Roque del Conde - mäevallutus meie moodi!

Korteri taga mida üürime asub Adeje mäestiku kõrgeim tipp Roque del Conde. Selle tipus kasvab üks puu, mida on näha ka alt.

Alt vaadatuna. Foto:erakogu

Käisin päev varem natuke jalutamas mööda mäekülge ja jõudsin lähedaloleva künka tippu - ca 400 meetrit üle merepinna. Vaated alla Los Cristianose ja Costa Adeje piirkonnale võimsad. Kuna ma eriline mägironija pole kunagi olnud ja kui aus olla siis oli see mu esmane rännak mäkke, selleks mitte märgistatud rada pidi.

Panoraamvaade Tenerife kuurortitele. Foto: erakogu

Olen varasemalt käinud nii vulkaan Etna kui El Teide (3718m) otsas kuid seda mööda etteantud rada pidi. Seekord aga mööda kive ja põõsaid.

Kaktustest, sel rajal puudust ei olnud, tuli vaadata kuhu astud. Foto: erakogu

Banaaniistandus. Foto:erakogu

Saime puu kätte :) Foto:erakogu

Täpselt nii järsk vahepeal oligi. Foto:erakogu

Panoraam tipust. Foto: erakogu

Teel tagasi alla. Foto:erakogu

Kuna kell oli saanud juba 17 läbi ja pimedaks minemiseni ca 1,5 tundi siis otsustasime mööda tuldud rada mitte tagasi minna kuna oli oht, et ei jõua õigeks ajaks kohale. Valisime ametliku matkaraja, mis viis meid Aronasse. Sealt aga tagasi korterisse pea 15-20 kilomeetrit. Lootsime leida takso või mingi muu lahenduse. Ei tulnudki pikalt otsida, sest täpselt sel ajal kui olime Aronasse jõudnud lõpetas oma matka ka kohalik Hispaanlane, kes meid lahkesti oma auto peale võttis ja alla Los Cristianosesse ära viskas. Sealt jäi aga omajagu ehk pea 5-6 kilomeetrit autoni. Selle asemel, et takso võtta või jalutada otsustasime ka väikse jooksutrenni päeva ära mahutada - mõeldud tehtud. Peale pea 5,5 kilomeetrit ja 180 tõusumeetrit olimegi tagasi auto juures ja sealt mõne minutiga sihtpunktis.

Läbi maalilise oru. Foto erakogu

Matkarada Arona linnast antud mäe tippu on see ülemine joon punasest täpist kuni mäe otsa, ehk ca 320 tõusumeetrit (alustatakse olles juba kõrgemal kui 600 meetrit) ja 4 kilomeetrit. Meie alustasime aga ca 200 pealt ja kilomeetrid mööda mäekülge ülespoole liikudes jõudsime lõpuks matkarajale. Kõik see võttis oodatust kauem aega kuna kogemused selles vallas puudulikud. Vahepeal lisas adrenaliini ka koera kujutisega märgid. Õnneks selgus, et tegu on koerte koolituse alaga - nii vähemalt google translate väitis. Õnneks ühegagi neist kokku ei puutunud ka :)

Rohelisega on märgitud kaardil looduskaitse ala. Alguspunktist paremale vaadates jäi banaaniistandus, millest ka pilt üleval pool.

VI Maratón Internacional Naviera Armas S.C. de Tenerife

Täpselt nii uhket nime kannab minu selleaastane esimene poolmaraton. Kui juba puhkusel olles selline suursündmus satub toimuma, siis tuleb ikka osaleda. Sedapuhku mingit plaani rekordeid joosta ei olnud. Kuigi kui aus olla siis vist oleksin selleks isegi hetkel võimeline aga las ta jääda, sest see rikuks ära plaani teha korralikult trenni. Lihtsalt taastumine nõuaks oma ja seda aega mul varuks ei ole. Peagi peagi algaval Eesti Trepijooksu Karikasarjal tuleb olla tugevam kui varasemad hooajad, sest konkurendid ei maga ja saavad aina kiiremaks.

Stardi ootuses :) Foto:erakogu

Oma poolmaratoni debüüdi tegi kallis abikaasa, kes algselt plaanist küll väga vaimustunud ei olnud kuid juba finišis ütles, et polnudki nii hull.
Aeg tubli 1:47:11 ja koht naiste hulgas 33, kokku 181-st naisest - pole paha! :)

Super jooksu ilm - 19c ja pilvine. Finišiks tuli päike välja :)
Huvitav saar see Tenerife - samal ajal kui põhjas on pilvine ja jahedam, siis lõunas, kus ka puhkame 26c ja päike paistab. Vahemaa vaid ca 70km.

