Laupäev, 22. aprill 2017

Kõrvemaa kevadjooks 2017

Võrreldes varasemate aastatega oli rada positiivses mõttes ikka vägagi hull. Kui regamine tuli teha sk100 lehel siis vaikselt juba arvasingi, et kui need mehed, kellele see kuulub ka raja tegemise juures on siis saab huvitav olema - ei pidanud pettuma. Raja raskusest: kohati libe, mudane, liivane, juurikad, järsud tõusud ja laskumised. Tõusumeetreid ca 158m

Start. Foto: Rasmus Kooskora

Kui 3 km jäi lõpuni siis olin ca 20-30 sekundise edu sisse jooksnud kuid olin suhteliselt kindel, et tagant lähenev Steven Rehelem saab mu enne lõppu kätte. Minu õnneks oli aga rajal veel piisavalt tõuse kus vahe pigem säilis või suurenes. Laskumistel olid aga kindlad trumbid vastase käes. Alla siiski ei andnud ja kannatasin ka väikse pistmise ära. Viimasele kilomeetrile läksin aga juba kindla teadmisega, et õnnestubki see jooks seekord ära võita. Distantsiks 9,4 km ja ajaks 39:08 koht 1 :)
Stardis oli plaan võtta parematele tuulde kuid üllatuseks vedasin ikkagi esimest 500 meetrit siis aga Rehelem möödus ja vedas pea esimese korraliku tõusuni, mis tuli peale 3 km läbimist. Enne tõusu möödusin ja läksin sealt punases üles, et vaadata kuidas konkurendid reageerivad. Tulemuseks oli see, et sain kerge vahe sisse. Ei hakanud kedagi enam järgi ootama ja otsustasin proovida vahe suuremaks saada - õnnestus. Edasi kulgesin juba üksinda. Vahepeal tagasi vaadates oli selline enamvähem turvaline pea pooleminutine vahe sees. Edasisest juba kirjutasin. Väga positiivne emotsioon jooksust - raske aga mõnus :)
Ka abikaasa Heddy oli finišis väsinud kuid õnnelik. Kui alles paar aastat tagasi ei tahtnud ta jooksmisest eriti midagi kuulda siis nüüd on olukord muutunud ja osaleb üritustel hea meelega. Jagatud rõõm on ikkagi topelt rõõm!

Päris jooksu ehk 18 km distantsi võitis teiste ees pea 5 minutilise edumaaga "meie" mustamandri mees Mukunga. Soojendust tehes tuli põhidistantsi võistlejaterivi 300 meetrit peale starti mulle vastu ja juba selleks ajaks oli ta teistega kerge vahe sisse teinud. Sellisel rajal 3:15 keskmise kilomeetri tempoga joosta tundub ikka müstika küll. Hea pealkirja iseloomustamaks seda jooksu leiab Marathon100 artiklist SIIN

Valisin 9km distantsi kuna alles teisipäeval oli trepimaraton, millest jalad polnud tänaseni veel päris ära taastunud ja ka viimasel ajal pole nii palju jooksnud, et 18 km distantsi mingi ok tempoga ära kestaks.

Päeva tegi rõõmsaks veel Kuusalu kevad 2017 ujumisvõistlus, kus pere pesamuna Mariliis võitis kõik kolm (rinnuli, vabalt ja selili) distantsi omas vanuseklassis 1-2 klassid :) Vanema tütre Lisette ebaõnn seisnes seekord selles, et 3- nda klassi õpilasena oli tal raske endast aasta vanematest jagu saada. Järgmisel kevadel saavad nad aga üksteisega mõõtu võtta.

Vabalt esikolmik. Keskel Mariliis. Foto: Kuusalu spordikeskus

Järgmisel nädalavahetusel saan jälle uue kogemuse võrra rikkamaks kui osalen 29. aprillil toimuval Myfitness Madness City Race-l. Täpsem info üritusest: SIIN

Loodetavasti ka kevad näitab selleks ajaks enda paremat poolt.




1 kommentaar:

  1. Kõrvemaa muljeid on hea lugeda ja kiidan taktikat, see töötas ja tundsin sama :) Mõnus rada oli küll...

    Steven

    VastaKustuta