Myfitness Madness Race 2019

Alustaks nagu praegu üks popimaid lastelaule: Tahan! Ei taha! Ma ise ei tea, kas olla natuke paha või päriselt hea! 

Pilet Austriasse Red Bull 400 mäkkejooksu võistlusele! Foto:erakogu

Viimaste nädalate madalseisu taustal otsustasin esmaspäeval, et jooksen hoopis 4 kilomeetrit kuna üldvõidu püüdmine Madness Racel tundus võimatu ja ka tahe pingutada oli ümmargune null. 

Viimane liug ennem Red Bull seina. Foto:erakogu

Päev ennem võistlust aga selgus, et Mardo, kes oli kindel favoriit ajas päevad sassi ja kuna asus Tõrvas laagris siis oli sunnitud antud jooksu vahele jätma. Tekkis dilemma, kas minna ja võtta kandikul ette toodud reis Austriasse ära või mitte. 

Minu lemmiktakistus ehk köiest ronimine :) Foto: Valdur Vacht

Pikema ehk 8 km distantsi valikule aitas kaasa ka hea emotsioon, mille sain Kohila 400 meetri jooksult ja kõik ei tundunudki enam nii halb. Jätsin siiski otsustamise laupäeva hommiku peale, et vaatan kuidas tunne on. Algne plaan oli osaleda samal ajal kui see Red Bulli mäkkejooksu võistlus on Moskvas kõrgetasemelisel trepijooksul. Nagu siin elus ikka siis üheks oluliseks faktoriks on raha, mis tihti peale otsustab, mis saab. Lootsin saada Moskva jooksu korraldajalt reisi- ja hotellikompensatsiooni kuid kahjuks seekord see ei õnnestunud. Pakettide soovijaid oli palju ja loosiõnn seekord ei naeratanud mitte ühelegi eestlasele. Kuigi Moskva on meist vaid 1000 kilomeetri kaugusel siis lennu-, majutuse- ja muud hinnad on sinna reisides päris krõbedad. Lisaks muidugi tuleb teha ka viisa. Ehk siis kolme nelja päevase reisi maksumus ca 500.-/inimene.

Oma tahan, ei taha dilemmaga põhjustasin selle, et algne kolmas stardigrupp asendus kümnendaga, mis antud jooksu eripära ehk ummikuid takistuste juures ei tähendanud midagi head. Ei lasknud end aga sellest häirida ja asusin starti plaaniga teha üks korralik pingutus. Esimesel ringil aitas head hoogu üleval hoida Lauri, kellega koos sai paarisrakendis liigutud kuni peaaegu esimese ringi lõpuni. Kardetud ummikuid küll oli aga kuna  hoog oli suur ja kergelt sai ka trügitud siis need, kes rada enda rõõmuks läbisid ja kelle jaoks aeg ja koht ei olnud esmatähtsad olid väga mõistvad - aitäh! Lauri jooksis nelja kilomeetrit ja seda päris hästi saades teise koha. Oma võidu jättis ta Red Bulli seinale kust ei õnnestunud päris mitmel katsel üle saada. 

Kuna enesetunne oli üllatavalt hea ja esimene ring endast maksimumi ei andnud siis sain sama hooga minna peale ka teisele ringile. Meeldiva vaheldusena ei pidanud esimesel kilomeetril kellegist mööda jooksma ja ka takistustele sai üksinduses peale lennata. See lõbu sai aga kiirelt läbi ja peagi olin taas rahvamassis. Kuna eelmine aasta oli samuti kuum ilm ja lõpus võitlesin säärekrampidega siis hoidsin ennast gramm tagasi. Ega mul ei olnud ju ka õrna aimugi kuidas läheb minust varem startinud konkurentidel ja teadmine, et üldvõit peaks kindel olema ei pannud väga pingeid peale - sai nautida võistlust!

Raskeim takistus rajal! Kaasvõistleja stiilinäide. Foto: Valdur Vacht

Sai ka paar ärevamat momenti rajal üle elatud. Esmalt sealsamas võrgust üles minnes takerdusin ja kukerpallitasin enamvähem samamoodi üle võrgu ja lendasin teisele poole üle nii, et jalad takerdusid võrku - õnneks jäid hüppeliigesed terveks. Jalad olid aga võrgus korralikult sõlmes ja oli tükk tegu, et need lahti saada ja edasi liikuda.

Teine olukord tekkis viimasel takistusel ehk Red Bull seinal. Kui esimene ring sain probleemideta üle siis seekord oli see märg ja libe. Võtsin hoogu ja nii kui jalaga seinalt tõugata proovisin kadus jalg alt ära ja libisesin mööda sedahooga alla tagasi kuni asfaltini välja - ai valus oli :D õnneks midagi ära ei murdnud ja abiga sain sealt siiski üle. Usun, et enamuse jaoks on see takistus gramm liiga raske kuid Madness võistluse lõppu igati sobilik. Ka liivakotid mida tuli kanda või tirida olid kõvasti kosunud varasemaga - andis ikka vedada neid :)

Esimese ringi aeg oli mul 25:50 ja teisel 24:47 arvestades, et teisel ringil kotijooksu teha  ei tulnud siis püsis ühtlane tempo kogu jooksu vältel. Kella järgi distantsiks 8,75km ja ajaks 50:37 keskmine tempo 5:47/km  Tühjaks ennast ei jooksnud ja enesekindlus sai taastatud.

TULEMUSED

Jooksu võitis Johan Talihärm, kelle nimi laskesuusa sõpradele sugugi võõras ei ole. Teisele kohale tuli britist sõjaväelane Paul Clayton ja nagu Pirital siis nii ka Keilas sain kolmanda koha. Neljanda ehk kõige nõmedama kohaga pidi leppima Carry Saluste, kes selle aastase Mudajooksu kinni pani.

Lõpuplaks võistluse peakorraldaja Rein Kahroga! Foto: Valdur Vacht

Tiimi arvestuses tekkis aga siiski segadus ja tulemust me kirja ei saanudki. Mitteametlikult siiski kõikides võimalikes kategooriates esimene :) 

Kõik said kolmanda koha :D Vasakult Marko, Heddy ja mina.  Lauri sai teise :P ja pildile ei saanud. Foto:erakogu

Järgmisel laupäeval kavas Margus Keerma mälestusvõistlusel 1000 meetrit.

Jooksmiseni!

Mudajooks 2019

Stardis tundus kõik lihtne - mine ja jookse ning koht esikolmikus olemas. Nimelt peaks jooksuvorm võrreldes eelmiste kordadega olema parem ja stardirivis ühtegi ületamatut vastast silma ei hakanud. Plaan oli alustada pigem kiiremini kui passides.

Kõik näib veel kerge. Foto:erakogu

Kõik toimis! Stardist võttis tempo tegemise enda peale Oliver Grauen, kes oma pikkuse ja vanuse poolest oleks saanud joosta ka lastejooksul. Esmalt arvasin, et ta jookseb end esimese poole kilomeetriga kinni kuid ei püsis üle kilomeetri ees ja ka teise sama palju minu selja taga teisel kohal. Lõpuk sai ta kuuenda koha - respekt! Peale kilomeetri või natukese rohkema läbimist võtsin liidripositsiooni sisse ja hakkasin vaikselt vahet konkurentidega suurendama. Umbes poole maa peal tunduski juba, et ongi tehtud. Aga ei, tehtud on siis kui oled joone ületanud!

Mis siis juhtus? Juhtus see, et kilomeeter või rohkem, minu jaoks jääkülmas vees sai minust võitu. Külmusin kangeks ja käed jalad hakkasid aegajalt krampi kiskuma. Vahepeal kui sai veest välja üritasin maksimaalselt kiiresti joosta kuid sooja ennem järgmist jahutust sisse ei saanudki - natuke uskumatu kuid nii oli. Totaalne külmavares ja veepelgur :D

Peale seitsmendat kilomeetrit sai Carry Saluste mu kätte, kusjuures väga hea koha peal, sest jõudsime koos mingisse raja ristumisse, kus jäime seisma ja laiutasime hetkeks käsi - kuhu edasi? Valisime paremale ja peagi rajajulgestaja hüüdis, et õige tee - vedas, sest mõtlesin juba, et nüüd olen lisaks külmahädadele ka ära eksinud. Jalad ei liikunud soovitult ja Carry vajus eest ära. Olin juba alla andnud ja proovisin kuidagi lõpuni joosta. Minu õnneks oli vahe järgnevaga ehk Ahti Sulaveega piisavalt pikk ja päästev finiš lähenes küll teokiirusel kuid siiski lähenes.

Viimane veetakistus läbitud :) Foto:erakogu

Viimane suplus tiigis oli isegi meeldiv võrreldes varasematega, sest seal oli vee temperatuur isegi õhust vist soojem, erinevalt sellest mis varasemalt rajal tunda sai. Viimase poole kilomeetri jooksusamm võis päris naljakas olla, sest tundus, et jooksin tikksirgetel jalgadel kuidagi komberdades ja samal ajal lõdises - kõrvalt kuulsin ka kommentaari, et tal on vist küll väga külm :D Oli jah - tuleb vist hakata ka talisuplejaks. Seda va külma vett olen kogu aeg peljanud aga treenituse kasvu ja rasvakaoga on see läinud erakordselt ebameeldivaks. Kogu jama tipuks jäi ka kurk järgmiseks hommikuks haigeks kuid see vast läheb ruttu üle.

Õnneks peagi peale finišit saabus kott koos soojade riietega ja juba tunni aja pärast oli keha taas normaalse temperatuuri taastanud. Eelnes korralik hammaste plagistamine ja värisemine - oleks poole maa peal saun olnud oleksin kahtlusteta sinna lavale hoopis leili viskama läinud! Elamus missugune ja takkajärgi ikka hea meel, et taaskord selle mudahulluse ette võtsin! Korraldus ladus ja ka jooksurõõmu jätkus siiski piisavalt.

Meeste esikolmik. Foto:erakogu

TULEMUSED
Ajakiri Jooksja

Lisaks minule panid sõbrad ja abikaasa ka neljaliikmelise segatiimi välja ja võtsid tiimide arvestuses kindla esikoha. Ka nimevalik oli neil äge - Mudajooks 2019 võitjad.

Võidutiim: vasakult Lauri, Valdo, Heddy ja Marko. Foto: Heiki Rebane

Järgmisel päeval elasin kaasa meie esirallisõitjatele Ott Tänakule ja Martin järveojale. Allpool videos päeva tipphetk - 14 Saverna katse 90 kraadine paremkurv, rahvast murdu ja meie ralliässad võtsid võidu! See 15 sekundit ja 11 katse 3 sekundit olid ootamist igati väärt :)

Tagasi jooksulainel ilmselt Kohilas kui jooksen 400 meetrit.

Jooksmiseni!

Kõva Mehe Jooks 2019

Meeste esikolmik, vasakult Rauno Tiits, Jarmo Kaasiku ja Rene Mägi

Ai kurja... vaid 1 kilomeeter lõpuni! Vahepeal juba käeulatuses olnud jooksu liider Jarmo Kaasiku oli võsa vahelisel lõigul turvalise vahe sisse käristanud ja silmapiirilt kadunud. Selja taga oli aga kuulda lähenevaid kaasvõistlejaid... lasin seieri korralikult punasesse ja proovisin hoida mingisugustki tempot. Jõudes rippredelini sain isegi üllatavalt kiire hooga sealt ronitud ja järgnevast torust läbi ning jäänud oli veel väga vähe, samas meeletult palju. Kõigest üks telling ja liuga mäest alla tiiki. Nüüd algas ujumine.. minu kirstunael taolistel üritustel, kuid õnneks elasin selle üle! Hirmutav oli teadmine, et mees kes mind jälitas oli Rene Mägi Tabasalu triatloniklubist. Teadsin seda fakti kuna ennem võistlust vaatasin, kellega tuleb hakata rinda pistma. Veest välja tulles olin juba tegelikult valmis alla andma, sest jälitaja tuli hooga lähemale ja minu jalad keeldusid kiirelt liikumast. Võtsin end aga kokku ja panin kõik mängu, mis veel sees oli ja päästev finišijoon oligi käes.. uhh vedas ja takkajärgi vaadates jäi lausa 5 sekundit meie kahe vahele. Emotsioon oli laes ja rahulolu meeletu, sest see teine koht oli täna võidetud teine koht. Tasu targa jooksu eest!

Eesti trepi- ja tõusujooksud: vasakult Lauri Ulm, Rauno Tiits, Marko Viru ja Merlyn Valma

Arvestades, et päev varem sai päris korralikult pingutatud Pirital siis ootused olid pigem jõuda esikümnesse ja aidata meie võistkond: Eesti trepi- ja tõusujooksud poodiumile - ka see õnnestus ja sai võetud lausa võit! Edu teise võistkonna ehk OCR Estonia ees vaid napp 24 sekundit. Kõik andsid endast parima ja tulemus suurepärane. Kui mina ja Marko jooksime päev varem Pirital, siis Lauri ja Merlyn Narvas poolmaratoni. Sellise kompoti pealt selline tulemus :) Lõppkohad: Lauri 9, Marko 24 ja Merlyn 35 (naiste 3)

Õhtul pesema minnes tulid kõik saadud vitsad meelde - mõnusad värsked vaarikavarred, mis kaetud okastega ja jalgu hellalt paitasid, nõgesemassaaz, mudavannis olnud oks mis reiepealse marraskile paitas, vees olnud kivid, kus sai põlvele puukas pandud jne jne... :D Aga see on tühine saadud emotsioonidest ja rahulolust, et sai endast maksimumi välja pigistada.

Nagu oda hakkaks viskama :D Foto:erakogu

Minu jaoks oli see juba kolmas kord Kõva Mehe Jooksul stardis olla. Kui esimene kord tulin üllatuslikult 7 -ndaks siis möödunud aastal oli soov ja tahe jõuda juba esikolmikusse. Juhtus aga see, et kõik läks vussi ja lõpetasin alles 21 kohal. Mõni kuu tagasi ei olnud isegi plaanis startida kuid kuna jooksuvorm järjest paremaks on läinud ja ka sündis idee teha trepijooksu võistkond siis otsustasin siiski osaleda. Üks põhjustest mitte startida oli see, et päev varem toimus Pirital Myfitness Madness Race, mis oma raskusastmelt sarnane võistlus ja kaks päeva järjest võistelda tundus "natuke" raske ülesanne - raskused on aga selleks, et neid ületada!

Ujumise stiilinäide. PS! Lauri, konnaga kiirelt edasi ei liigu! Foto:erakogu

Üllataval kombel nautisin nii Pirital kui ka Laagris veetakistusi :) Ilmselt põhjuseks juba nädala kestnud kuumalaine, mis vee mõnusalt soojaks on kütnud. Korra sai ka lohakaks mindud ja ühes kohas jõkke kõhukat pannes sain tunda põhjas olnud kivide valu. Järgmisel jõeületusel võtsin juba asja külma peaga ja ennast säästes. Tundmatus kohas ikka vette ei tasu hüpata! Seekord läks aga õnneks ja kõik veekogud sai enamvähem kiirelt ja osavalt läbitud. Välja arvatud esimene kord kui üle suure tiigi otsustasin otsast lõpuni ujuda. Samal ajal said konkurendid saart ületades kindla edumaa.

Seier on punases... Foto:erakogu

Milles seisnes postituse alguses öeldud "tark jooks"?

Selles, et juba stardist minnes võtsin oma tempo ja lasin uljaspeadel eest ära liduda. Taktika toimis ja kes iganes seal ees tempot tegi küpsetas enamiku seltskonnast juba mõne kilomeetriga läbi. Samm sammult hakkas peale teist kilomeetrit selgasid vastu tulema ja juba üsna pea olin jooksmas liidrit jälitavas grupis. Vaid Jarmo Kaasiku oli korraliku vahe teistega sisse teinud. Peale raudtee alt läbi minekut olin juba turvaliselt teisel kohal ja lähenesin vaikselt kuid kindlalt ka liidrile. Tema selg jäi aga kahjuks lõpuni püüdmatuks kuid ülearu palju see mind ei morjendanud - sai tehtud enda parim!

TULEMUSED

Ajakiri Jooksja

Marathon100

Delfi

Tänud taustatiimile ja kõigile, kes kaasa elasid!

Mõistuse häält kuulates

Meeskondlik poodium. Foto: Paavo Nael

Seekordse Saku ekstreemjooksu kohta võiks öelda, et kui individuaalselt ei jaksa siis üheskoos ikka jaksab. Ehk siis õnnestus meeskondlikult (OCR Estonia - Mardo, Heiki ja mina) ikkagi teine koht ära võtta.

Sõjaplaan nägi ette, et stardis lähen parematega kaasa ja vaatan kuidas jooks minema hakkab. Kui esimesel 500m polnud nagu väga vigagi siis jõudes esimeste korralike takistusteni stardipaiga lähistele siis jäin kummidest läbipugemisel toppama ja vahe esimestega kärises sisse. Teatud takistuste läbimine vajab mul tublisti harjutamist kuna juba mitmendat takistusjooksu järjest kaotan just takistustel võrreldes konkurentidega palju aega. Siiski jätkasin veel mõnda aega heas tempos kuid jõudes betoonseinani hindasin olukorda ja pidasin targemaks käigu välja võtta ja Heiki järgi oodata. Võib küll kõlada pehmolt kuid peale rajaluuret ennem starti ja korraldaja soovitust pikkade riietega joosta muutusin ettevaatlikuks. Nähes, et esikolmikukoht seekord on püüdmatu ei soovinud ennast lõhkuma hakata - mille nimel? Hetkel eesmärgiks järgmise nädalavahetuse poolmaratonil Rakveres joosta üle oma poolmaratoni rekord.

Ootasin siis Heiki järgi ja hakkasime üheskoos finiši poole liikuma. Üheskoos lihtsam :)

Põhjalik ülevaade jooksust : http://hobijooksja.blogspot.com.ee
OCR Estonia FB : https://www.facebook.com/ocrEstonia

Selle nädala jooksutreeningud:

E:  5km 0:27 (taastav)
K:  9,3km 0:50 (aeroobne + kiire km 3:00,2) jooksin uue iskliku, asfalt sirgel tuulevaikuses)
N: 5km 0:20 (mugavustsooni serval)
L: 6km 0:41 takistusjooks, esimene km kiirelt ülejäänud rahulik)

Plaan ennem poolmaratoni:

P: 40min (aeroobne) +30 min (poolmaratoni tempos 3:55-4:00)
E: 30min (taastav)
T: puhkus
K: lühikesed lõigud 6*30sek +2:30 puhkus
N: puhkus
R: 30min (kergelt)
L: poolmaraton

Myfitness Madness Final Race 2017

Kauguses kõiel ronimas. Foto:erakogu

Meeste esikolmik.Vasakult  Egon Mõek, Mardo Lundver ja mina. Foto:erakogu

Kohutavale stardile (kotijooksuga jäin juba mitmekümne meetriga parimatest maha) järgnes dramaatiline finiš. Mitte, et ma selle üle ülemäära kurb olen aga juhendaja töö viimasel takistusel jättis ikka kõvasti soovida. Nimelt käib jutt köiest ülesronimise takistusest, kus kevadel pidi ära puudutama ülemise musta lindi. Tegin ka seekord nii kuid olles jõudnud alla tagasi kukkus "tädi" kisama, et uuesti, sest vaja plank ära puudutada. Oleksin seda ka esimese korraga teinud - asi see 5 cm kõrgemale ronida. Sellega aga olid kõik kolm köit rahvast täis - sealhulgas ka sel hetkel kolmas olnud kaasvõistleja Egon Mõek ja koht oligi läinud. Samas ka tema ja jooksu võitnud Mardo Lundver kogesid ebaõnne kui peale lõkke takistust teelt eksisid ja vahe nendega kinni sain. Suurim kaotaja sel hetkel oli aga siiski Mardo kuna Egoniga oli vahe väga väikseks sulanud. Jäin ka ise seal seisma ja pea üheskoos sai teekonda jätkatud. Mardo tõmbas hoo üles ja hetkeks võtsin talle sappa ja sain konkurendiga turvalise edu sisse. Jooksuklassi vahe on meil aga niivõrd suur, et pikalt tal tuules ei püsinud. Enne lõppu sai ka korralikult puterdatud kuna hakkasin viimasest liumäest jalad ees alla tulema ja hoog vaibus keset mäge ära, mispeale parandasin asendit ja sain sealt ikka kuidagi alla kuni tuli kirutud köis ja finiš.
Rada oligi pigem trailrun mõningaste takistustega. Parimad takistused sel korral minu arvates olid: see sama mäest lõpulaskumine, pikalt betoonblokkidel jooksmine (pidi kogu aeg sammu korrigeerima), vett täis konteiner, kotiga mäkkejooksud. Uutmoodi kogemus oli ka üle lõkke hüppamine. Ilm oli super ja emotsioone sai igasuguseid :)

Enda hetkeseis just parim ei olnud kuna polnud eelmise nädala poolmaratonist veel korralikult ära taastunud - sai nimelt "lambist" poolmaratoni rekordit Võsul uuendatud. Uued numbrid on nüüd 1:25:12 Läksin seal lihtsalt  trenni mõttes jooksma ja sai ka rahulikult alustatud kuid mida kilomeeter edasi seda paremaks läks tunne ja nii see tulemus tuligi. Tegelikult plaanisin ja on siiani plaanis teha uus rekord hoopis Ööjooksul Rakveres. Sihiks aega 1:20 lähedale kuid hetke vorm ja treeningute vähesus seda just ei soosi aga eks näis.

Auhinnaks saadud 6 tasuta treeningut Myfitnessis on ilmselge märk, et millalgi tuleb sammud seada Piritale. Nimelt on Pirita Myfitnessis trepitrenazöörid, kus saab teha vajalikud pikad trepitreeningud, et olla septembri võistlusteks vormis.

Järgmise kogemuse võrra rikkam juba nädala pärast toimuval Saku Ekstreemjooksul.

Päikest :)

Pajusi mudajooks 2017

Meeste põhiklassi poodium. Foto: Heiki Rebane

Enne starti kuulasin Mardo muljeid eelmise aasta jooksust ja häälestasin end vastavalt sellele. Milline siis eelmise aasta rada oli? Pigem selline jooksurada mõningaste muda ja veetakistustega. Lihtne seega, mõtlesin endamisi.
Start antud ja hakkaski jooks pihta jooksmisega mööda põlluserva, hiljem ülesküntud maal ja siis ka törts läbi heina kuni algas mudajooks pihta selle kõige ehedamal kujul. Alustuseks 1,5! kilomeetri pikkune kraav, kus vesi kohati puusani ja üle sellegi. Kraavipõhi ja küljed koosnesid mudasest pinnasest. Siinkohal kerkis ka üles sedasorti võistluse "hall ala" ehk kuidas peaks ikkagi taolisi takistusi läbima?
Kas läbi vee, kraavi keskelt, veest väljas ääres? Nii mõnigi üritas seal seanahka vedada ja kuivemat teed pidi liikuda kuid terve mõistus sai siiski võitu ja seltskond eesotsas liikus ühisel sammul ikkagi enamjaolt vees. Antud kraavid seljatatud saabus selle võistluse kõige ebameeldivam osa, kus rehvisilla ületusel oli rajamärgistus ebapiisav ja esimesed viis-kuus võistlejat, sealhulgas ka mina panime sealt otse võssa ja jäime toppama kuna ei saanud enam aru kuhu rada edasi läheb. Peale mõningast peataolekut saime siiski, kaaskannatajate sajatuste saatel korraldaja pihta, tagasi õigele rajale. Selle jama peale olid aga tagant nii mõnedki mehed meist mööda saanud. Õnneks lõpptulemusele see erilist märki ei jätnud kuna toimus võistluse esimeses pooles ja aega mööduda oli piisavalt. Edasine oli aga muda-jooks-muda-jooks-muda-jooks jne. Kuniks saabus võistluse kõige mudasem takistus ehk peale väikest jooksulõiku tuli puusani mudas sumbata. Proovisin seal ujuda kuid vee kiht oli õhuke ja vesi jääkülm. Päris palju aega kulus seal roomates, kõndides, ujudes kuid õnneks olid tingimused võrdsed ja teistel sama raske. Sel hetkel nägin veel jooksu hilisemat võitjat Mardot silmapiiril jooksmas kuid tema kinnipüüdmisest ei unistanudki. Pigem olin ametis sellega, et mehed tagant järgi ei jõuaks. Edasine kuni finišini oli jälle muda-jooks-mudas roomamine-jooks-muda vms. kuniks saabus takistus "üle rehvide". Lendasin sinna hooga peale kuid üle ei saanud, tagurdasin ja võtsin hoogu ning proovisin uuesti kuid ikka tulutult. Sel hetkel oli tunne, et pean tagant tulevad konkurendid järgi ootama, et ehk saab koos üle :) Võtsin end siiski kokku ja lendasin uuesti hooga peale ja seekord õnnestuski üle vinnata - väga hull takistus. Edasine aga veidike muda ja lõpp juba puhas jooksurõõm. Jooksja artiklit lugedes oli üllatus suur kui nägin, et järgmine lõpetaja kaotas mulle vaid 1,7 sekundiga. Arvasin, et vahe on pikem ja päris lõpus kõike välja ei pannud - vedas.

