Olgu siinkohal mainitud, et eelneva 7 hooaja jooksul ei ole ma kurguvalu, nohu ja palaviku tõttu rohkem kui 3 päeva pikkuseid pause treeningutesse pidanud tegema.
 |
| Spordiala, mida saab ka tõbisena harrastada |
Detsembri alguses õnnestus mingi viirushaigus külge saada, mis 5-ks päevaks rivist välja lõi.
Sellele eelneva paari nädalaga sai võisteldud Pääsküla raba poolmaratonil ja peale seda nädalaks koormused madalaks lastud, et taastuda. Pulssi üles ajavaid trenne tegin vaid korra nädalas teletornis. Selle pealt ei oleks tohtinud organism väga kurnatud olla ja pigem ebaõnn, et haigeks jäin.
Peale haigust jäi nohu vinduma kuid ma ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Hakkasin madala intensiivsusega trennidega pihta ja tõstsin peagi koormust. Ilmselt liialt, sest 14 päevaga tuli ligi 21h treeninguid, millest 2h kõrgel pulsil. Samas enesetundel polnud väga vigagi.
Siis tuli aga uus 3 päevane paus kuna nohu ägenes ja ka palavik oli tagasi. Seekord siis ilmselt põskkoopas põletik. Sai seda soolalahuse ja valuvaigistitega ravitud ja juba mõne päeva pärast tundus õige ennast taas liigutama hakata. Takkajärgi rumal otsus oli minna teletorni ja joosta 5 korda üles olles ise täiesti nohune. Samal õhtul sain sellest aru ja järgnevad paar päeva jätsin taas treeningud vahele. Vana aasta lõpus ja uue aasta alguses tundsin ennast vaatamata kergele nohule hästi ja hakkasin taas jooksma. 4 päeva jooksul sai esmalt läbitud kolm päeva rahulikult ca 10km jooksuots ja siis ka üks kiirem jooks. Seekord ma aga nii kergelt ei pääsenud ja ilmselt nohu tõttu jäin kõrvapõletikku. Proovisin seda esmalt ibuprofeeni ja küüslaugu kompressiga ravida kuid pidin siiski käed üles tõstma ja minema arsti juurde, kus vereproov ja vaatlus näitas korralikku bakteriaalset põletikku. Nüüd siis antibiootikumi ravi ja loodetavasti saab peagi kogu see jama läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar