Ähijärve - Peraküla vol1

Eelneva kolme aastaga läbisime rattamatka raames Oandu-Ikla 375km matkatee. Kokku koos kõrvalpõigetega väntasime 553km ehk ca 180km igal aastal - meiesugustele täpselt paras katsumus.

Nüüd vajasime aga uut marsruuti ja Peraküla- Ähijärve 820km sobib selleks väga hästi. Kuna meile logistiliselt(hetkel mugav :)) sobib see tagurpidi paremini siis nii me startisimegi hoopis Ähijärvelt ja võtsime suuna Peraküla peale. Raja pikkus 820km tähendab aga meie jaoks 4-5 aasta peale matka jagamist ehk tükk aega mureta mida hakata peale juuli teise nädalavahetusega.

Matkatee. Foto: https://perakula-ahijarvematkatee.weebly.com/#

Lisaks uuele matkale sai ka matkaseltskond täiendust Urmase ja Janari näol - loodetavasti võiduka lõpuni. Olude sunnil ei saanud Heddy meiega esimest etappi kaasa teha kuid järgmisel aastal kindlasti liitub meiega taas.

Vasakult Marko, Ardo, Rauno, Urmas, Tauno, Janar  Foto:erakogu

Nagu ikka läheb suvi lennates ja toimetusi mustmiljon - seetõttu ei hakanud üksikasjadega tutvuma. Sai lihtsalt kaasa mindud - seekordse ööbimise ja teekonnapikkuste plaani pani paika Tauno. Seda eelkõige seetõttu, et Haanjamaa metsad ja sealne ümbrus talle tuttav.

Läbi võsa viib tee lõunatippu. Foto:erakogu

Mida pakkus esimese päeva 75 kilomeetrine rattasõit Ähijärvelt Metsavenna tallu?

Natuke jaanipäeva ilma oma 15 plusskraadi ja kohatise vihmasabinaga kuid ei midagi hullu - päeva lõpuks jäime peaaegu kuivaks. Kõige vihmasem lõik oli Lätist (käisime varusid täiendamas) Metsavenna tallu, kuid see ei häirinud sest seal ootas meid ees kolmetunnine saun. Saunaelamus oli erakordne, sest lisaks puukerisega leiliruumile oli ka eraldi ruum elektrikerisega. Mõlemad olid kuumaks köetud ja ka mõlemat sai kasutatud kuigi ka ühest oleks küll olnud :) Päeva iseloomustas kruus, mõned singlid, palju metsa, jõgi, Läti-Eesti piir. Kilomeetreid kogunes 85 millest puhast sõiduaega 5:30 , tõusumeetreid ca 400 Matka lõppedes tuleb tõdeda, et esimene päev oli minu jaoks kõige raskem - jalad olid juba poole maa peal jõust tühjad ja ka sadul ei meeldinud tagumikule kuidagi. Ilmselt see kõik seetõttu, et vaatamata mai ja juuni alguse rattatuhinale ei sattunud ma viimaste nädalate jooksul ennem matka ratta selga.

Teise päeva hommikul umbes 10 paiku hakkasime Metsavenna talust Rõuge poole liikuma. Hommikukohvi jätsin võtmata kuna Tauno ütles, et lõunaks oleme Rõuges ja seal kohvitame ja sööme lõunat. Kas nii ka läks? Muigugi, et mitte :) Rõuges olime õhtul 6-7 paiku. Kohe kohe ja peaaegu tähendas seda, et tund/kaks või siis rohkem - seekord siis rohkem.

Mida nägime ja mis juhtus teel Rõugesse?
Alustuseks sõitsime mööda ja põikasime sisse Tõde ja õigus võttepaika. Film peaks esilinastuma 2019 alguses.

Vargamäe Mäe talu. Foto:erakogu

Siis aga hakkas pihta esmalt metsasinglid - sellised, kus meiesugused amatöörid sõita eriti ei osanud ja mäest üles ja alla oli ratas pigem käekõrval. Vahepeal sai ikka sõita ka kuid kuradima raske ikka mööda juurikaid, käänakuid ja künkaid sõita. Siis mööda karjamaad, tegelikult hästi ei mäletagi mis järjekorras need olid kuid sõita oli igatahes huvitav. 

Karjamaal. Foto:erakogu

Aeg lausa lendas ja kätte jõudis lõuna ja Rõuge oli endiselt tundmatutes kaugustes. Süüa ja juua oli piisavalt kaasas nii, et nälg ja janu kimbutama ei tulnud.

Lõunapaus imeilusa Liivajärve kaldal piiri ääres. Foto:erakogu

Ühel hetkel läks aga asi käest ära ja karjamaal sõites tuli ette selline kahetiselt mõistetav suunaviit. Jätkasime mööda sihti ja liikusime üha enam võssa. Siiski ei uskunud, et teelt eksinud oleme kuniks olime sellises võpsikus, et arusaamine eksimisest oli kõigile arusaadav. Tuli võtta appi moodne tehnika, mis meid lähima teeni juhataks. Tagasimine tundus mõttetu ja seetõttu võtsime suuna esimese lähedaloleva tee peale. Ca 1 km läbi raiesmiku, paksu metsa, üle oja ja kraavi ning lõpetuseks karjamaa - vägev. Siis sai pandud gps Rõuge peale ja oh imet, peale kilomeetrist rattasõitu mööda suvalist metsateed olime tagasi tähistatud rajal. Peagi saime metsast välja ja jõudsime maanteele, mis viis läbi kohaliku asula. Silt pood - esmamõte ohhoo saab juua osta, kuna veevarud olid otsas aga nagu ikka siis pood oli suletud. Õnneks oli Rõuge nüüd juba kiviviske kaugusel. Korra sai siiski kohalikus bussipeatuses väike paus tehtud, et hoovihma pilv mööduks. Vapramad ei oodanud ja panid tulejutt taga Rõuge poole. Mõne aja pärast saime Rõuge poe ees kokku ja õhtukohv, burks ja muud varude täiendused tehtud. Päeva lõppunkti ei jäänud enam palju kuid ees ootav Suur Munamägi ja Vällamägi ootasid ees. Muidu suht lihtne kuni jõudsime Vällamäele. Kõrguste vahe jalamilt tippu 84m - midagi mulle :) Kõik said sealt rattad üles vedada. Läksin esimesena ja võtsin ratta selga ning jooksin üles. Jõudes tippu lõi pirn põlema, et prooviks ilma rattata ka aja peale. Läksin alla tagasi, puhkasin hetke ja proovisin maks pingutusega üles joosta. Kolmandiku peal läks raskeks ja keris pulsi 185 peale - sinna see jäi kuni jõudsin üles välja. Aeg 1:56 Jaksab pingutada küll ja seda peale pikka rattapäeva ja matkakott seljas. Päev sai minu jaoks väga meeldiva lõpu, sest siit edasi oli ööbimiskohta vaid paar kilomeetrit.

Kolmanda päeva hommik. Foto:erakogu

Ööbimispaik jäi raja 150km äärde. Mõnus saunamaja koos majutusvõimalusega ülemise korrusega. Lisainfo: misann.net

Päeva saldo: sõiduaeg 5:40 79 kilomeetrit 850 tõusumeetrit

Seiklused metsas ja muu liikumine alla 5km/h siin ei kajastu.

Kolmandal päeval võtsime rahulikult ja ka tee oli lihtne - asfalt, kruus. Et liiga igav ei hakkaks tegime ka Kirikumäe järvele mööda metsasinglit ja purunenud laudteed 4,2 kilomeetrise ringi peale.

Päeva saldo: sõiduaeg 1:40 27km 230 tõusumeetrit

Lõuna-Eesti Foto:erakogu

Meie seekordse teekonna lõpp- järgmise aasta alguspunkt. Foto:erakogu

Tänud ja kohtumiseni antud teemal juba vähem kui aasta pärast ehk 05.07.2018 läheb matk edasi!