Esmaspäev, 13. mai 2019

Red Bull 400 Lahti

Eesti meeskond Lahtis. vasakult Valdo Jahilo, Heiki Rebane, Marko Viru, Rando Riks, Indrek Vait, Rauno Tiits, Lauri Ulm, Kaur Sokmann ja Urmas Kivisild. Foto: erakogu 

3....2....1...........Gooo...  ideaalne start ja suurepärane minek - läksin oma teatevahetust võitma ja see ka õnnestus kuid ca kuus sekundit peale stardipauku jäi aeg korraks seisma. Käis uus pauk ja seda mitte positiivses mõttes. Hoog oli meeletu ja ruumi ei olnud ning meie teine vahetus ei jõudnud nii kiirelt startida kui ma alasse sisenesin. See oli ka võimatu missioon, sest jooksin allamäge, sellest tulenevalt polnud võimalik ka pidurdada. Mis siis juhtus? Juhtus see, et jooksin oma mehe nagu ameerika jalgpallis vastane vastase pikali. Kuidas meil selle juures õnnestus teatepulk üle anda ja eriti palju aega mitte kaotades jätkata on müstika. Jõudsin veel šokist Randole vabandust hüüda ja läinud ta oligi :D Ise jäin siruli lebama, väga valus oli sest lendasin põlvega maasse ja pöial lõi tuld. Esmane tunne oli, et murdsin luu ära kuid õnneks valu pika peale taandus. Tunne oli ikka äärmiselt si..t, et oli seda jama vaja ja nüüd läheme tühjade pihkudega koju tagasi.

Vaadates üles mäkke, siis esmapilgul midagi head ei olnud kuna liikusime ca neljandal kohal ja vahe esimesega oli päris korralik. Teised tegid aga oma töö eeskujulikult ja juba Rando Riks parandas kohta enne kolmandat vahetust, kelleks oli Indrek Vait. Meie ankrumees Lauri Ulm sai oma vahetust alustada teiselt kohalt kaotades liidrile juba päris pikalt ja tunne, et siit võit tuleb oli pigem kadunud. Lauri ei andnud aga alla ja lükkas korralikult puid alla ja juba oma vahetuse poole distantsi peal möödus vastasest ja tõi suu naeratusest kõrvuni Team Estonia teist aastat järjest võitjana üle finiši :)

Draamat kui palju aga kõige tähtsam sai siiski saavutatud!

Team Estonia 2019 Lauri Ulm, Rando Riks, Indrek Vait ja Rauno Tiits. Foto: Red Bull 400

Individuaalvõistlusest:

Ideaalselt sooritatud eeljooks, kus jooksime koos Lauriga teises eeljooksus. Eesmärk oli võimalikult väikese energiakuluga jõuda finaali. Poole mäe peal vaatasin kõrvale ja seljataha ja ütlesin Laurile, et võtame käigu välja kuna seis oli hea ja meist eespool vaid üks võistleja - Aku Joentausta. Mees, kes jookseb ka treppidel ja on isegi Tallinnas Radissoni paarisjooksul käinud võistlemas. Kuna lühematel distantsidel on ta väga tugev siis teadsin, et ta jookseb kiirelt ja ka suurem kaotus temale viib meid ikkagi finaali. Finaali sai 50 parimat aegadega. Minul ajaks 2:15 ja Lauril 2:16, kohad vastavalt 35 ja 36 - töö suurepäraselt tehtud.

Siis aga hakkas taaskord juhtuma - juba teatevõistluse eel hakkas vihma tibutama, mis finaalideks oli muutunud arvestatavaks sajuks. See aga tähendas kohutavaid rajaolusid pidamist arvestades. Nagu klassikatehnikas suusavõistlus juba :D Kahjuks seekord õiget pidamist ei leidnud "õiged tossud jäid koju". Minu trepijooksu sussid olid aga sellisteks oludeks kõike muud kui sobivad.

Viimase saja algus. Foto: Red Bull 400

Kohe ette alla ei andnud ja panin stardist ikkagi korralikult minema. Nii kui läks aga järsemaks panin kerge käblaka ja olin sunnitud jätkama käpuli. Köie abiga sai siiski liikuda kuid iga teine jalatõuge andis järele. Meeletu aja ja energiakulu aga teha polnud midagi. Mida meetreid edasi seda lootusetumaks seis läks, sest umbes poole maa peal olid paljud juba pikalt eest ära saanud ja lootus hiljem midagi tagasi teha pigem väike. 300 meetri märgis olin ajaga 2:37 vs eeljooksu 2:15 kuid pingutus oli oluliselt tugevam - masendav värk. Viimasel sajal küll parandasin mõned kohad kuid suurest mängust olin väljas. Tasuks 10 koht ajaga 4:12 vs 3:46 aasta tagasi.

Kohe kohe finišis. Foto: Red Bull 400

Üks pisike boonus siiski oli kui suutsin alistada Soome olümpiavõitja Iivo Niskaneni, kes samuti maadles libedusega. Peale jooksu õnnestus temaga paar sõna juttu puhuda ja ta tunnistas, et oli libe ja polnud midagi teha. Võitjad olid need, kes valisid õiged jalatsid (maastikujooksu) - nähes seda rajakatet siis küll natuke imelik, et need pidasid aga nii on. Kõike siiski tossude süüks ei taha panna, sest siledate jalatsitega võistlejaid jätkus minust ettepoole nii mõnigi, mina lihtsalt ei tulnud oludega toime ja polnud piisavalt osav/vastupidav.

Järgmise aasta pilet ostetud ja Red Bull 400 Lahti 2020 stardis kohtume :)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar