Kolmapäev, 28. veebruar 2018

Finlandian Hiihto 100 km


Tulemus:
Aeg 5:26:20,2
Koht 8
Keskmine kiirus 18,39 km/h
Emotsioon 100/100 :)

Võiduka lõpuni :) 

Õnneks hommikul prognoositud ja  kardetud 20 kraadist pakast polnud - oli 17 kraadi külma, mis stardi hetkeks taandus -14 peale. Tuulevaikuses see aga midagi väga hullu ei olnudki. Veidike ekstreemsust lisas hommikul see, et autole selline külm ei meeldinud ja midagi hakkas streikima. Kogu teekonna ca 20km võistluspaika sai sõidetud jääkülmas autos - puhus vaid jääkülma õhku. Tore küll kuna ees ootas niigi külm suusasõit. Kohale jõudes igatahes varbad ja sõrmed juba külmetasid kuid õnneks oli võistluskeskus soojas hallis ja poole tunniga, mis stardini jäi sai korralikult üles sulatud.
Starti läksimegi jooksujalu. 2 minutit stardini jõudsime staadionile, 30 sekundit ennem suusad alla ja kepi rihmad kinni ning pauk käiski.
Sõjaplaan nägi ette, et alustan rahulikult ja vaatan, mis välja tuleb. Rahulikult alustasingi kuid mida aeg edasi seda paremaks läks ja võimalus 10 sekka sõita lisas ikka omajagu motivatsiooni. Seda enam, et maratonid Alutagusel ja Tartus kõige paremini ei õnnestunud.
Kuna start oli kell 7 hommikul ja taevas poolselge siis metsa vahel sai päiksetõus ära nähtud. Käre pakane, kristallne valge lumi, ilus mets ja vaated - super algus hommikuks.
Peagi peale starti venis rivi pikaks ja tekkisid väikesed grupid. Ühte neisse istutasin ka ennast ja üritasin võimalikult öko sõitu teha. Peale 25 kilomeetrit aga hakkasid kõik end vaikselt kiiremini liigutama ja tekkis ka grupi töö - kuuest mehest vedas kordamööda küll ainult kolm. Ennem ringi lõppu kui hakkas raja mägisem osa läksin ette vedama ja üritasin tõusudel vähe kõvemini vedada, et tagumisi mehi punasesse ajada - minu trump ju trepid ja tõusud. Teisele ringile minnes aga oli kogu punt endiselt koos. Vahepeal olime siiski mõne konkurendi alla neelanud ja kohti parandanud. Siis läks aga üks vene noormees vedama ja pani korraliku tempo peale. Võtsin koha tema selja tagas sisse ja juba peagi olid ülejäänud mehed tagant kadunud. Ta andis niimoodi minna, et minu jaoks käis sõit piiri peal. Õnneks olid mul suusad seekord väga head ja temal natuke kehvemad, mis lasi mul laskumistel talle järgi libiseda isegi kui vahe mõne meetri peale oli veninud. Kuna ta tegi kõva töö ära siis võimalusel lükkasin talle laskumistel hoogu juurde -win-win olukord. 70 peal aga hakkas koita, et nii ma lõpuni ei jõua ja peagi tuleb tempos natuke alla lasta. Segav faktor oli tugev ku..ehäda, mile tingis esimese ringi rahulik tempo. Aega aga peatust teha polnud kuna siis oleksin jäänud üksinda. Nii ma siis hambad ristis kannatasin nii tempot kui ka häda. 75 kilomeetril aga lasin tal minna ja keerasin boksi. Minut vast läks kuid kohe oli kergem. Kehale nii puhkus kui ka ruum kõhtu, et joogipunktides ikka spordijooks sisse mahuks :) Sõidu mõttes läks aga tõeliseks kannatuseks, seda enam, et mägine osa ootas ees. Kõik kohad kiskusid krampi kuid läbi häda ja kannatuse jõudsin siiski tõotatud maale ehk finišisse. Oli see vast sõit ! :)

Stardijoonest üle 21 - sena.
Messila 15 2:08 kaotus
Hälväla 12 3:38
Heinsuo 14 7:59
Messila 2 11 13:10
Hälvälä 2 8 15:18
Heinsuo 2 22:21
Pre Maali 8 24:11
Maali 8 24:10

Rex alt ei vedanud. Foto: erakogu
Finišis. Mai kuus saab vasakust mäest Red Bull 400 raames üles joosta. Foto:erakogu

Marko muljed 100 km teisest poolest:

50km - sadas laia lund, mis võttis mu viimase jõu. 60km - vajasin magneesiumi, aga see oli taskus ära jäätunud. Geeliga sama lugu. 70km - söögipunktis õgisin nii palju, kui jaksasin, et edasi jõuaks liikuda. Energiat tuligi. 75km - käed jäätusid ära, soendasin neid käsi rusikas hoides. 82km - vahepeal juba hakkasin hoogu sisse saamaa. Nüüd saabus aeg, mil jalad hakkasid kergel tõusul krampi kiskuma. 93km - sõin söögipunktis ja kui rahulikult õlut alla kallasin, pani üks konkurent must mööda. Tõmbasin talle kohe tuulde, sõitsin temaga koos lõpuni, aga lõpulaskumisel jäid teised ette.

Peamiseks küsimärgiks peale sellist sõitu jäi taastumine juba kolmapäevaseks EV 100 Trepimaratoniks. Kuna sai ikka korralikult tühjaks sõidetud siis kuni järgmise katsumuseni tegelen sportlikus mõttes vaid puhkusega. Eks näis kuidas kolmapäeva õhtuks jalgades jõudu on. 5 korda Teletorni - väike pingutus :D
Tõde selgub peagi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar