Garmini spordikelladest

Garmin Fenix 3 ja Forerunner 225

Umbes aasta tagasi sai endale soetatud Garmin Fenix 3 multispordikell. Eelnevalt olin 2 aastat kasutanud forerunner 610- et. Vajadus uue kella järgi tekkis eelkõige seetõttu, et 610 aku kestis treeningreziimil kuni 5 tundi. Laisk nagu ma olen siis oli üsna tavaline, et trennis ühel hetkel kellal aku jälle tühi oli kuna ma polnud seda eelnevalt laadinud. Ka osad võistlused nagu Vasaloppet, Haanja suusa 100 ja erinevad rogainid eeldavad vähe paremat aku kestvust. Jooksutreeningutel oli aga kell väga hea ja programmidest mida see sisaldas piisas täiesti. Forerunner seeria ongi ju tegelikult jooksjatele mõeldud ja 610 oli omal ajal Garmini jooksukellade lipulaev. Takkajärgi võrdluses Fenixiga võib veel nuriseda 610 gps leidmise (selleks võis kuluda minuteid) ja ka selle kadumise üle. (paksus metsas võis signaal kaduda ja ilma taaskäivituseta see enam tagasi ei tulnudki.) See viimane "kala" on ilmselt programmeerijate kehva töö vili. Veel oli probleeme teekonna täpsuses ehk 610 mõõdab alati reaalsest läbitud teekonnast vähem kui kõik teised kellad millega olen saanud võrrelda.(ka Polaritega)
Natuke häiris ka see, et kellal on puutetundlikud nupud, mida teatud tingimustel oli raske vajutada.
Kuigi eelnevat lugedes jääb mulje, et 610 ainult hädadest koosnebki siis tegelikult on see hea kell oma pisikeste agadega. Sobib väga hästi harrastajale, kes tegeleb vaid jooksmisega.

Garmin Forerunner 610

Uue kella valisin Garmini mudelite seast kuna bränd ise on tugev, interneti keskkond kasutajasõbralik ja ka välimus kelladel parem kui konkurentidel. (see minu subjektiivne arvamus). Kaalusin peamiselt, kas valida Fenix 3 või Forerunner 920XT. Fenix 3 välimus tunduvalt parem kuid pisike kaalu ja akukestvuse vahe võrreldes 920XT-ga. Muus osas aga kellad suht samad. Õigel hetkel tuli aga Fenixile hea pakkumine ja uus kell oligi olemas. Nüüd olles seda pea aasta juba kasutanud võin julgelt seda kõigile soovitada. Aku kestvus sai ära proovitud Võhandu maratonil, kus ka see kell pidi siiski ajale alla vanduma. Kestab olenevalt ilmast 18-19h. Trenni teha on ka hea rahulik - ei pea mõtlema, et kas akut sai ikka laetud. Sellest ajast kui annab märku, et aku tühjeneb jääb veel hea paar tundi aega ennem kui pildi tasku paneb. Mugav on ka see, et peale treeningut koju jõudes saadab kell info koduse wifi kaudu internetti ära. Saab ka oma telefoniga ühendada - mugav on see seetõttu, et ei pea kogu aeg juhet järele panema. Kuna tegelen erinevate aladega siis on see kell justkui mulle loodud. Saab basseinis ujumas käia nii, et kell loeb su läbitud basseinipikkused ära. Avavees ujumisel jääb kell siiski pisut hätta ehk ei loe läbitud distantsi täpselt. Erinevate spordialade programme on kellal hetkel 18 ja neid lisandub juurde. Jooksul näitab kell ka jooksudünaamika statistikat (sammu pikkus, tihedus, maapinna puute aeg, tasakaal.) Samuti on Garmini soovitused, mille poole nendes pürgida ehk kuidas joosta efektiivselt. Minul on sellest sedavõrd kasu olnud, et olen parameetreid jälgides saanud sammu tihedamaks kui varasemalt (jooksen nüüd vahemikus 175-190).
Sama teema rattaga. Pedaalipöörete arvu sain parameetreid jälgides suuremaks ehk punnitamise asemel sõidan nüüd pigem "kerides" Algul küll veidi harjumatu kuid kindlasti efektiivsem ja ka põlvi säästvam. Selle tarbeks pidin aga soetama lisavidina ratta külge.

Rakvere ööjooksu andmed. Sammutiheduse ja maaga kokkupuute lilla värv tähendab nn ideaalset liikumist.

Trepijooksjana on mulle tähtis ka baromeetriline altimeeter ehk kell suudab lugeda treeningul kogunenud tõusumeetreid. Täpsus sellel väga hea. (testitud teletornis).

Teletornis trepitreeningu tõusugraafik.

Suuremate koormustega treenides on heaks abiliseks ka "recovery advisor" , mis näitab peale treeningut kui palju peaks puhkama ennem järgmist tugevamat treeningut. Sellest on suur kasu, et oma südamele liiga ei teeks ja oskaks õigel ajal pidurit tõmmata. Lisaks sellele on kellal "stress test" ehk peaks näitama organismi kurnatust. Viimati tegin seda peale 2 nädalast tugevamat treeningperioodi (20 tundi) ja tulemus oli 26% ehk madal. See annab signaali, et tehtuga pole endale liiga teinud.
Igapäevaselt kella kandes on see ka aktiivsusmonitori eest.

Garmin Forerunner 225 on kõigest 2 nädalat vana ja selle kohta veel midagi põhjapanevat ei saa väita. Allpool toodud esmase kasutuse plussid ja miinused.

Garmin Fenix 3

+ klassikaliselt kena välimus, väga tugev korpus
+ kiire gps leidmine
+ aku kestvus
+ mõeldud paljude spordialadega kasutamiseks
+ toimib ka aktiivsusmonitorina
- sisetingimustes joostes ja välisveekogus pisut ebatäpne
- kallis soetada

Garmin Forerunner 610

+ jooksjale kõik vajalik olemas
+ järelturul võib leida väga soodsalt
- aku kestvus
- sateliidi leidmine võib mitu minutit aega võtta

Garmin Forerunner 225

+ lihtne kasutada (puuduvad igasugu viled ja kellad)
+ kiire ja täpne gps
+ toimib ka aktiivsusmonitorina
+ taskukohane hind
- mio randmelt pulsilugeja jääb suusatamisel hätta (kohati ei suuda täpset pulssi lugeda)
- kella pulsilugeja osutus vigaseks ja sai poodi tagastatud
Antud kella ei soovita kuna kasutatud tehnoloogia liiga uus ja vigu täis.

Suuskade määrimine treeninguks

Suusatamisega kaasneb paraku ka üsnagi tülikas suuskade määrimine. Eriti kui selleks pole võtta eraldi ruumi ja ka ajakulu on üsna suur. Lihtsaim ja odavaim variant on kasutada kiirmäärdeid. Kuigi need suusa all väga kaua ei kesta. Enamasti ca. 5km, siis tavalisele harrastajale on need piisavalt head - eriti suusahooaja alguses kui ilm on heitlik ja lumi pehme.

Kõik mida vaja + kraadidest mõõduka külmani. Foto: Rauno Tiits

Ise kasutan pildil olevat komplekti. Määrimine imelihtne - pulgaga õhuke kiht suusa alla, 2 minutit ootamist ja naturaalse korgiga kergelt üle hõõruda ning võibki sõitma minna. Ajakulu alla 5 minuti.

Kui aus olla  siis määrimisest tegelikult palju olulisem on see, et oleks korralik suusk, sest endale mittesobiva suusa alla võib panna mitmesaja euro eest määrdeid kuid tulemus on ikkagi suhtkoht 0. Peale suusa mängib libisemise juures määretest olulisemat rolli veel ilm ja rajaolud. Kui on korralik rada ja mõõdukalt külm siis libiseb igal juhul. 

Uskumatud olud! Ikkagi 9 november. Foto: Rauno Tiits

Radi-ridi-ralla....

Suusahooaeg avatud ja esimesed 6km seljataga. :)

Esimesed suusajäljed, sel hooajal. Ka meie pere suurim sõber väsis korralikult ära.

Sel hooajal on võetud vastu otsus, et klassikatehnika suusakepi pikkus peab olema 83% keha pikkusest. Liiga kiiresti ei tasu aga saagi kätte võtta,sest siin on oma agad juures. Nagu selgub on pikkus mõeldud koos suusasaabastega ja mõõdetuna kepi teraviku otsast kuni käerihma kinnituskohani. Minu puhul siis 179cm ja kepi pikkus peab olema max 148,5cm. Hetkel 150 ehk peab saagima hakkama. Hea ülevaate antud teemast saab lugeda siit: 83% reegel.
Paaristõukes ma pole kunagi tugev olnud ja ka trennis pole seda ülearu harjutanud kuna ei ole see mulle mingit naudingut pakkunud - kuidagi üksluine ja igav. Seega uue reegli tõttu väljavaated TM esisaja sekka sõita on nüüd grammi võrra paranenud. Selleks tuleb aga endiselt päris korralikult pingutada - selle hooaja algus on vähemalt tehtud.

Nüüd 7 nov. on kepi pikkuse osas selgus majas ehk harrastajate kohta see reegel ei kehti. Kehtib vaid fis litsentsi omanikele. Hea, et ma veel saagi kätte ei jõudnud võtta :) Eks see otsus võetigi selliselt vastu kuna kontrollida sadu ja tuhandeid harrastajaid oleks ilmselgelt ülejõu käiv.

XT Bingo rogain Kõrvemaal

Rogaini hooaja pidulik lõpetamine. 

Peale eelmise nädalavahetuse rogainit oli hoog sees ja hing ihkas veel ühte sarnast väljakutset. Nagu tellitult oligi toimumas XT Bingo rogain Kõrvemaal. Peale mõningast kaalumist ja väikest hirmu, et Heddy pole veel piisavalt taastunud sai viimasel hetkel siiski nimed kirja pandud. Olulisi vigu õnnestus seekord vältida ja ka kaardi lugemine on eelmiste kordadega tublisti paranenud. Rada oli vaatamata eelnevate päevade ja ka täna poolel distantsil alanud vihmasajule siiski üpriski kuiva jalaga läbitav kuigi laskumistel libedust jätkus piisavalt. Viimased kaks kilomeetrit tulid Heddyl läbi tugeva tahtejõu, sest oli andnud endast rajal maksimumi - tubli!

Tulemuseks kõige õnnestunum rogain kõigist kolmest, kus osalenud oleme. Etteantud 134 punkti kogusime 4 tunni ja  26 minutiga ära ja tasuks 8 koht 27 segavõistkonna seas. Poodium jäi küll tunni aja kaugusele aga ega seegi tulevikus võimatu pole :) Heddy lubas vanuseklassi 40+ jõudes selle saavutada. Kilomeetreid kogunes seekord 29,2 ja tõusumeetreid 350 ehk tõusudest - langustest puudust ei olnud.

Bingo rogain erineb tavalisest rogainist selle poolest, et kõikidele võistlusklassidele on ette antud kindel summa, mille nad peavad koguma ja siis võib finišeerida. Kontrollaeg oli 5h ja hilinemine ning ettenähtud punktidest rohkema kogunemine lõpeb tulemuse tühistamisega. Antud ürituse tegi lõbusamaks ka see, et oli etteantud dresscode ja nii mõnegi kostüümi nägemine tõi naeratuse näole.

Selle nädala treeningud:
E: Trepitreening teletornis 5*175tm 0:45 anaeroobne
T: Trepitreening teletornis 5*175tm 0:45 anaeroobne
L: Rogain 4,5h 29km aeroobne
P: Ujumine 1h 2,4km aeroobne

Järgmine nädal tuleb mahte tõsta ja teha mõned jooksuotsad, sest 19 november vaja poolmaratonis hea tulemus teha. Vaadates tulevase nädala ilmaprognoosi peaks ka suusad lahti pakkima, et olla valmis esimeseks suusaringiks sel aastal.

Seilusrogain Libahundi jälg 2016

Sellele üritusele nimesid kirja pannes pani kukalt kratsima kontrollaeg 6h - meie jaoks meeletult pikk. Oli justkui hüpe tundmatusse kuid sai end ja teisi lohutatud, et sellevõrra on ka tempo aeglasem ja üleüldse pole hullu midagi. Nüüd õnnelikuna lõpetanud selle ürituse oli tulemus järgmine: aeg 5:59 kilomeetreid 37,6 ja punkte suutsime koguda 97. Väikeste mööndustega olime enamvähem seltskonna keskel.

Teekond kaardil linnulennult.

Kaardi saime kätte keskuses 10 minutit ennem starti ja mingit eelplaneeringut teha ei jõudnud ja kui aus olla siis hästi ei osanudki. Kogemusi kõigil siiski liiga vähe. Otsuse seda pidi liikuma hakata nagu hakkasime tegime selle järgi, kus tundus, et punktid on kergesti leitavad ja et ka võimalikult paljudes elamuspunktides jõuaks käia. Üheks eesmärgiks oli ka toitlustuspunkti külastus - see ka õnnestus.
Distantsi poolest oli see meie neljaliikmelise tiim 200-ga kolmele liikmele distantsiliselt pikim jooks elus üldse - vägev. Stardialasse minnes sai tunda Eestimaa karmi sügisilma külma ja tuule karmi kätt, kuid kui liikuma sai siis polnud väga vigagi - oligi hea ei saanud väga kuhugi pikniku pidama jääda ja pidi olema pidevas liikumises. Kaardilugemise oskus vedas meid korralikult taas alt ja panime ringi mööda enda leiutatud ebaloogilist trajektoori. Korra eksisime ära ka ja kui arvasime enda asukoha olevat ühes punktis kaardil siis ühelt kaasvõistlejalt abi paludes selgus, et olime linnulennult umbes 3-4km hoopis teises kohas :) - juhtub.

200-ga: Rauno, Heddy, Marko ja Urmas Foto: Libahundi jälg

Maastikul jätkus nii tõuse kui langusi, nii vett kui metsa. Üldjoontes oli aga lihtsam kui sügisrogainil Valgehobusemäel. Looduse poolest oli nii imelisi vaateid kui ka vänget prügila haisu ja kahjuks ka lademetes prügi igal pool metsa all. Kohe alguses umbes kilomeeter peale starti kuskil võpsikus peale punkti märkimist oli kuulda okste krabinat ja peagi kihutasid kaks kitse meist mõne meetri kauguselt mööda - hetkeks ehmatas päris ära. Omapärane elamus oli ka "datšade" rajoonist läbi jooksmine - oleks nagu mingisse muusse riiki sattunud. Korraldus suurepärane ja kindlasti ei jää see meie viimaseks libahundiks!

Ka treeningutega üritan nüüd rohkem sina peale saada ja tuleb korralik põhi talveks alla laduda.
Viimase ajal olen teinud:
15.10 - Trenazöör 1h 20min aeroobne
16.10 - Ujumine 1h 2,5km  aeroobne
18.10 - Trepitreening teletornis 1h  anaeroobne, võib ka nimetada lõigutreeninguks?
20.10 - Ujumine 1h 2,5km aeroobne
22.10 - Rogain 6h aeroobne
23.10 - Ujumine 50min 2,1km aeroobne

Trepijooksu hetkeseis

Siinkohal kirjutaks vähe eestlaste hetkeseisust trepijooksumaailmas- eelkõige sellest mis puudutab maailma edetabelit ja süsteemist üldisemalt.
Maailma edetabel on sarnane tennises olevaga. Igal trepijooksul üle maailma on võimalik koguda edetabelipunkte. Eraldi on ka trepijooksu maailmakarikasari, kus jagatavad punktisummad on suuremad kui tavalistel võistlustel. Kõik maailmakarikasarja mittekuuluvad võistlused annavad võitjale 40, teisele kohale 32 jne. (siia kuuluvad ka kõik Eestis toimuvad trepijooksud). Maailmakarikasarja kuuluvad jooksud aga võitjale 60,80,120,160 või 200 punkti olenevalt võistlusest. Edetabelisse läheb iga jooksja viimase aasta 8 parimat tulemust. Eraldi on nii naiste, meeste kui ka riikide tabel - kõigi põhimõte on sama. Selleks, et punkte saada tuleb teha endale trepijooksja litsents, mis kehtib 1 aasta ja maksab 24.-
Eestlaste seis tabelis:
30 septembri seisuga Eesti naistest parimal kohal ehk 10 Egle Uljas, kes on kogunud 505 punkti, 42 kohal Ann Valang - 3 võistlust ja 127 punkti ning 48 kohal Astrid Mai Barsegjan - 2 võistlust ja 86 punkti.  Meestest olen oma 5 võistluse ja 160 punktiga 44 kohal. Rahvuste arvestuses paikneb Eesti 939 punktiga 14 kohal, seda 58 maailma riigi seas - pole paha.
Eestlaste jaoks on positiivseks uudiseks ka see, et soomlased on avastanud enda jaoks trepijooksu ja eelmisest aastast alates on kalendris ka kaks suuremat trepijooksu võistlust Tamperes. Seega lähikonnas tuleb võistlusi aina juurde ja see loob ka hea aluse, et alaga aina rohkem inimesi tegelema hakkab. Loodetavasti võtavad ka lätlased jalad kõhu alt välja ja hakkavad trepijookse korraldama. Riia teletorni näol peaks neil olema kõik vajalik ühe korraliku ürituse korraldamiseks olemas.
Üle läänemere Rootsis oli 1 oktoobril selline jooks : gbgtrappathon

Vaade Näsinneula tornist. Foto: Heddy Tiits

Foto: Heddy Tiits

Tartu Linnamaraton 2016

1:28:38 koht 28 - Väike eesmärk sai täidetud ehk uus isiklik rajarekord. Poolmaratoni aega alla 1:25 poleks täna mingi valemiga suutnud  saavutada. Nädala sees ei olnud võimalik väga puhata ja ka toitumine ennem poolmaratoni jättis soovida. Lisaks veel soojenduse puudumine ja üsna heitlik ilm - õnneks küll vihma ei sadanud kuid tuul keerutas päris korralikult. Kuigi tegin kõik endast oleneva, et aeg väga hea ei tuleks läks aga jooks väga hästi. Stardis võtsin koha sisse Margus Pirksaare selja taha, sest ta oli 1:30 tempomeister. Tuulise ilmaga joostes on alati mõistlik hoida endale sobivasse gruppi, et ei peaks tuult murdma. Tempo oli paras või pigem natuke rahulik aga teadsin, et see võib petlik olla ja hoidsin end tagasi ja grupi eest esialgu ära ei proovinud joosta. Ennem 10km märki jõudes Annelinna sillale tõmbas aga järsku kõhu mõlemalt poolt krampi. Võtsin hoo maha ja vajusin läbi grupi ning mõtlesin, et ei ole võimalik, et jooks selleks korraks joostud. Esmalt proovisin hingamist muuta kuid tulu see ei toonud. Seejärel masseerisin tugevalt sõrmedega kõhulihaseid ja oh imet valu kadus ja sain siiski jätkata - pääsesin seekord kerge ehmatusega. Peagi sain grupi sappa tagasi ja teekond sai jätku. Seekord võtsin rajale kaasa ka ühe geeli, mille ca 13km peal ära tarbisin ja ka magneesiumi ampulli, mis sai tarbitud kui lõpuni jäi 6 kilomeetrit. Ei tea palju neist kasu oli aga ära ma seekord ei kustunud ja kui jäi 3km lõpuni siis võtsin nõuks kiirust lisada ja grupil eest ära joosta. Jõudes kurikuulsale Lossi tõusule panin veel hoogu juurde ja võtsin selle suht koht punases - trepi- ja tõusujooksja ikkagi. Tuleb ju maksimaalselt nautida raja selliseid osasid. Keskmine pulss tõusu sisaldanud kilomeetril oli 181 ja maksimaalne 185 - pole paha :) Tõus küll natuke võttis läbi ja mõnda aega oli ka raske peale seda kuid lõpuni sai kohta hoitud ja ka tempo ära ei kukkunud. Soodsa profiili tõttu tuli viimane kilomeeter kogu poolmaratoni kohta kõige kiirem. Kui poolmaratoni esimese poole keskmine kilomeetri läbimise tempo oli 4:15 siis teise poole oma 4:11. Kuna ajapuudusel ja vajadusel puhata ei saanud eelneva 5 päeva jooksul kordagi trenni tehtud siis see andis jalgades tugevalt tunda ja sääred annavad ikka korralikku valu kuid rahulolu tehtu ees kaalub selle siiski üle. Tartu rada ja korraldus on selline kuhu iga aasta jälle hea meelega saab tagasi tuldud!

Noored maratoonarid 10km kiiremate möödumist uudistamas. Foto: Heddy Tiits

Antud nädalavahetuseks oli plaanitud ka Mustamäe hüppetorni võidu eest saadud auhinna realiseerimine ehk Peugeot sportauto kasutusõigus nädalavahetuseks. Autot nägin ma aga sama palju kui oma kõrvu. Reede lõuna aeg tuli kõne, et autol käigukast katki ja sõit jääb sõitmata. Kunagi ehk saab see siiski teoks kuid eks näis.
Nüüd saab vähe vaiksemalt võtta kuna lähiajal ühtki üritust plaanis pole.