05-le. Järgmine aasta siis alla kolme tunni!

Korraldus antud võistlusel väga hea! Peale jooksu sai nii saunas kui ka basseinis lihaseid pehmendatud :)

Nüüd aga suuski määrima, sest kui lund maha ei tule siis tuleb ise lume juurde minna ehk järgmised kaks päeva veedan Jõulumäel suusatades. 


Rahulikku jõuluaega!



Trepisprinter 2017

Fahle trepid. Foto:erakogu

Oli see vast pingutus!
Võrreldes Ministeeriumide ühishoonega on Fahle majas trepiastmeid mõned vähem kuid tulemuses see kuidagi ei kajastunud. Trepp on palju "teravama" nurgaga ja ka kohati muutuv ehk ühtlast tempot lõhkuv. Tehnika kipub sellistel radadel logisema ja ka ajakaotus on kiire tulema.
Esimese jooksu aeg 0:59 - edu järgmiste ees vaid 1 sekund. Sellist sekundite mängu pole Eesti trepijooksu ajaloos ilmselt olnudki.

Teiseks jooksuks jäi mõnus pinge õhku ja tuli kõik välja panna, mis oli. Tolku sellest aga polnud ja minu tulemus tuli 1:01. Juba poole maa peal oli tunda, et kaheks korraks sellist teravust ei jätku ja jalad olid kinni, mis kinni. Õnneks aga peamised konkurendid nii etapi kui ka üldvõidule Lauri Tanner ja Rando Riks aega alla minuti ei suutnud joosta ja etapi võit ning Sprindikarikas 2017 tulid mulle ära :) Paljud jätsid teise jooksu tegemata ja aega suutis parandada vaid Jaan Markus Jahilo - tubli!


Lauri Tanner, mina ja Rando Riks

Juunioride parima karikas tütrele :) Foto: erakogu



Loodetavasti jaanuaris algaval Eesti Trepijooksu Karikasarjas tuleb sama kõva heitlus paremate kohtade peale.

Konkurents on edasiviiv jõud!










Esmaspäev, 11. detsember 2017

Teistmoodi pühapäev

Kuna suusahooaeg hakkab peagi pihta ja maratonid tulemas, siis pikk rahulik treening on omal kohal!
Üksi aga üle 3h jooksutrenni naljalt teha ei viitsiks (eriti pühapäeva hommikul) või siis poleks eriti huvitav. Siinkohal tuli appi Facebook, milles ma alles hiljuti konto tegin - nimelt päris palju kasulikku infot muu jama kõrval võib sealt leida :) Kui nädal tagasi Enervit jooks-matka kohta lugesin siis saatsin selle info edasi ka sõber Markole ja nii me pühapäeva hommikul Linnahalli treppidel muu seltskonnaga liitusimegi.

Trenni ootsuses. Foto: Enervit Estonia
Valisime seltskonna, kus 5 minutit jooksu tempoga 6 min/km ja siis 5 minutit kõndi. Suurem enamus pea kahesajast osalejast liitus selle sama grupiga. Tuleb tunnistada, et vahelduseks oli väga mõnus lihtsalt kulgeda, tutvuda ümbrusega ja ajada juttu ilma, et peaks mõtlema kuhu edasi liikuda. Disatantsiks 26 km ja ajakulu kokku ca 3:15 Tee peal oli ka kaks joogipunkti, kus sai spordijooki/vett ja küpsiseid/komme. Kogu üritus mõistliku hinna ehk 2 euro eest. Järgmine sarnane üritus 7 jaanuaril ja võimalusel võtan kindlasti ka osa.

Paljassaare poolsaarel. Foto: Enervit Estonia

Kuna aga ka käed vajavad koormust siis sai kodus laskesuusatamise teatesõitu vaadates natuke üle tunni aja ka kumme venitatud. Seega päeva peale kokku ca 4,5h rahulikku treeningut. 

Paaristõuked :) Foto:erakogu
Eks peagi ole näha palju sellest kummivenitusest kasu on. Tundub igatahes tõhus ja võrreldes asfaltil toksimisega ei koorma niivõrd ka küünarnukke. Suusaekspanderid soetasin  mõned aastad tagasi: nevene.ee 

Tartu maratonini jäänud 10 nädalat - jõuab veel paremaks saada!




Laupäev, 2. detsember 2017

Põhjakonna trepijooks 2017

4. koht ajaga 42,06
Võitjale Martin Lutsule kaotust 1,34 sekundit.
Teine koht kuulus Ministeeriumide ühishoone trepijooksulgi teise koha saanud Lauri Tannerile, kolmanda koha saavutas Henri Kaarma. Esimesed 7 meest mahtusid 2,05 sekundi sisse!
Ajaga 52,88 võttis naistest võidu alla sekundilise eduga Laura Maasiku ees Kristi Vaks. Alla minuti suutis joosta ka 2006+ vanuseklassis võistelnud Liv Leivo
Tulemused

Põhjakonna trepp Viimsis. Foto:erakogu

Mis juhtus?
Enne võistlust pakkusin, et võitja saab täna aja 40 sekundit - nii ka läks kuid see, kes sellise aja välja jooksis ei olnud seekord mina. Ega ma ei lootnudki võita, sest eelneval päeval ja õhtul toimunu ei lasknud ei vaimselt ega füüsiliselt sellel toimuda. Aga on kuidas on ja spordis oleksid ei maksa - au võitjatele!

Väga äge trepp on igatahes Viimsisse ehitatud! Kavatsen seda oma treeningutes kindlasti ka kasutama hakata ja ehk saab seal ka soojemal ajal taas võisteldud.

Tänud ka korraldajatele, kes väga toreda trepijooksu korraldasid ja loodetavasti saab sellest igaaastane traditsioon.

Rõõm oli täna teada saada, et värskes maailma edetabelis olen tõusnud meestest 19-ndale kohale :)
Eesti riikide tabelis 14
Towerrunning ranking november 2017

Nüüd tuleb aga jätkata treeningutega ja parimaks kohaks trepijooksu silmas pidades on muidugi Tallinna teletorn, kus juba 5. dets on võimalik taas ühisest trepijooksutrennist osa võtta!
Täpsemalt vaata siit!




Esmaspäev, 27. november 2017

Broadgate Tower Run Up 2017

Broadgate tower. Foto: Total Motion Events

Kuna varasemalt pole Londonis käinud ja Ryanairilt tuli väga hea pakkumine lennule siis pikalt mõtlema ei pidanud ja saigi plaanid tehtud. Võistluse aeg sobis ka Markole ja nii sai reis ette võetud suisa neljakesi.

Tulemussportlased. Foto:erakogu

Seekordseks võistlusrajaks oli Broadgate tower oma 877 trepiastmega läbi 35 korruse. Tõusumeetrite ja ka trepiastmete arvu poolest pea sama, mis Tallinna Teletorni trepijookski. Ka trepp pigem kitsas ca meeter lai mis ääristatud kahelt poolt ümara käsipuuga, kust väga hea haarata ja kätega hoogu juurde anda. Võistluse tegi huvitavamaks ka see, et rada tuli läbida kahel korral. Esmalt hommikul kell 9 ja siis pealelõunat kell 13.

Ilm oli hommikul kergelt öeldes jahe - kuigi kraadiklaasi järgi vast mingi 5-6 kraadi siis ilmselt õhuniiskus ja kerge tuul tegi selle veelgi ebameeldivamaks. Riideid aga ülemäära palju kaasas ei olnud ja seetõttu jäi soojendus natuke kasinaks. See maksis aga suht ruttu kätte.
Kui esmapilgul tundus minek väga kerge siis juba ca 10- ndast korrusest alates hakkas asi hapuks minema. Tundsin kuidas kopsud olid kinni ja ka jalad muutusid tasapisi pehmemaks. Sel hetkel tundus nagu oleks tegemist lõputu Harimäe tõusuga, kust vaikselt kuid sihikindlalt ülespoole rühkisin.
Olin stardirivis teine, kohe peale eeldatavat favoriiti Mark Simsi. Tema puhul on tegemist viimaste aastate Briti parima trepijooksjaga. Poolteist aastat tagasi Viini Teletorni trepijooksul kaotasin talle ca poole minutiga.
Kuskil poole maa peal oli ta hingeldamist kuulda ja tundus, et liigume sarnases tempos. See andis ka jõudu juurde ja kannatasin nii kuis jaksasin kuni üles välja. Kuigi tempo langes distantsi teises pooles siis aeg 4:33 oli korralik ja edu Simsi ees 9 sekundit. Üleval oli aga kuradi raske olla. Korralik veremaitse suus ja kuiva õhu tõttu koridoris ajas ka korralikult köhima.

Katusel. Foto:erakogu

Londonis meil ülemäära palju aega ei olnud ja seetõttu iga tund oli arvel. Vahepealsed tunnid sisustasime sellega, et naispooled said suurde Primarki riidepoodi shoppama minna. Mina ja Marko külastasime samal ajal seal lähedal olevat kohvikut, kus sai energiavarusid täiendatud ja jalgu puhatud.

Kuigi jalgades oli esimene jooks kergelt tunda siis teine võistluskatse suutsin siiski ajast 3 sekundit kärpida. Finišis vajusin ikkagi horisontaali ja taastumine võttis omajagu aega kuid tuleb tunnistada, et enesetunde poolest oli teine jooks lihtsam. Nüüd startisin esimesena ja mind asus jälitama Sims. Tasavägine vastasseis lisas võistlusele vürtsi juurde ja pidi endast suht koht maksimumi välja pigistama. Peagi peale mind oli ka tema üleval ja tõe hetk oligi käes. Kuigi ta parandas oma esimese jooksu tulemust ja sai nüüd ajaks 4:36 siis sellest ei piisanud ja nii sain oma esimese välisvõistluse võidu kätte :) Ka Marko tegi korraliku tulemuse ja sai kokkuvõttes 5 koha.

Mark Sims, mina ja Mark Howard. Foto:erakogu
Kokkuvõttes jäin oma sooritusega rahule. Tundub, et ka eelneval nädalal tehtud treeningud läksid täppi ja enesetunne stardis oli väga hea ja puhanud.
Sai tehtud:
E: Ministeeriumide ühishoone trepijooks 2* võistluskiirusel + 3*rahulikult
T: Trenazöör + kummidega paaristõuge 40+40min aeroobne
K: Teletorni trepitreening 5*170tm, 3*20 korrust võistlustempos, muidu rahulikult
N: Ujumine 20min 1km + paar kiiret otsa
R: puhkus, sai omajagu jalutatud
L: võistlus

Välisvõistlustele sai sellega selleks aastaks meeldiv punkt pandud ja nüüd tuleb keskenduda Eestis toimuvatele trepijooksudele. Järgmine start juba 2.12 Viimsis.

Kohtumiseni!






Teisipäev, 21. november 2017

Ministeeriumide ühishoone trepijooks 2017

Uhh.. tehtud :)


Võistluspaik ühtupimeduses. Foto: Erkki Viljarand

Seekord oli võistlusärevus vähe teistsugune kui varasemalt. Ei teagi kumma pärast rohkem muretsesin, kas jooksu enda või korralduse pärast. Lõppkokkuvõttes võib aga asjade käiguga rahul olla. Tundus, et kõik sujus enamvähem ja ka korralik pingutus sai kaks korda tehtud.
Ministeerimide ühishoone trepisprindi jaoks ideaalne võistluspaik ja loodetavasti järgmisel aastal uuesti.

Foto: Erkki Viljarand


Võtsin seekord kahte jooksu erineva taktikaga, kus esimesel katsel pingutasin algusest lõpuni nii kuis jaksasin - tuleb tunnistada, et kahel viimasel korrusel olid jalad ikka korralikud pakud all ja tempo vajus tiba ära. Tulemuseks 0:53 Teine jooks aga alustasin kergemalt ja umbes poole peal vajutasin juurde. Kestis enamvähem üles välja kuid tunne oli, et nii hästi ei läinud. Mida aga näitas kell? Täpselt sama aeg ehk summa ei olene liidetavate järjekorrast.

Tubli konkurentsi pakkusid seekord teise koha ajaga 0:56 saanud Lauri Tanner ja ka kolmas Rando Riks, kel parim tulemus samuti 0:56.

Meeste esikolmik. Vasakult Lauri Tanner, mina ja Rando Riks Foto: Erkki Viljarand


Ministeerimide ühishoone trepisprindi jaoks ideaalne võistluspaik ja loodetavasti järgmisel aastal uuesti.

Naiste noorteklassi võitja :) Foto: Erkki Viljarand


See nädal on mul täis trepijookse, kus juba kolmapäeval taas Teletornis avatud treening kõigile huvilistele. Nädala lõpus ootab ees aga Briti meistrivõistluste viimane etapp Londonis Broadgate Toweris, kus kahel korral tuleb läbida 877 trepiastet. (enamvähem võrdne Tallinna Teletorniga)

Kerget jalga ja rõõmsat meelt ning kohtumiseni treppidel!

Neljapäev, 26. oktoober 2017

Algus on tehtud...

Eile 25 oktoober sai avatud Eesti trepijooksuhooaeg treeninguga Tallinna teletornis, kus kohal oli 12 vaprat trepijooksuhuvilist. Minu kohta see hooaja avamine muidugi ei kehti, sest vähemal või rohkemal määral olen trepijooksuga tegelenud terve aasta jooksul. Kuna sel aastal on uuendusena trenni algus 17:30 ja viimane pääs alt trepile 18:40 siis saab varasemate aastatega võrreldes pikemalt treppidel viibida. Võtsin asja üldjoontes rahulikult kui välja arvata kolmas jooks, milles pingutasin vähe rohkem, et seisu testida. Aeg 5:00 täpselt tegi headmeelt :) Siit hea paremuse poole liikuda.
Järgmine trepitreening teletornis 7.11 algusega 17:30

Veel suurem rõõm kui trepijooksu treeningvõimalus tuli sellest, et lubas korralikku lumesadu ja seda ka tuli. 26 oktoobri pilt hommikul aknast välja vaadates oli ilus talvine. Lund küll nii palju kui lootsin polnud kuid siiski piisavalt, et teha algust suusahooajaga. Juba eelneval päeval sai kogu perekonna suusapark üle vaadatud ja valmis pandud. Kell 10 hommikul õue ja läkski sõiduks. Esimese paari ringiga sai rada sisse sõidetud ja siis lumelabidaga paar halvemat kohta parandatud ja oligi rada valmis.

Koolivaheaja suusarõõm. Foto:erakogu
Kuna esimene lumi kipub kiirelt sulama ja raske ennustada, millal maa taas valgeks läheb siis ei hakanud ennast tagasi hoidma ja suusatasin 2 tunniga 20,5 km. Positiivne laeng antud tegevusest korralik :)


Jagatud rõõm. Foto:erakogu

Nagu ülevalolevalt fotolt näha siis ka Marko tuli lõunaks kohale ja sai oma suusahooaja avatud. Vedasin temaga esmaspäeval 3 õlle peale kihla, et täna saab lumel suusatada. Ta ei tahtnud seda sugugi uskuda ja nii me õlled vahele panimegi. Tingimus oli, et pean lumel vähemalt 1 km suusatama. Minu õnneks tali saabuski ja 1 kilomeetrist sai päeva lõpuks 25,5  

Sel aastal proovin täita ühe oma sportliku eesmärgi ehk jõuda Tartu Maratonil 100 esimese finišeerija hulka - algus, et see õnnestuks on igaljuhul tehtud!



Pühapäev, 15. oktoober 2017

LVM Skyrun Münster 2017

Võistlusrada. Foto:erakogu

Ei tea,mis värk oli aga hommikul ei saanud ennast kuidagi käima ja kvalifikatsiooni jooks möödus loiult ja uimaselt. Aeg 1:36,57 andis alles 17 koha ja väga halva positsiooni edaspidiseks.

Teise ringi vastaseks oli kvalifikatsioonjooksu 112 kohal lõpetanu kelle ajaks 2:34. Seega pidi tulema lihtne jooks aga ei läinud ka see libedalt. Nimelt magasin meie lähte maha (suuremat sorti segadus oli nende paaride kokku saamisega ja korraldajad pidid palju vaeva nägema). Idee poolest oleks ta pidanud mitte startima ja ootama kuniks ma välja ilmun kuid otsustas siiski joosta. See tekitas aga olukorra, kus ka mina pidin "tühja" jooksu tegema ja siis kohe uuesti stardijoonele suunduma, kus saime siis duelli pidama hakata. Esimese paari korrusega võtsin talle järgi ja möödusin ning edasine oli jalutuskäik üles. Formaat selline, et kvalifikatiooni aeglasem asetus stardib 3 sekundilise edumaaga järgneva ees ja finišis aegade põhjal saab parem edasi. Seega püüdes konkurendi kinni ja teda mitte eest lastes on edasipääs kindlustatud.

Kolmanda ringi vastane oli juba gramm tugevam kuid kvalifikatsiooni aeg 1:54 eeldas siiski, et peaksin kindlalt edasi saama. Nii ka läks kuigi ca pool maad andis ta korralikult kuuma kuid siis väsis ja sain mööduda ning kindlustada pääsu 32 parema hulgas.

Edasi läks aga raskeks, sest sain vastaseks kvalifikatsiooni 16 lõpetanud poolaka, kellega meil vahe oli vaid 0,14 sekundit. Seega selle vooru võrdseim vastaseis leidis aset just meie vahel. Minu kahjuks olin ma see keda asuti jälitama. Siiski pead norgu ei lasknud ja andsin korraliku lahingu, mille tulemuseks aeg 1:31,65. Siiski sellest ei piisanud ja tuli sekundiga vastase paremust tunnistada. Stardist pidin minema korraliku tempoga minema, et vastane vahet kinni ei rebiks ja sabas joosta ei saaks, sest kellegi selja taga on alati lihtsam kui eest joosta. Taktika toimis ja sai vahet enamvähem hoitud kuni 8 korruseni, kus oli tunda, et vastane läheneb. Siiski veel tempot ei tõstnud vaid hoidsin olemasolevat ja proovisin külma närvi hoida, et lõpuni vastu pidada. Kuskil 15 korruse paiku oli vahe suht väikseks sulanud kuid kuna ennast tühjaks polnud jooksnud leidsin endas veel varu vajutada. Vahe hakkaski taas suurenema ja viimased sammud enne finišit olid juba suht piiripealsed. Poleks enam ühte korrust ka joosta suutnud. Seega tegin suht maksimum pingtuse ja jääb vaid tõdeda, et tugevam võitis.

Preemiaks friikaid ja õlut maiustamas. (alkoholivaba) Foto: erakogu

Ka kokkuvõttes peaks olema kohaks 17, sest viimase vooru kaotajatest sain selgelt parima aja.
Kogemus missugune ja ka meeleolu positiivne :)

Mariliis läbis edukalt lastejooksu ja mitteametliku mõõtmise tulemusel oleks saanud naiste kvalifikatsiooni  põhjal selles 32 koha.

Auhinnaks draakon ja diplom. Foto: erakogu
Nüüd tuleb aga trenni teha, et saada paremaks. Hea võimalus selleks juba 25 oktoobril kui Teletornis toimub avatud trepitreening kõigile huvilistele.
Trepist üles!


Laupäev, 14. oktoober 2017

Sihtpunkt Münster

Võistlusrada. Foto: erakogu

Kus toimub? 
Münsteris Saksamaal

Millal toimub?
15 oktoober

Mis toimub?
Trepijooksu 120 punkti võistlus tornis, kus vaid 360 astet, mis läbivad 18 korrust.

Puha sprint siis?
Kuidas kellelegi, sest võistlusformaat selline, kus seda tuleb läbida mitmel korral.

Mitu korda siis?
Oleneb kui kaugele jõuab. Kõik saab alguse kvalifikatsioonjooksust, kust 128 parimat meest ja 32 naist saavad aegade põhjal edasi. Mida parem koht eeljooksus seda "lihtsam" hiljem. Ideaalis tuleks joosta eeljooksus 8 hulka kuigi stardinimekirja järgi pigem ebatõenäoline.

Mis saab edasi?
Edasi võisteldakse mees-mehe, naine-naise vastu. Kvalifikatsiooni tulemuste põhjal hakkab parima aja saanud sportlane võistlema 128 koha saanu vastu. Aeglasem stardib esimesena ja kolm sekundit hiljem hakkab kiirem teda jälitama. Kes üleval parema ajaga see saab edasi. Kaotaja aga pakib asjad ja sõidab koju. Finalistid jooksevad 8 ringi. Naistest saab edasi 32 parimat ja seega maksimaalselt 6 korda.

Kes on kohal?
Enamus Euroopa paremikust kuid seda parem, sest saab võrdluse oma ala parimatega.
Läheb trepijooksuks!

Ka Mariliis teeb oma rahvusvahelise debüüdi osaledes lastejooksul. Pilt tehtud Münsteri vanalinnas. Foto:erakogu

Pühapäev, 8. oktoober 2017

Tartu Linnamaratoni poolmaraton 2017

Osalejamedal ja hõbemärk 5x osalenutele. Foto: erakogu


Uskumatu küll - seda enda jaoks, et see oli mul juba viies Tartu Linnamaratoni poolmaraton/maraton. Kokku on Tartus toimunud kuus maratoni/poolmaratoni kuid see esimesel 2012 aastal toimunu läks minu jaoks totaalselt nihu. Nimelt proovisin tol ajal joosta oma esimese täispika maratoni. Seda tingimustes, kus suvise niinimetatud ettevalmistusperioodi jooksul läbisin ei rohkem ega vähem kui 60 kilomeetrit. Ilmselgelt hullumeelne ettevõtmine ja lõpuni ma ei jõudnudki. Stardist läksin 3:30 tempomeistri grupiga minema ja poolmaratoniks olin nii küpse, et tulin rajalt maha. Jalad lihtsalt keeldusid liikumast. Korralikult kõndida ei saanud siis terve nädala.

Järgnevatel aastatel võtsin oma vigadest õppust ja mütsiga lööma pole läinud.
2013 - poolmaraton 1:36:30 eelneva aastaga ca 400 jooksukilomeetrit
2014 - maraton 4:06:44 jooksukilomeetreid taas ca 400
2015 - poolmaraton 1:30:42 jooksukilomeetreid ca 600
2016 - poolmaraton 1:28:38 jooksukilomeetreid ca 600
2017 - poolmaraton 1:36:24 jooksukilomeetreid ca 1000

Kui neli aastat tagasi andis aeg 1:36 39 koha siis tänavu pea sama aeg alles koha teises sajas ehk 124.
Aga koht ja aeg ei olnud sel korral mulle tähtsad. Aeg näitab pigem just head seisu kuna jooksin mõnuga - nautisin jooksu sügisvärves Tartus. Siiski sain ka veits aidata oma sõpra ja võitluskaaslast Markot, keda viimastel kilomeetritel ergutasin pingutama. Tulemuseks tema isiklik poolmaratoni rekord.

Miks ma siis ei pingutanud? Juba järgmine nädalavahetus on Saksamaal trepijooksu mk järjekordne etapp, kus peab olema värske ja 100% võitlusvõimeline. Tugevast poolmaratonist aga nädalaga ära ei taastu.

Suudlevad tudengid. Foto:erakogu

Laupäev, 30. september 2017

Uhke värk!

"Võistlusjooksu numbrid saab sinisest palatist": kõlas valju hääl kõlaritest. Sedasi huumori võtmes algas meie päev Maardu sügisjooksul. Polegi vaja kodust kaugele sõita, et tunda ennast nagu välismaal. Mitte, et see mind ülemäära palju oleks häirinud vaid vastupidi - tegu oli vägagi hariva ja meeleoluka kogemusega. Poliitikud, kes mingist edukast integratsioonist räägivad peaks ka sarnastel üritustel käima. Üks asi siiski häiris ka - nimelt kuna oli laupäeva ennelõuna ja üritus toimus pargis siis leidus iga pingi peal mingi seltskond, kes avalikult alkoholi tarbis. Lastele ja noortele suunatud üritusel peaks siiski tagama ka selle, et meie noored sellist jama ei peaks nägema - eeskujud missugused! See selleks.

Keha soojaks. Foto:erakogu

Maardusse sai tuldud ikkagi jooksma. Noortel distantsiks 1 km ja mul 5km. Tüdrukud läksid rajale 9-10 aastaste vanuseklassis ja tegid väga tubli jooksu. Pere pesamuna võttis võidu ja vanem tütar kolmanda koha :)
Uhke värk. Mariliis esimene ja Lisette kolmas :) Foto:erakogu

Hea emotsiooniga sai 5 kilomeetri starti mindud ja stardipaugu kõlades panin kohe tempo peale ning vedasin rivi esimesed mõnisada meetrit kuniks välejalg Mark Abner ja teised tugevamad mu seljataha jätsid. Võtsin sisse viienda positsiooni Janar Juhkovi seljataha ja üritasin võimalikult kaua seal püsida. Vahe järgnevatega hakkas suurenema ja proovisin mis ma proovisin kuid kerge vahe tuli ka temaga ikkagi sisse. Rada mulle väga meeldis - tõusud ja laskumised tugeval pinnasel. Ennem lõppu kuulsin ka seljataga kedagi lähenemas kuid õnneks oli veel varu sees ja järgi keegi ei jõudnud. 5,2 km ajaga 19:54 (keskmine km 3:50) Raske raja kohta arvan, et päris hea - andsin endast parima.

Järgmine start ilmselt Tartu Linnamaratoni poolmaratoni distantsil. Seal aga mingit aega jooksma ei hakka kuna vaid nädalapäevad hiljem olen stardis Münsteris, kus vaja teha korralik tulemus maailma trepijooksusarjas. 



Pühapäev, 24. september 2017

Nagu öö ja päev

Kuna trepijooksuaasta ei ole veel  lõppenud, siis on motivatsiooni ja tahet pingutada, et saada veelgi paremaks. Hetkel plaanis osaleda 15 oktoobril kõrgetasemelisel trepijooksul Münsteris ja 25 novembril Londonis Briti meistrivõistluste viimasel etapil.

Kuna parim treening on võistlus, siis sai sel nädalavahetusel osa võetud kahest 6 km distantsist.

Stardi ootuses. Foto: erakogu

Laupäev sai sisustatud jooksuga Kostiveres, kus toimus Sildade jooks. Start antud sai koos parimatega teele asutud ja püüdsin vahet mitte sisse lasta. See aga oli viga kuna tempo 3:30 selleks päevaks oli ilmselgelt üle minu hetke võimete. Viimane jooksuvõistlus oli mul 6 nädalat tagasi toimunud Rakvere ööjooks. Peale esimest kilomeetrit hakkas aga vahe kärisema ja esimesed kaks - Aleksandr Kuleshov ja Janar Juhkov libisesid eest ära. Kuna ka kolmandal kohal olev Aaro Tiiksaare tempo langes siis suutsin tal siiski sabas püsida. Seda aga mitte kauaks kuna juba teise kilomeetri lõpuks oli kõht krampis ja olin sunnitud veelgi tempos järgi andma. Õnneks oli selleks hetkeks aga vahe järgnevatega suht turvaline ja võisin rahus üksi finiši poole piinelda. Tõsiseks katsumuste rajaks kujunes antud võistlus, sest juba peale joogipunkti oli selja tagant lähenemas naiste liider. Võtsin end kokku ja alla ei andnud ning läbi häda suutsin mingit ok tempot hoida ja kohta ei kaotanud. 4 koht oli tõsiasi ja ajaks 23:51 vms.
Kui algul arvasin, et tegu asfaltijooksuga siis reaalsus oli midagi muud. Karjamaa ja pehme pinnas ning päris mitu väikest silda. Üks sild oli korralik vedrukas, kus sai konkurendi järgi sillale mindud kuid sel hetkel oli juba paras pendeldus sillal sees. Raske oli tasakaalu hoida -  keelt õnneks hammaste vahele ei pannud :)

Pühapäev pakkus võimaluse startida Pirita sügisjooksu 6 km distantsil. Võtsin eelneval päeval tehtud vigadest õppust ja stardist uljalt minema ei pannud. Tase muidugi võrreldes päev varem toimud jooksuga oli ka gramm kangem ehk ilmselt ei oleks ka parema tahtmise korral parematel kaua sabas püsinud. Esimene kilomeeter 3:45 ja edasi sarnaselt kuni lõpuni välja. Enesetunne ja ka keskmine pulss madalam kui päev varem. Aeg 21:55 koht 15. Rada võrreldes Kostiverega küll igav - ei ühtki tõusu ega elamust pakkuvat takistust kuid saadud emotsioon kordades suurem tänu enda võimete järgi seatud algtempole.

Metsaserval lõvi ja tiigriga. Foto: erakogu

Kodu lähedus ja ka noortejooksud antud üritustel sobisid mulle väga hästi. Jooksurõõmu kogu perele ja lisaks sattus ka ilus ilm antud nädalavahetusele.
Väga tore!

PS Neljapäeval peaks olema eetris Üllata Eestit järjekordne saade, kuhu mind kutsuti. Salvestus oli Teletornis, kus jooksen trepist üles ja ajan veits trepijooksu juttu.

Tallinna Teletorn. Foto:erakogu







Laupäev, 16. september 2017

Moro Maraton 2017

Sai seljatatud nii eelmise aasta võitja Timo Silander kui ka teine koht Hannu Korpi kuid tulemuseks siiski 2 koht. Parimaks osutus ajaga 1:40 trepid vallutanud Soome pokkeriäss Aku Joentausta, kellele kaotasin 3 sekundiga. Eelmise aasta ajast kärpisin 4 sekundit kuid ootsin siiski enamat - kuigi jään ka antud tulemusega rahule. Jääbki varu järgmiseks aastaks kohta ja aega parandada :)
Omajagu energiat võttis nii kell pool seitse alanud laeva ja rongisõit Tamperesse kui ka juba mõned päevad kestnud võitlus kurgukaakide ja nohuga. Kui juba septembris peab külmetushaigustega võitlema siis mis saab järgmistel kuudel? Gripivaktsiini tellisin igaks juhuks juba ära.

Moro Maraton 2017: Tulemused

Soojendusjooks
Omapärane poodium

Pühapäev, 10. september 2017

3/3 Tehtud Bratislava

11 tundi ööund!  Mitte ühtegi kohalikku õlut eelneval õhtul, tuunikala salat brokkoli, spinati ja muu rohelisega ning peale mango, mandariini, banaani ja kõrvitsa proteiini smuuti - selline kombo võistluseelsel õhtul :)  Jäi lootus, et keha sellise jamaga päris ära ei ehmata.

Ei ehmatanud - tuli hoopis kolme päeva parim tulemus ehk 12 koht ajaga 2:07
Tuuri kokkuvõttes aga 13 koht. Seejuures kokkuvõttes vaid ühe punkti kaugusele jäi 12 koht.
Seega võib selleaastase Viin/Brno/Bratislava trepijooksu tulemustega igati rahul olla!

Ufo tower trepid. Foto: erakogu

Nagu ma oma esimeses selleteemalises postituses mainisin siis erilist kindlust oma trepijooksu hetkevormis ei omanud. Eelmine võistlusstart oli kevadel ja parim valmisolek oli suviseks MM-iks, mis ära jäi. See võttis ka motivatsiooni mõneks ajaks ära.
Suvel sai niisama joostud ja pigem puhatud. Vaid paaril eelneval nädalal sai tehtud korra nädalas jõusaalis erialast treeningut jooksulindil ja trepitrenazööril.
Järgmine võistlusstart juba tuleval laupäeval kui meie põhjanaabrite juures toimub selleaastane Moro maraton. Seal plaanis võidelda kõige kõrgemate kohtade eest!
Päikest :)
Tuledesäras torn. Foto: erakogu
Esialgsed tulemused. Foto: erakogu

Laupäev, 9. september 2017

2/3 Tehtud - Brno

Kuigi eilne jooks oli kergelt jalgades tunda siis sai taaskord enda hetke võimetele vastav jooks ära tehtud. Läksin nagu eilegi ühtlase tempoga algusest lõpuni. Võrreldes eelmise aastaga sai parandatud nii aega kui kohta - tulemuseks 12 koht ajaga 3:33
Kui täna sai veel hea enestunde ja varuga lõpetatud siis homme tuleb anda endast kõik, et panna ilus punkt sellele tuurile.
Homne Ufo tower run Bratislavas on sarnane kodusele Teletornile, kuigi poole lühem. Seega sobib mulle väga hästi!
Trepist üles!
AZ torni trepid. Foto erakogu
Esialgsed tulemused. Foto: erakogu
AZ Tower Brno Foto:erakogu

Reede, 8. september 2017

1/3 Tehtud - Viin

Viini teletorni trepp. Foto: erakogu
Etteruttavalt võib öelda, et tegin oma ära. Aeg 4:27 koht 15 :) Võrreldes eelmise aastaga sai Viinis aega 17 sekundi võrra parandatud. Kohta 7 võrra.
Alustasin pigem tagasihoidlikult ja kokkuvõttes oli see õige otsus. Kinni ennast ei jooksnud ja lõpetasin hea enesetundega - olen rahul! Siit on hea edasi minna ja homme loodan veel paremat tulemust Brnos.
Võidu võttis taaskord Piotr Lobodzinski, teise koha saanud Tomas Celko kaotas talle vaid sekundiga.
Ka naistest võttis võidu favoriidi seisuses olnud Suzy Walsham.

Sihtpunkt Viin

Viini ooperisse?

Ei - taaskord on kätte jõudnud järjekordne Viin/Brno/Bratislava trepijooksu tuur.
Kolmel järjestikusel päeval kolm erinevat torni!

Avapauk juba reedel kohaliku aja järgi kell 19 Danube Toweris Viinis. See on ka kõigist eesootavatest trepijooksudest pikim ja minu jaoks ka kõige mittesobivam. Mälestused eelmisest aastast ei olnud just kõige meeldivamad - sai end korralikult kinni joostud ja lõpetatud pikaaegse köhimisega. Selle torni trepiastmed on kõrged ja siinsed kaks astet on võrreldes Tallinna teletorniga pea kolm. Seega erilise koormuse saavad just reielihased.

Aasta on aga uus ja ootan juba põnevusega, mis saama hakkab. Oma trepijooksu hetkeseisust erilist aimu pole kuna viimane võistlus oli kevadel. Siiski usun, et vahepeal kehvemaks ei ole läinud ja eelmise aasta tulemused löön üle.
Live tulemused nähtavad: 
Läheb trepijooksuks :-)
Saabumine õhtusesse Viini. Foto: erakogu
Mürksoolased nuudlid. Foto: erakogu

Pühapäev, 13. august 2017

Ebanormaalne rekordijooks

Kõik oli enamvähem ilus kui lämbe ja kuum ilm välja arvata. Selleks ajaks oli esimene ring läbitud ja jooksin naiste liidriga samas tempos. Kilomeetriajad planeeritult 3:50-3:55. Ülearu kerge ei olnud ja võitlesin kerge parempoolse kõhulihase krambiga, kuid sain sellest masseerides jagu. Teise ringi alguses, peale 12 km läbimist tuli joogipunkt ja tarbisin ka ühe energiageeli. Olin neid seekord kaks tükki rajale kaasa võtnud. Eelkõige palavast ilmast tingituna. Peale geelide võtsin kaasa ka ühe magneesiumi ampulli, et vältida krampide teket.
Joogipunkt läbitud ja toimus pööre vasakule ja siis avanenud vaade oli päris kohutav. Süsimust taevas ja välgumeri oli liikumas Rakvere kohale. Selle ajani olin 1:22-1:23 lõppaja graafikus. Peagi peale 13 kilomeetri läbimist jõudis aga torm kohale. Esiti korralikud tuuleiilid, mis silmad tolmu täis puhkusid ja siis ka vaikselt tugevnes vihm. Päris ehmatava olukorra pakkus suur metallkonstruktsioon, mis laius üle jooksuraja ja uduvihma tekitas. Nimelt paarsada meetrit ennem selleni jõudmist tuli korralik tuuleiil ja lükkas selle asfaltile kolinaga pikali. Õnn, et kedagi sel hetkel seal all ei olnud sest asjal kaalu niivõrd palju, et tagajärgedest kus see kellelegi peale oleks võinud kukkuda ei tahaks isegi mõelda. Sel hetkel olin kindel, et kohe tuleb teade, et võistlus on katkestatud, sest olud muutusid ekstreemseks. Seda aga ei juhtunud ja tuli jätkata.

Padukat sadas ja äike tegi taevas valgusteatrit. Vihma sadas nii kõvasti, et jõudes tõusudele voolasid seal korralikud jõed. Nii vee ja tormimöllus sai olukorraga harjutud ja tõstsin taas tempot. Võimalusel oleks vast isegi katkestanud aga sellest poleks eriti kasu olnud, sest polnud aimugi kuspool võistluskeskus on ja vahet pole ju, kas rajal või linnatänavail seigelda. Kolm kilomeetrit ennem lõppu tarbisin oma viimase geeli ja magneesiumi ära ja jätkasin vesist teekonda finiši suunas. Selleks hetkeks oli ka kindel, et uus isiklik rekord ikkagi tuleb ja oli mille nimel pingutada. Lõpp tuli juba tahtejõu pealt ja seekordne ebanormaalne rekordijooks saigi tehtud. Aeg 1:24:11 Poolmaratoni rekordiparandus seega minut ja üks sekund - pole paha sellise jooksu kohta.
Kokkuvõttes võib enda jooksuga ja taktiga, millega peale läksin rahule jääda, sest antud oludest sai siiski maksimum välja pigistatud. Järgmine poolmaraton ilmselt Tartu linnamaratonil.

Nüüd aga võtan taas plaani tõusud ja trepid, et septemberi teisel nädalavahetusel toimuval Viin/Brno/Bratislava trepijooksutuuril heas hoos olla ja Eesti lippu kõrgel hoida. Tase seal väga tugev ja enamus maailma trepijooksuparemikust on kohal. Õnnestus saada korraldajapoolne pakett, kus kaks ööd hommikusöögiga,  transport võistluspaikade vahel, osalustasud ja 100 eurot lennupiletiraha kompenseeritakse. :)


Trepist üles!

Pühapäev, 6. august 2017

Mõistuse häält kuulates

Meeskondlik poodium. Foto: Paavo Nael
Seekordse Saku ekstreemjooksu kohta võiks öelda, et kui individuaalselt ei jaksa siis üheskoos ikka jaksab. Ehk siis õnnestus meeskondlikult (OCR Estonia - Mardo, Heiki ja mina) ikkagi teine koht ära võtta.

