Inspireerituna eelmise päeva ebameeldivast kogemusest ühe prügiloopijaga võtsin ette taastava sõidu maratonirajal. Kaasa sai võetud kilekott kuhu plaanisin kokku koguda kõik pakendid, mille leian. Nagu arvata võib siis 99% leitust oli pärit eelmisel päeval toimunud 23. Tallinna Suusamaratonist.
100 meetrit ennem ja pärast toitlustuspunkti oli kõik ilusti ära koristatud aga metsa vahel oli seis loodetust isegi hullem. Ükski leitud geelidest ei olnud tarbimata ehk kogemata maha kukkunud. Kindlasti ei leidnud ma 100% prügist üles kuna üsna palju oli rajal ka puuprahti ja kergemad pakendid võis ka tuul kaugemale metsa vahele viia.
Nagu milleks ja mille nimel see kõik toimub?
Järgmisel aastal võin pakkuda koristusteenust 5.-/pakend. Huvilisi oleks ilmselt 0, sest lihtsam on niisama metsa vahele paotada ja loota, et keegi ei saa teada!
Ajuvaba :(
Lugupeetav, ise olete nende samade kilekotisuhkru müüjate konksu otsas. Selge, et kui paartuhat kilekotti metsarajal kasutusse võetakse, läheb 2% võsa vahele. Õppige marineeritud kurgi retsept pähe, siis tuleb rajal meelde, et teeninduspunktis saab suhkruseid sööke ja jooke osaluspileti eest igaüks. Senikaua on kogu see jurajutt varjatult prügistamisele kaasa jaatav ja head kilekotiäri kogu kogukonnale!
VastaKustutaNõustun, et ca 2 tunnise pingutuse ajal ei ole tegelikult mingeid lisasuhkruid tarvis juurde tarbida. Suhkru asemel olen panustanud kofeiinile, kas ja kui palju aitab ei tea. Krampide ennetamiseks tundub ka magneesiumiampull omal kohal olevat. Taaskord mingit põhjapanevat kinnitust sellele ei ole. Üleüldse see toidulisandite maailma on üks suur turundus ja nagu selgus siis üldse mitte piisavalt reguleeritud ja kontrollitud. Laua taga kurki taga ajada aga ei ole lihtsalt aega. See aga ei tähenda, et pakendid võib metsa loopida!
VastaKustuta3.märtsi kommentaator võib vabalt olla ka suusa- või spordiriiete müüjate konksu otsas. See aga ei tähenda, et oma prügi (vanad suusad või riided) on õige metsa alla laiali loopida.
VastaKustuta