Siit saab vaid paremaks minna?

Hetkel põhjust rõõmustamiseks ei ole kuid õnneks on kevad veel piisavalt kaugel. Võrreldes eelmise aastaga on plaan saada treppidel tugevamaks/kiiremaks.

Talverõõmud :) Mägi on tekkinud lumelükkamise tagajärjel -puhas käsitöö! Foto:erakogu

                                               2019      vs     2018

suusatamine                           34:01              28:59
jooksmine                               3:24                0:30
trepitrenazöör                         2:20                0:55
trepijooks                               1:28                 3:12
ujumine                                  0:46                 0:23
jõud                                        2:09
üke                                         1:35
sõudeergomeeter                    1:45
             
kokku:                                    41:55              40:23

Jaanuar möödus väga hästi kuid nii kui saabus veebruar hakkasid hädad pihta. Tagareie ülekoormuse tõttu lõi paremasse põlve valu ja jalg jäi kangeks. Parema jala sirutamine osutus parajaks katsumuseks ja teatud harjutuste juures hakkas krambitama. Selle häda vastu õnneks suht lihtne lahendus - koormust alla lasta ja anda puhkust. Siiski sai tehtud eelmises postituses mainitud mäkketõusuvõistlus, kuid see vaid alla 4 minutine pingutus ja üldises plaanis tegi vast vaid head.

Suusasõber öko suusarajal! Foto:erakogu

Esmaspäeval tegin vaid kerge suusatamise ja jätsin ära õhtuse trepitreeningu teletornis - esimene kord kahe aasta jooksul kui see mul vahele jäi! Teisipäeval oli plaan taaskord kergelt suusatada kuid hommikul üles ärgates oli kurk valus ja nina sügeles, mis head ei tähendanud. Seda enam, et päev hiljem vaja võistlusvalmis olla Eesti Energia trepijooksul.

Kolmapäeva hommik küll väga lubavalt ei alanud kuid kuna palavikku polnud, siis otsustasin end siiski kohale vedada. Lisaks individuaalile oli vaja ju ka meeskonna eest joosta.

Stiilinäited trepilt! Fotod: Bertil Tarbe

Esimesed viis korrust polnud väga vigagi kuid sealt edasi kadus jõud ja kuskil 12-ndal korrusel olid lihased kinni, mis kinni. Kuidagi vedasin end üles välja - lõpetades end väga hästi ei tundnud ja pea käis ringi aga peale mõningast toibumist läks siiski enesetunne õnneks tagasi heaks. Tulemuseks aeg 52,5 sekundit, mis andis kolmanda koha. Võistkondlikult piisas aga sellest panusest, et võtta tiim 200-le võit :)

Parimad tiimid. 200-ga koosseis seekord Mariliis, mina ja Marek. Foto: Bertil Tarbe

Korraldus suurepärane ja auhinnalaud võttis silme eest kirjuks! Loodetavasti järgmine aasta jälle ja võimalusel karikasarja ühe etapina.

Nüüd päev hiljem algas taas peavalu, kerge palaviku ja lõputuna jooksva ninaga. Loodetavasti aga saab peagi taas liigutama hakata ja nüüd peagi nädala pikkuseks veninud treeningpaus väga hullu jälge ei jäta. Järgmise nädala Tartu maratoni hea tulemuse võib vist juba ette korstnasse ära kirjutada ja keskenduda pigem tulevastele võistlustele - elame näeme!