Sõjaplaan nägi ette, et stardis lähen parematega kaasa ja vaatan kuidas jooks minema hakkab. Kui esimesel 500m polnud nagu väga vigagi siis jõudes esimeste korralike takistusteni stardipaiga lähistele siis jäin kummidest läbipugemisel toppama ja vahe esimestega kärises sisse. Teatud takistuste läbimine vajab mul tublisti harjutamist kuna juba mitmendat takistusjooksu järjest kaotan just takistustel võrreldes konkurentidega palju aega. Siiski jätkasin veel mõnda aega heas tempos kuid jõudes betoonseinani hindasin olukorda ja pidasin targemaks käigu välja võtta ja Heiki järgi oodata. Võib küll kõlada pehmolt kuid peale rajaluuret ennem starti ja korraldaja soovitust pikkade riietega joosta muutusin ettevaatlikuks. Nähes, et esikolmikukoht seekord on püüdmatu ei soovinud ennast lõhkuma hakata - mille nimel? Hetkel eesmärgiks järgmise nädalavahetuse poolmaratonil Rakveres joosta üle oma poolmaratoni rekord.

Ootasin siis Heiki järgi ja hakkasime üheskoos finiši poole liikuma. Üheskoos lihtsam :)

Põhjalik ülevaade jooksust : http://hobijooksja.blogspot.com.ee
OCR Estonia FB : https://www.facebook.com/ocrEstonia

Selle nädala jooksutreeningud:

E:  5km 0:27 (taastav)
K:  9,3km 0:50 (aeroobne + kiire km 3:00,2) jooksin uue iskliku, asfalt sirgel tuulevaikuses)
N: 5km 0:20 (mugavustsooni serval)
L: 6km 0:41 takistusjooks, esimene km kiirelt ülejäänud rahulik)

Plaan ennem poolmaratoni:

P: 40min (aeroobne) +30 min (poolmaratoni tempos 3:55-4:00)
E: 30min (taastav)
T: puhkus
K: lühikesed lõigud 6*30sek +2:30 puhkus
N: puhkus
R: 30min (kergelt)
L: poolmaraton


Laupäev, 29. juuli 2017

Myfitness Madness Final Race 2017

Kauguses kõiel ronimas. Foto:erakogu

Meeste esikolmik.Vasakult  Egon Mõek, Mardo Lundver ja mina. Foto:erakogu

Kohutavale stardile (kotijooksuga jäin juba mitmekümne meetriga parimatest maha) järgnes dramaatiline finiš. Mitte, et ma selle üle ülemäära kurb olen aga juhendaja töö viimasel takistusel jättis ikka kõvasti soovida. Nimelt käib jutt köiest ülesronimise takistusest, kus kevadel pidi ära puudutama ülemise musta lindi. Tegin ka seekord nii kuid olles jõudnud alla tagasi kukkus "tädi" kisama, et uuesti, sest vaja plank ära puudutada. Oleksin seda ka esimese korraga teinud - asi see 5 cm kõrgemale ronida. Sellega aga olid kõik kolm köit rahvast täis - sealhulgas ka sel hetkel kolmas olnud kaasvõistleja Egon Mõek ja koht oligi läinud. Samas ka tema ja jooksu võitnud Mardo Lundver kogesid ebaõnne kui peale lõkke takistust teelt eksisid ja vahe nendega kinni sain. Suurim kaotaja sel hetkel oli aga siiski Mardo kuna Egoniga oli vahe väga väikseks sulanud. Jäin ka ise seal seisma ja pea üheskoos sai teekonda jätkatud. Mardo tõmbas hoo üles ja hetkeks võtsin talle sappa ja sain konkurendiga turvalise edu sisse. Jooksuklassi vahe on meil aga niivõrd suur, et pikalt tal tuules ei püsinud. Enne lõppu sai ka korralikult puterdatud kuna hakkasin viimasest liumäest jalad ees alla tulema ja hoog vaibus keset mäge ära, mispeale parandasin asendit ja sain sealt ikka kuidagi alla kuni tuli kirutud köis ja finiš.
Rada oligi pigem trailrun mõningaste takistustega. Parimad takistused sel korral minu arvates olid: see sama mäest lõpulaskumine, pikalt betoonblokkidel jooksmine (pidi kogu aeg sammu korrigeerima), vett täis konteiner, kotiga mäkkejooksud. Uutmoodi kogemus oli ka üle lõkke hüppamine. Ilm oli super ja emotsioone sai igasuguseid :)

Enda hetkeseis just parim ei olnud kuna polnud eelmise nädala poolmaratonist veel korralikult ära taastunud - sai nimelt "lambist" poolmaratoni rekordit Võsul uuendatud. Uued numbrid on nüüd 1:25:12 Läksin seal lihtsalt  trenni mõttes jooksma ja sai ka rahulikult alustatud kuid mida kilomeeter edasi seda paremaks läks tunne ja nii see tulemus tuligi. Tegelikult plaanisin ja on siiani plaanis teha uus rekord hoopis Ööjooksul Rakveres. Sihiks aega 1:20 lähedale kuid hetke vorm ja treeningute vähesus seda just ei soosi aga eks näis.

Auhinnaks saadud 6 tasuta treeningut Myfitnessis on ilmselge märk, et millalgi tuleb sammud seada Piritale. Nimelt on Pirita Myfitnessis trepitrenazöörid, kus saab teha vajalikud pikad trepitreeningud, et olla septembri võistlusteks vormis.

Järgmise kogemuse võrra rikkam juba nädala pärast toimuval Saku Ekstreemjooksul.

Päikest :)