Selline "lihtne" jooks siis sedakorda :)

Sel nädalal sai ka jalad kõhu alt välja võetud ja taas vähe rohkem trenni tehtud:
E: jooks 5km, millest 1km punases
T: lõigud 6*30sek + 1:30 puhkus
K: rattaga metsas singlitel 1:10 (adrenaliini pakkuv sõit)
N: puhkus
R: rullsuusatamine 1:30 (aeroobne)
L: mudajooks :) ca 1h
P: puhkus

Milliseks kujunes minu MM-i nädal?

Kuna MM jäi ära ja saadud pettumus oli suur siis otsustasin Hiina üldse mitte minna. Kui aus olla siis poleks ka eriti mõtet olnud, sest viiepäevane puhkus üksinda kuskil teises maailma otsas, halb ilm ja tuju takkaotsa ei ole hea kombinatsioon. Selle viie päeva jooksul oleks pidanud ka 2* 10h lendama. Plaan oli ikkagi MM-il startida mitte niisama Hiinat külastada. Õnneks püsib ka lootus tekkinud kulutused tagasi saada aga eks seda näitab aeg.

Antud nädala neljapäeval toimus järjekorralt 6 Kuusalu basseinitriatlon ja kuna vanem tütar soovis seal osaleda siis sai see ka endal plaani võetud. Distantsiks 300m ujumist, 15km ratast ja 3km jooksu.

Krooli suutsin siiski vaid mõned otsad ujuda ja siis tekkis hapniku puudus ja pidin selili edasi ujuma. Foto: rutiinipeletaja

Minu imeline äparduste saaga sai ka sellel triatlonil jätku. Kui varem olen olnud hädas avaveekogus ujumisega siis seekord tabas ebaõnn rattarajal ja õnnestus oma maanteeka esirehv ühe kivi otsa ära lõhkuda. Kui esmalt olin valmis juba katkestama siis õnneks mõtlesin ümber ja läksin tagasi vahetusalasse, kus kohtuniku loal sain ratta ära vahetada. Uueks rattaks võtsin tütre 24" Renault maastikuratta, mille sadul kahjuks nii madal, et põlved käisid peaaegu vastu lõugu. Nii ma siis vaheldumisi püsti ja kükakil selle viimase 5 km ringi lõpuni veeresin. Kogu selle jamaga kaotasin ca 3-4 minutit. Jooksurajal oli aga seis väga hea ja kõik rattaringil möödunud naised sai seljataha jäetud - võit seegi :) Ka paarist mehest sai tegelikult möödutud.
Tulemused: basseinitriatlon

Triatlonil osalejad. Lisette sai 2 koha :) foto: rutiinipeletaja

Renault alt ei vedanud :) Joodikupäevitus ka korralik, tehke järgi!  Foto:erakogu

Paar tundi enne regamise lõppu sai ennast ka pühapäevaseks Kõva mehe jooksuks kirja pandud. 

Esimene veetakistus :)

Kopra lõik.

Tulemuseks saadud 7 koht ajaga 52:35 erilist emotsiooni ei pakkunud kuna pidin startima teisest stardigrupist ja seetõttu läks palju aega kaotsi teistest möödumisel. Avaldasin küll korraldajale soovi, et võimaldataks startida eestpoolt kuid seekord seda ei rahuldatud. Samas ega polnud seda ka ära teeninud kuna pole seal varasemalt osalenud.

Kõva mehe jooks 2017 tulemused

Meie grupis põnevat võitlust koha eest pakkus Urmas Peiker, kes teinud Ironman triatloni alla 10h. Stardis pani ta korraliku jooksutempo peale ja juba esimese kilomeetri lõpuks saime kahekesi teistel eest ära. Esmasel tiigi läbimisel jäin temast maha kuid jooksurajal suutsin järgi rebida ja nii me paarisrakendis hakkasime esimese stardigrupi aeglasematest mööduma. 

Kuskil poole maa peal jäi ta aga kellegi taha toppama ja möödusin ning tegin väikse vahe sisse. Kuigi ta oli kogu aeg lähedal siis enne lõppu kiirendasin ja suurendasin edumaad, et teistkordsel tiigi läbimisel üllatusmöödumist ei tuleks ja see plaan ka õnnestus.

