Pühapäev, 22. mai 2016

Sportlik laupäev, millest sai hädade ja kannatuste rada.

Tuju hea ja vaim valmis. Foto: Sirli Viru
Kõik tundus hästi, teine kilomeeter oli peagi läbitud ja hetkepositsioongi teine. Üle ootuste hästi oli jooks alanud, kuigi esimene Sander Jürs oli juba silmapiirilt kadumas. Selja taga kerge vahega oli Taavi Kala. Peagi eksisin rajaga ja konkurent jõudis järgi ja läks peagi ka vedama. Selja taga oligi kergem joosta sest rajatähistust pidi väga pingsalt jälgima. Ilm ja rada minu jaoks ideaalsed. Siis ronisime mingist paejärsakust üles ja ühel hetkel olin siruli maas. Täpselt ei mäletagi mis juhtus aga ühel langusel komistasin ja kukkusin parema põlve peale maha - kahjuks tabasin paekivi. Tõusin ja tegin veel ca 10 sammu ja siis tundus, et asi on jama ja viskusin pikali. Kaasjooksja küsis, kas kõik on ok, vastasin et vist jah. Kahjuks peab tõdema, et ta oli ka ainuke kogu hiljem möödunud jooksuseltskonnast, kes olnuks vabatahtlikult nõus aitama. Peale mind tulnud ja hiljem kolmanda koha saannu keeras minuni jõudes pilgu teisele poole ja tegi nagu ei näinudki olukorda. Loodan siiski, et keegi andis info edasi joogipunktis või rismikul, kus olid korraldise abilised - kuigi med töötaja minuni ei jõudnuki. Jooksupükstes vaatas vastu põlvekedra suurune auk ja veri. Esmane arvamus oli, et kogun end veits ja üritan edasi liikuda kuid püsti tõustes oli põlv väga valus ja liikumine vaevaline. Keskkooli ajal oli mul põlvesidemete vigastus, millest taastumine võttis ca 3kuud, seega ei riskinud ka läbi valu väga liikuda, Eemal pidasid ühed inimesed piknikku ja tulid appi. Tõid salvrätikuid ja helistasid kiirabisse. Peale paarikümneminutilist lahenduste otsimist helistasime ka korraldajale, keda esmalt kätte ei saanud kuid mõne aja pärast tagasi helistades sai abi palutud. Lubati tulla kuid 20 minutit hiljem, 40 minutit peale kõnet 112 jõudis kohale esimesena ikkagi kiirabi, kes pesi haava ja viis keskhaiglasse röngtenisse. Diagnoos haav ja põrutus - kergendus.
Poleks ennem starti uskunudki, et jooksul midagi sellist võib juhtuda - turvaline spordiala. Mida võiks muuta ja mida ise kindlasti tulevikus teen on see, et kirjutan korraldaja numbri võistlusnumbrile, et vajadusel see oleks koheselt nii endale kui ka teistele kättesaadav. Kuigi hetkel longin siis peale mõningast puhkust peaksin olema taas löögivalmis.
Paistes ja katkine põlv.
Kui aus olla siis õhtul oli ikka päris suur masendus, kuid ju siis seda oli millegiks vaja. Eelkirjeldatud sündmuste tõttu ei saa ma nüüd osaleda kevadrogainil Laulasmaal. Õnneks aitas naaber meid hädast välja ja asendas mind meie võistkonnas 200-ga. Samuti on kahtluse all järgmisel nädalavahetusel toimuv Red Bull Kuopio 400 kuid kohale me sinna siiski läheme - kui mitte võistlema siis puhkama.

Maastikujooksuga samal päeval toimus ka Seb Maijooks, kus mu kallis elukaaslane oma esimese jooksustardi üle väga pika aja tegi. Aeg 42:04 ehk 6min/km.

Tehtud! Foto: Rauno Tiits

Sirli ja Heddy. Foto: Rauno Tiits
Väikesed jooksusõbrad. Foto: Rauno Tiits

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar