Tartu Linnamaratoni poolmaraton 2017

Osalejamedal ja hõbemärk 5x osalenutele. Foto: erakogu

Uskumatu küll - seda enda jaoks, et see oli mul juba viies Tartu Linnamaratoni poolmaraton/maraton. Kokku on Tartus toimunud kuus maratoni/poolmaratoni kuid see esimesel 2012 aastal toimunu läks minu jaoks totaalselt nihu. Nimelt proovisin tol ajal joosta oma esimese täispika maratoni. Seda tingimustes, kus suvise niinimetatud ettevalmistusperioodi jooksul läbisin ei rohkem ega vähem kui 60 kilomeetrit. Ilmselgelt hullumeelne ettevõtmine ja lõpuni ma ei jõudnudki. Stardist läksin 3:30 tempomeistri grupiga minema ja poolmaratoniks olin nii küpse, et tulin rajalt maha. Jalad lihtsalt keeldusid liikumast. Korralikult kõndida ei saanud siis terve nädala.

Järgnevatel aastatel võtsin oma vigadest õppust ja mütsiga lööma pole läinud.
2013 - poolmaraton 1:36:30 eelneva aastaga ca 400 jooksukilomeetrit
2014 - maraton 4:06:44 jooksukilomeetreid taas ca 400
2015 - poolmaraton 1:30:42 jooksukilomeetreid ca 600
2016 - poolmaraton 1:28:38 jooksukilomeetreid ca 600
2017 - poolmaraton 1:36:24 jooksukilomeetreid ca 1000

Kui neli aastat tagasi andis aeg 1:36 39 koha siis tänavu pea sama aeg alles koha teises sajas ehk 124.
Aga koht ja aeg ei olnud sel korral mulle tähtsad. Aeg näitab pigem just head seisu kuna jooksin mõnuga - nautisin jooksu sügisvärves Tartus. Siiski sain ka veits aidata oma sõpra ja võitluskaaslast Markot, keda viimastel kilomeetritel ergutasin pingutama. Tulemuseks tema isiklik poolmaratoni rekord.

Miks ma siis ei pingutanud? Juba järgmine nädalavahetus on Saksamaal trepijooksu mk järjekordne etapp, kus peab olema värske ja 100% võitlusvõimeline. Tugevast poolmaratonist aga nädalaga ära ei taastu.

Suudlevad tudengid. Foto:erakogu

Tartu Linnamaraton 2016

1:28:38 koht 28 - Väike eesmärk sai täidetud ehk uus isiklik rajarekord. Poolmaratoni aega alla 1:25 poleks täna mingi valemiga suutnud  saavutada. Nädala sees ei olnud võimalik väga puhata ja ka toitumine ennem poolmaratoni jättis soovida. Lisaks veel soojenduse puudumine ja üsna heitlik ilm - õnneks küll vihma ei sadanud kuid tuul keerutas päris korralikult. Kuigi tegin kõik endast oleneva, et aeg väga hea ei tuleks läks aga jooks väga hästi. Stardis võtsin koha sisse Margus Pirksaare selja taha, sest ta oli 1:30 tempomeister. Tuulise ilmaga joostes on alati mõistlik hoida endale sobivasse gruppi, et ei peaks tuult murdma. Tempo oli paras või pigem natuke rahulik aga teadsin, et see võib petlik olla ja hoidsin end tagasi ja grupi eest esialgu ära ei proovinud joosta. Ennem 10km märki jõudes Annelinna sillale tõmbas aga järsku kõhu mõlemalt poolt krampi. Võtsin hoo maha ja vajusin läbi grupi ning mõtlesin, et ei ole võimalik, et jooks selleks korraks joostud. Esmalt proovisin hingamist muuta kuid tulu see ei toonud. Seejärel masseerisin tugevalt sõrmedega kõhulihaseid ja oh imet valu kadus ja sain siiski jätkata - pääsesin seekord kerge ehmatusega. Peagi sain grupi sappa tagasi ja teekond sai jätku. Seekord võtsin rajale kaasa ka ühe geeli, mille ca 13km peal ära tarbisin ja ka magneesiumi ampulli, mis sai tarbitud kui lõpuni jäi 6 kilomeetrit. Ei tea palju neist kasu oli aga ära ma seekord ei kustunud ja kui jäi 3km lõpuni siis võtsin nõuks kiirust lisada ja grupil eest ära joosta. Jõudes kurikuulsale Lossi tõusule panin veel hoogu juurde ja võtsin selle suht koht punases - trepi- ja tõusujooksja ikkagi. Tuleb ju maksimaalselt nautida raja selliseid osasid. Keskmine pulss tõusu sisaldanud kilomeetril oli 181 ja maksimaalne 185 - pole paha :) Tõus küll natuke võttis läbi ja mõnda aega oli ka raske peale seda kuid lõpuni sai kohta hoitud ja ka tempo ära ei kukkunud. Soodsa profiili tõttu tuli viimane kilomeeter kogu poolmaratoni kohta kõige kiirem. Kui poolmaratoni esimese poole keskmine kilomeetri läbimise tempo oli 4:15 siis teise poole oma 4:11. Kuna ajapuudusel ja vajadusel puhata ei saanud eelneva 5 päeva jooksul kordagi trenni tehtud siis see andis jalgades tugevalt tunda ja sääred annavad ikka korralikku valu kuid rahulolu tehtu ees kaalub selle siiski üle. Tartu rada ja korraldus on selline kuhu iga aasta jälle hea meelega saab tagasi tuldud!

Noored maratoonarid 10km kiiremate möödumist uudistamas. Foto: Heddy Tiits

Antud nädalavahetuseks oli plaanitud ka Mustamäe hüppetorni võidu eest saadud auhinna realiseerimine ehk Peugeot sportauto kasutusõigus nädalavahetuseks. Autot nägin ma aga sama palju kui oma kõrvu. Reede lõuna aeg tuli kõne, et autol käigukast katki ja sõit jääb sõitmata. Kunagi ehk saab see siiski teoks kuid eks näis.
Nüüd saab vähe vaiksemalt võtta kuna lähiajal ühtki üritust plaanis pole.