Koht 2
Aeg 32:55
Koha poolest võib võistlusega rahule jääda kuid olgem ausad siis konkurents ka ülearu tugev ei olnud. Osalejate arv oli võrreldes eelmise aastaga oluliselt vähenenud - lühema maa lõpuprotokollis 30 jooksjat.
Stardist pani võistluse võitja Sander Vaher juba esimese saja meetriga sellise tempo peale, et ei näinud mõtet talle sappa võtta. Võtsin rahulikult ja lasin ka veel ühe konkurendi mööda vedama. Umbes kilomeetri peal aga tõstsin tempot ja vahe hakkas järgnevatega kasvama. Rahulik algus tähendas tempot mõni sekund alla nelja minuti. Ilmselget probleemi valmistas mulle ka rajast arusaamine ehk pidev märkide otsing pluss enda jalgeette vaatamine. Ei saanud jooksu lõpuni head tunnet kätte ja puterdasin nii mõneski kohas. Peale mõne kilomeetri läbimist oli aga käes raja keerulisim osa ehk paeastangute vahel jooksmine ja ka paar tõusu langust, mis hoogu oluliselt kärpisid. Olin seal üliettevaatlik ja tekkis mingis mõttes kramp ja hirm kukkumise ees.(eelmisel aastal kukkusin siin põlve katki). Selle tõttu hakkas vahe järgnevaga jõudsalt vähenema. Peagi olid aga taas lihtsad lõigud ja tõstes tempo 3:50 peale hakkas ka vahe taaskord suurenema. Lõpp oli juba igav ja lihtne kuigi paar kilomeetrit ennem lõppu kadus taaskord märgistus silmist ja lidusin natuke vales suunas kuid seisma jäädes ja märki otsides sain taas ree peale. Märgistus oli kollane-helesinine, mida toetasid kohati punased lindid. Sinikollane lahendus oli minu jaoks distantsilt raske märgata. Kiireimat tempot suutsin näidata ennem lõppu, kus tempoks kella järgi 3:41 - sellega suutsin oma teise koha kindlustada ja vahe finišis kolmandana lõpetanud Raivo Laanemetsaga oli kasvanud 1:23-le.
 |
| Naiste esikolmik. Foto: erakogu |
Stardist pani võistluse võitja Sander Vaher juba esimese saja meetriga sellise tempo peale, et ei näinud mõtet talle sappa võtta. Võtsin rahulikult ja lasin ka veel ühe konkurendi mööda vedama. Umbes kilomeetri peal aga tõstsin tempot ja vahe hakkas järgnevatega kasvama. Rahulik algus tähendas tempot mõni sekund alla nelja minuti. Ilmselget probleemi valmistas mulle ka rajast arusaamine ehk pidev märkide otsing pluss enda jalgeette vaatamine. Ei saanud jooksu lõpuni head tunnet kätte ja puterdasin nii mõneski kohas. Peale mõne kilomeetri läbimist oli aga käes raja keerulisim osa ehk paeastangute vahel jooksmine ja ka paar tõusu langust, mis hoogu oluliselt kärpisid. Olin seal üliettevaatlik ja tekkis mingis mõttes kramp ja hirm kukkumise ees.(eelmisel aastal kukkusin siin põlve katki). Selle tõttu hakkas vahe järgnevaga jõudsalt vähenema. Peagi olid aga taas lihtsad lõigud ja tõstes tempo 3:50 peale hakkas ka vahe taaskord suurenema. Lõpp oli juba igav ja lihtne kuigi paar kilomeetrit ennem lõppu kadus taaskord märgistus silmist ja lidusin natuke vales suunas kuid seisma jäädes ja märki otsides sain taas ree peale. Märgistus oli kollane-helesinine, mida toetasid kohati punased lindid. Sinikollane lahendus oli minu jaoks distantsilt raske märgata. Kiireimat tempot suutsin näidata ennem lõppu, kus tempoks kella järgi 3:41 - sellega suutsin oma teise koha kindlustada ja vahe finišis kolmandana lõpetanud Raivo Laanemetsaga oli kasvanud 1:23-le.
Vähem kui kilomeeter ennem finišit tegutsesid mingid ullikesed rajatähistuse kallal. Heddy jooksis seetõttu seal valesti ja sai paarisajameetrise valeringi otsa teha.
Tulemused: Tallinn City Trail
Tulemused: Tallinn City Trail
Kui võrrelda nelja trailrun rada mida ma sel kevadel joosta olen saanud siis minupoolne pingerida oleks selline: (lühikesed distantsid va 3 tammi jooks, kus oli üks rada)
1. Kõrvemaa kevadjooks (selline peakski üks trailrun rada olema)
2. Saku trail run (pehme pinnas ja rohkelt singleid)
3. Kolme tammi jooks (sisaldas mitmeid korralikke maastikulõike)
4. Tallinn city trail (pool rajast äge ja ehtne trailrun kuid teine pool rajast kõval kattel, mida maastikuks raske nimetada)
 |
| Finišis võistlusnumbrist meisterdatud diplomid :) Foto:erakogu |
Njh, tempokalt joostes on võib-olla tõesti rajamärgistust kohati keeruline jälgida. Seda enam, et vaja ka jalge ette pidevalt pilk suunata. Vaikselt kulgedes eksimisvõimalus põhimõtteliselt puudub, eeldusel, et silmad lahti hoitakse. Ma paar korda panin võssa, kuid seda suuresti seetõttu, et loba läks liiga suureks ja seetõttu kannatas ka keskendumisvõime.
VastaKustutaNäha oli, et märgistusega on palju vaeva nähtud kuid võibolla värvid olid sellised mida oli "kiirelt" joostes raske märgata. Sarnast probleemi rajamärgistuse jälgimisel ülejäänud kolmel selle aastasel maastikujooksul ei ole olnud.
VastaKustuta