Rada mõnus vahelduv kergelt tõusev-laskuv. Kokku ca 100 tõusumeetriga ehk võrreldav nii Rakvere kui Tartuga. Kuna oli aega ka ringi vahtida siis sai ka ilusaid linnavaateid nauditud. Lõpp aga ca 6km ookeani ääres kergelt tõusvalt ühele poole ja siis sama teed pidi alla tagasi finišisse. Tänu sellele õnnestus ka parimate jooksust osakest näha.

Korraldus ladus ja probleemideta, kel võimalus siis tasub kindlasti osaleda! 36 eurose osalustasu eest super rada, meeldiv seltskond, ilus ilm, jooksusärk ja uhke medal. Lisaks korralik turgutuslaud peale lõpetamist.

Terviseks! Foto:erakogu

Jooksmiseni!

92. Rabajooks

Viimane tugevam pingutus jääb oktoobri algusesse ja peale seda olen rahulikult võtnud. Algne plaan oli osaleda ka Tartu linnamaratonil kuid sobivate juhuste kokkusattumusel seda siiski ei teinud. Polnud plaanis ka täna pingutada ja ka ei teinud seda - läksin rahulikku pikemat jooksuotsa tegema.

Stardisirgel.. Foto: Tiit Tatter

Stardist läksin eestotsast minema ja esimesed 100 meetrit püsisin ka liidrite tempos. Peale seda hakkasin vaikselt kaasjooksjaid mööda laskma, et aidata infoga Mariliisi. Nimelt käis temal jooks oma klassi ehk 2007 aastat ja nooremate poodiumile. Selleks ajaks kui ta mulle järgi jõudis polnud ükski temavanune minust möödunud. Ka seljatagune tundus turvaline kuid seda ma talle ei öelnud, vaid ärgitasin edasi pingutama. Kuigi vahepeal kippus tempo vajuma 4:50 peale kilomeeter siis suuremat äravajumist ei toimunud ja 27:43 oli piisav võiduks :) Kevadel oli ta sama jooksu teine pea minut aeglasema ajaga. Keskmine kilomeeter 4:40

Marathon100 lugu.

Heddy finiši eel.. Foto: Tiit Tatter

Alles mõni aeg tagasi ütles Heddy, et tema küll jooksma ei hakka - nüüd peale sadu jooksukilomeetrid sel aastal tuli 6 kilomeetrit kätte juba tempoga 4:34 :) Ka jooksurõõm muutub aina suuremaks!

Ise tegin aga sama tempoga ka teise ringi trenni mõttes otsa.

Veski  Mati Porgandikoogist said rõõmu tunda kõik :D Foto:erakogu

Millega ma siis vahepeal tegelenud olen?

Puhkan aktiivselt ja teen ettevalmistusi nii algavaks trepijooksu- kui ka suusahooajaks. Ka maanteeratta vedasin tuppa ja ostsin puki, et harjuda rattasõiduga - tarvis ju järgmise aasta juunis läbida Otepää Ironman 70.3

Sportimiseni ;)

Albu sügisjooks 2019

Meie pere jaoks juba pikka aega sügisene võistlus kus perega osaleme. Hea korraldus ja sobivad distantsid nii täiskasvanutele (11,5km) kui noortele (1km) ja ka pesamunadele (300m)

Vasakult: Salla, Kuleshov, Tiits. Foto:erakogu

Peale poolt kilomeetrit võttis põhijooksu vedamise enda peale Raimo Salla - mees, kes jooksnud maratoni alla 3 tunni ja mahtunud Tartu suusamaratonil mitmeid kordi esisaja sekka. Võtsin talle tuulde, lisaks minule ka Aleksandr Kuleshov - eelmise aasta võitja ja maratonipronks ajaga 2:35,11
Ilmselgelt olin selle grupi nõrgim jooksja, seda kinnitas ka enesetunne liidri taga joostes. Oli selline piiri pealne kulgemine. Mõtlesin, et jooksen mõne kilomeetri kaasa ja saan turvalise edu järgnevatega sisse.