Korraliku laengu positiivset energiat ja lusti pakkuski aga võistlus ise. Takistusi igale maitsele - muda, vett, metsa, võsa, asfalti, turnimist, pugemist jne. Vägev!

Kuradi suure puuhalu valisin.

Igatahes sai korraliku elamuse osaliseks ja järgmine aasta võimalusel taas stardis. Rada oma profiililt, takistuste poolest väga raske pole seega sobib kõigile!

Kel soov kiired jooksuotsad teha siis see nädal pakub järgmist:

22. juuni Raasiku rahvajooks

23. juuni Rapla võidujooks

Parim trenn on võistlus!

Myfitness Madness City Race

Minu senine takistusjooksu ajalugu sisaldab vaid ühte jooksu. Nimelt sai ammustel aegadel osa võetud korp! Fraternitas Tartuensis suvepäevade raames toimunud mõõduvõtust sõduritele mõeldud harjutusrajal Paldiskis.
Võrreldes toonase katsumusega oli tänane siiski midagi muud. Kuigi ka tookord ma võtsin võistlusel võidu siis tänane rada oli justkui minule loodud - meeletus koguses tõuse. Soojendust tehes jooksime Markoga raja osaliselt läbi - takistused jätsime küll suures osas vahele kuna kõik oli märg ja libe kuid pildi, mis ees ootab sai päris selgeks. Start oli konarlik, sest esimesed 50 m oli kotijooks, kus oskused jätsid soovida. Ennem selle lõigu lõppu lauluväljaku treppide ees tegi seni meie gruppi juhtinud mees päris korraliku lennu asfaltile. Antud vaatepilt võttis pildi selgeks ja andis märku, et takistustel tuleb külma pead hoida ja pigem mitte rabeleda, sest kukkumine võib olla kerge tulema. Lauluväljaku trepist läksin hooga üles ja alla tulles ning mäkke tõusule suundudes võtsin sisse juhtohjad. Poole mäe peal tuli võtta selga 20kg kott ja sellega mäest üles rühkida.

Marko stiilinäide. Foto: erakogu

Kuna olin selleks ajaks õrna vahe eelnevaga sisse saanud siis ei hakanud end tagasi hoidma ja vajutasin nii kus jaksasin. Kott maha ja väike jooks, mis sisaldas ka rehvide läbimist, paari planku, vahukasti ja mäkketõusu rehvide ületusega ning juba järgmine suurem takistus, milleks oli köie otsa ronimine, ootas ees. Üks kaks ja üleval olingi ning sihikindlalt edasi. Jälle kott selga ja mäest alla.

Kuiv Niilus. Foto: erakogu

Käte jõul. Foto: erakogu

Kes köiest üles ei saanud pidi läbima 200 meetrise trahviringi. Edasine teekond jätkus plangu ületuste ja jooksuotsatega. Planke võtsin pigem ettevaatlikult ja see võttis ka pulsi alla ning sai jooksul rohkem pingutada. Ennem lõppu tuli veel läbida roomamine võrgu alt läbi. Kui selleks ajaks oli olemine veel suhteliselt kuiv siis seal sai mõnusalt märjaks. Keeruliseks muutis seal olukorra veel see, et kui mina sinna takistusele jõudsin siis oli paras ports inimesi seda läbimas. Õnneks oli aga ruumi piisavalt ja oma väikse kubatuuri tõttu mahtusin sealt samuti läbi pugema. Loodetavasti kedagi väga ei seganud. Ennem lõppu sai veel 200-ga trepist üles joostud ja päästev lõpujoon tuligi vastu.

Aeg 15:57,6 koht 1

Tegelikult oleks tahtnud veel joosta :)

Kui teel olnud takistused oleks võinud vast veel kõrgemad ja pikemad olla siis seekord aitas olukorda raskemaks teha ilm. Kui võistluse aeg veel tuli kerget vihma, lörtsi siis mida edasi seda tugevamaks läks sadu ja tõusis ka tuul. Mida võiks veel tulevikus muuta on stardigruppide suurem vahe, et kõik saaks soovi korral takistused kiirelt läbitud.
Vaatamata kõigele olid lõpetajate näod rõõmsad ja tuju hea. Tulevikus on mida meenutada :
Hetkel on koduaknast välja vaadates korralik lumevaip maas.