Nagu öö ja päev

Kuna trepijooksuaasta ei ole veel  lõppenud, siis on motivatsiooni ja tahet pingutada, et saada veelgi paremaks. Hetkel plaanis osaleda 15 oktoobril kõrgetasemelisel trepijooksul Münsteris ja 25 novembril Londonis Briti meistrivõistluste viimasel etapil.

Kuna parim treening on võistlus, siis sai sel nädalavahetusel osa võetud kahest 6 km distantsist.

Stardi ootuses. Foto: erakogu

Laupäev sai sisustatud jooksuga Kostiveres, kus toimus Sildade jooks. Start antud sai koos parimatega teele asutud ja püüdsin vahet mitte sisse lasta. See aga oli viga kuna tempo 3:30 selleks päevaks oli ilmselgelt üle minu hetke võimete. Viimane jooksuvõistlus oli mul 6 nädalat tagasi toimunud Rakvere ööjooks. Peale esimest kilomeetrit hakkas aga vahe kärisema ja esimesed kaks - Aleksandr Kuleshov ja Janar Juhkov libisesid eest ära. Kuna ka kolmandal kohal olev Aaro Tiiksaare tempo langes siis suutsin tal siiski sabas püsida. Seda aga mitte kauaks kuna juba teise kilomeetri lõpuks oli kõht krampis ja olin sunnitud veelgi tempos järgi andma. Õnneks oli selleks hetkeks aga vahe järgnevatega suht turvaline ja võisin rahus üksi finiši poole piinelda. Tõsiseks katsumuste rajaks kujunes antud võistlus, sest juba peale joogipunkti oli selja tagant lähenemas naiste liider. Võtsin end kokku ja alla ei andnud ning läbi häda suutsin mingit ok tempot hoida ja kohta ei kaotanud. 4 koht oli tõsiasi ja ajaks 23:51 vms.
Kui algul arvasin, et tegu asfaltijooksuga siis reaalsus oli midagi muud. Karjamaa ja pehme pinnas ning päris mitu väikest silda. Üks sild oli korralik vedrukas, kus sai konkurendi järgi sillale mindud kuid sel hetkel oli juba paras pendeldus sillal sees. Raske oli tasakaalu hoida -  keelt õnneks hammaste vahele ei pannud :)

Pühapäev pakkus võimaluse startida Pirita sügisjooksu 6 km distantsil. Võtsin eelneval päeval tehtud vigadest õppust ja stardist uljalt minema ei pannud. Tase muidugi võrreldes päev varem toimud jooksuga oli ka gramm kangem ehk ilmselt ei oleks ka parema tahtmise korral parematel kaua sabas püsinud. Esimene kilomeeter 3:45 ja edasi sarnaselt kuni lõpuni välja. Enesetunne ja ka keskmine pulss madalam kui päev varem. Aeg 21:55 koht 15. Rada võrreldes Kostiverega küll igav - ei ühtki tõusu ega elamust pakkuvat takistust kuid saadud emotsioon kordades suurem tänu enda võimete järgi seatud algtempole.

Metsaserval lõvi ja tiigriga. Foto: erakogu

Kodu lähedus ja ka noortejooksud antud üritustel sobisid mulle väga hästi. Jooksurõõmu kogu perele ja lisaks sattus ka ilus ilm antud nädalavahetusele.
Väga tore!

PS Neljapäeval peaks olema eetris Üllata Eestit järjekordne saade, kuhu mind kutsuti. Salvestus oli Teletornis, kus jooksen trepist üles ja ajan veits trepijooksu juttu.

Tallinna Teletorn. Foto:erakogu