Kilomeetri ajad:
1. 4:00 (28 tõusumeetrit) tõus mööda mäe külge Valgehobusemäele
2. 3:53 (5tm) mõned metsasinglid
3. 3:49 (10tm)
4. 3:53 (7tm)
5. 3:50 (0tm)
6. 4:00 (14tm) hakkas sadama

Siit alates lasin mehed eest ära, kuna oli veel pea pool minna ja enesetunne oli meeldivast kaugel. Vaikselt hakkas ka vasakul kõhus pistma, mis õnneks peale kerget mudimist ära kadus.

7. 4:03 (10tm)
8. 4:03 (4tm)
9. 4:13 (11tm) hakkas mägisem osa jälle pihta
10. 4:16 (21tm) Rebasemäe tõus :)
11. 3:55 (10tm)
12. 0:40 (3tm)

Kokku: 11,2 KM 122tm
Aeg: 44:35,5 (2018 45:55,8)
Keskmine km aeg 3:59 (2018 4:06)
Pulss avg: 179 max: 186

Jooksusõbrad :) Foto:erakogu

Tubli jooksu tegid taaskord ka tüdrukud raskel kahe tõusuga 1000 meetrisel rajal.  Mariliis sai 1 koha ajaga 4:15 (ajaparandus aasta tagusega 29,6 sekundit) ja Lisette 3 koha ajaga 4:56,8 (ajaparandus aasta tagusega 21,8 sekundit) Suvistest Kohilas käikudest on ilmselgelt kasu :)

Mirelli esimene finiš :) Foto: Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskus

TULEMUSED
Marathon100 

Red Bull 400 Planica 2019

Planica suusakeskus, vasakpoolne kuulus lennumägi! Foto: erakogu

Päev pärast Pyramidengogeli trepijooksu suundusime üle Austria piiri Sloveeniasse, et saaksin osa võtta Red Bull 400 Planica mäkkejooksuvõistlusest. Kahe võistluspaiga vahe vaid 50 km ehk väga mugav variant.

Lennumägi :D Foto:erakogu

Võistlusrada: 400m

Tõusumeetreid 202! :D (Teletornis trepijooksul 170)

9 kvalifikatsioonjooksust, igas ca 70 meest sai edasi finaali iga jooksu top5 ja 20 ajaga kõikide jooksude peale kokku. Ehk siis ca 10% startinutest.

Stardi ootuses. Foto:erakogu

Mingeid ootuseid koha suhtes ei olnud ja läksin puhtalt uudset kogemust saama. Mitte, et ma end tagasi oleks hoidnud - vastupidi lendasin kvalifikatsioonis uljalt peale ja plaanisin kindlalt edasi saada. Kuna tunne oli hea ja läksin jooksu juhtima siis otsustasin napsata vahefinishi võidu :) Nii ka läks ja olin ennem laskumisrenne esimene. Siis aga tuiskas üks sloveen mööda - ei hakanud sappa võtma, sest päris tühjaks end ka tõmmata ei tahtnud. Lisaks temale möödus ka mehhiklane Jesus Raya, kellega olin maid jaganud ka eelneval päeval trepijooksul. Seal õnnestus mul teda napilt edestada. Üleval olin oma kvalifikatsiooni kolmanda kohaga saades ajaks 6:42

Käkitegu, või siis mitte. Foto:erakogu

Ega väga rohkem joosta ei tahtnudki :D Aga peale paaritunnist puhkust tuli siiski taas joonele minna. 

3..2..1..gooo  võtsin eilse trepijooksu võitja ja ühe favoriidi Jakob Mayeri selja taha - püsisin seal esimesed 30 meetrit ja siis lasin tal minna :D tark otsus kui tahta elusalt üles jõuda. Ega väga hästi ei jaksanud küll enam - sääred olid pingul kui kitarrikeeled, mis peale keerates puruks tahavad rebeneda. Jooksed ja jooksed (loe ronid ja ägised) oma arust juba tükk aega aga edasi ei liigu. Väga vaevalised 400 meetrit - kahtlemata raskeim RedBull 400 rada. 

Kuna vahepealse osa võtsin vähe rahulikumalt siis oli viimasel 20- 30 meetril jõudu, et teha lõpuspurt ja 5 kohta paremaks tõusta. Uhh tehtud, lonks vett ja väike pikutus. 

41. Koht ajaga 6:57,4 

TULEMUSED

Koos pisikese fänniga :) Taustal keskuse "pisikesed" mäed. Foto:erakogu

Pyramidenkogel turmlauf 2019

Kogutõus 100 meetrit, millest esimesed 29 tuleb joosta 170 meetrisel mäkkejooksul mispeale keerab rada treppidele. Selline mõnus jooksjat soosiv rada ehk paraja kõrgusega trepiastmed. Justkui peaks mulle sobima, aga võib juba etteruttavalt ära öelda, et seekord ei tulnud hästi välja :(

Pööre treppidele. Foto:erakogu

Mis siis valesti läks? Ei teagi, lihtsalt ei suutnud end jooksu ajal kokku võtta ja piisavalt pingutada. Kui võrrelda nädalataguse Soome jooksuga siis seal sai endast maksimum välja pigistatud kuid seekord liikusin nagu säästureziimil. Kogemus antud trepilt puudus ja ilmselt oma osa oligi kogenematusel - uus trepp, mis pole nn standartne. Korruste märgistus oli halvasti näha ja kolm korda muutus trepi profiil. Tekkis segadus trepil ja ei saanud aru kus ma olen ja palju on alles jäänud. Ilmselt tõmbas juhtme lühisesse - selle asemel, et peas juurelda oleks pidanud jooksma ja kiiresti :D seda ma aga seekord ei teinud.

Mäe otsas näha ka torn, kuhu jooksime. Foto:erakogu

Üles jõudes ja olles natuke taastunud oli selline tunne, et tahaks uuesti joosta. Kahjuks avaneb selleks võimalus alles aasta pärast.
Tulemuseks 16 koht ajaga 2:27,59

TULEMUSED

Lisaks minule tegi oma välisvõistluste debüüdi ka Heddy saades naistest tubli 18 koha ajaga 3:40,85

Tehtud :) Foto:erakogu

Moro Maraton 2019

Järjekorras juba neljas Moro Maraton minu jaoks.

Varasemad tulemused:
2016 - 1:47  3.koht
2017 - 1:43  2.koht
2018 - 1:47  3.koht

Pole vist raske arvata, mis peamiseks eesmärgiks oli kui juba teekond Tamperesse sai ette võetud :D

Solo Sokos Hotel Tampere. Foto:erakogu

Kahjuks polnud ka erand seekord ja ettevalmistuses tekkisid probleemid. Nagu aasta varemgi olin taaskord hädas seljaga, mis õnnestus peale Kõrghoone Kuninga jooksu ära tõmmata. See tekitas aga nädalase treeningpausi ja osalus sai otsustatud alles reedel. Peamine põhjus miks tahtsin osaleda oli nädala pärast toimuv mk etapp Austrias milleks see tundus täpselt paras lahtijooks.

Hommikul laevaga üle, paar tundi rongis ja kohal ma olingi. Start oli avatud 13-16 ja kui varasemalt olen rajale tuisanud suht lõpus siis seekord otsustasin kohe ära joosta. Soojendus sai esmakordselt tehtud sees jõusaalis lindil kuna õues vilises tuul ja vihma kallas.

Mis siis ikka stardijoonele ja tuld. Jalg tundus ok ja passima ei jäänud - läksin võimete piiril minema. Nagu ikka kuskil poole maa peal läks raskemaks. Kui muidu tundus ka tehniliselt jooks päris hästi õnnestuvat siis kuskil 20-ndal korrusel suutsin koperdada ja käed maha panna, mis lõhkus hea rütmi ära. Eks selle põhjustas juba pehmeks muutuv jalg. Paar korrust ülevalpool libastusin uuesti ja ka pulga auku ajamine ei õnnestunud eriti hästi - kurat oli vaja seal vusserdada, sest pingutuse poole pealt suutsin ennast ikka täitsa tühjaks pigistada. Tükk aega läks aega, et jalad taas normaalselt liikuma saaks. Ajamasin teatas 1:42 - küll isiklik rekord ja eeldused top 3 olid olemas kuid teadsin, et ihaldatud võit jääb ka sel korral ilmselt võtmata.

Nagu näoilme reedab siis tahe oli suurem, kuigi pettunud ei ole. Foto:erakogu

Nii ka juhtus, sest Aku Joentausta tuli taaskord ajaga 1:40 nagu kaks aastat tagasigi ja võttis oma teise võidu. Nii, et 2 sekundit jäi seekord puudu, sama palju kaotas mulle kolmanda koha saanud Juho Veikkolainen, kes oli nii sel kui eelmisel aastal Lahtis toimunud Red Bull 400-l teise koha omanik. Neljandaks jäi seekord rajarekordi omanik ja mullune võitja Timo Silander saades ajaks 1:47

TULEMUSED

Nii, et mis siis ikka tuleb ka 2020 sammud Tampere poole seada :)