Aasta 2016 numbrites

Aasta 2016 on peagi läbi saamas ja hea teha sellest väike ülevaade.

Treeningtunde kogunes kogu aasta peale 299 (aasta varem 245)
Suusatamist 123h 1700km
Jooksmist  68h 625km
Ratast 31h 538km
Ujumist 11h 25km
Trepijooksu  20h ca 18 km tõusu vertikaalis
Ülejäänud jõuharjutused, trenazöör, kepikõnd jne 46h

Enim treeningtunde tuli märtsis 43 ja kõige vähem mais 2,5

Keskmine pulss 135
Maksimum pulss 191
VO2Max 59

Pikim päeva jooksul läbitud distants oli 110km kajakil, milleks kulus 19h 35min. Ka suusal sai 100km kätte kuid seda märksa kiiremalt ehk 5h 19min.

Pikimaks jooksudistantsiks tuli seekord 37,6 km, mille läbisin Libahundi rogainil.

Aasta jooksul sai teletorni trepist 110 korda üles joostud.
Kogutõus aasta jooksul 45km (eelmine aasta 16km) sellest 19km suusatades, 18km trepijooksus, 8km jooksust.

Kokku sai osaletud 38 erineval spordivõistlusel. Nendest 13 trepi- või tõusujooksu, 7 suusavõistlust, 4 rattavõistlust, 5 lühemat jooksu, 3 poolmaratoni, 3 rogaini, 2 lühikest triatloni, 1 aerutamine ja teatemaraton.

Edukaimad olid muidugi trepi- ja tõusujooksud, kus õnnestus koguda 6 võitu, millest tähtsaim Teletorni trepijooksu oma. Kahel korral sain 2 koha ja korra 3-nda.

Suusatamise säravaim hetk oli Harju MV 10km distantsi 3 koht. Samuti võib rahule jääda ka Haanja 100 5 kohaga ja ka Finlandian hiihto vaba 63. kohaga.

Jooksuvõistlustest õnnestus korrata Saku trail run 8km distantsi võitu. Samuti olin rahul Albu sügisjooksul saadud 3 kohaga, kus rohkete tõusudega raja pikkuseks 9,2km.

Poolmaratonidest õnnestus teha head tulemused nii Rakveres, kus sai joostud isiklik rekord 1:25:22 kui ka sügisene Pääsküla raba poolmaraton, kus rekordilähedase tulemusega õnnestus see ära võita.

Sai uuendatud oma jooksurekordeid:
1km  3:02,8
5km  18:13
21,1km 1:25:22


Statistika koostamine käis carminconnecti ja exceli koostöös.

Sihikindlalt edasi. Foto: Arno Mikkor

Soovid, soovid, soovid... Foto: Erkki Viljarand

Järgmisel aastal jätkan spordi harrastamist ilmselt veel suuremas mahus kui siiani ja loodetavasti saavad endale seatud eesmärgid täidetud. Kõigest lähemat aga uuel aastal.

Head vana aasta lõppu ja parimat lähenevat uut kõigile!

Koostegemise rõõm!

Aastas kord see päev kätte tuleb kui on Vana aasta jooksu raames võimalus sõpradel kokku tulla ja teha üks teatemaraton. Igaühel tuleb katta 8,42km pikkune jooksuring Rocca al Mare kooli ümber asuval kergliiklusteel, Taaskord oli ka ilmataat armuline ja pakkus suhtkoht normaalse jooksuilma välja - vähe libe küll oli kohati kuid ei midagi hullu.

Kui ma kuu aega tagasi teatasin tiimile, et sel aastal jookseme aja alla 3:10 siis reaktsioon sellele oli valdavalt, et ei ole võimalik! Elus on aga kõik võimalik ja kui ennast kokku võtta siis saab tehtud küll. Olgu siinkohal mainitud, et eelmine aasta jooksime aja 3:30 siis seekord 3:08:15, mis andis 86 lõpetanud võistkonna seas 21 koha. Tehtud sai see tänu heale meeskonnatööle ja vaimule, kus kõik andsid endast parima. Taolisi jooksuvõistlusi võiks tegelikult olla veel, kasvõi lühema distantsiga.

Jah, me saime hakkama! Tiim 200-ga vasakult Urmas, Rauno, Marko, Hannes ja Kaur.

Kui me jooksmas olime käisid päkapikud ja panid kasti õlut auto pagasiruumi! :)
Järelikult oli teada, et saame hakkama.

Kui Nike panustab maailmarekordi parandamisele alla 2h siis innustatuna sellest võiksime meie järgmine aasta joosta aja 2:59,59 Selleks tuleb aga jalad kõhu alt välja võtta ja jooksma minna.

Ka seitsme tunni mehest võib asja saada...

Järgnevalt väike ülevaade kuidas on toimunud minu senine areng läbi suusatamise vaatepunkti.
Võib öelda, et alustasin treeningutega 2009 aastal olles 25 aastane. Eelnev sporditaust mul puudus kuid vastupidavusalade jaoks olid head eeldused olemas. Selleks ajaks olid suuremad pidutsemised peetud, püsisuhtes ja õnnelik kahe tütre isa - ideaalne aeg alustada spordi tegemist! Sai alustatud tasa ja targu suusatamisega - muud alad lihtsalt ei meeldinud ja ka töö soosis pigem talviseid tegevusi. Esmatutvuse Tartu maratoniga tegin juba küll 2005 -ndal aastal kuid sellest võiks kunagi lausa pikema loo kirjutada. Lühidalt otsustasin hea sõbraga, et läheks ja teeks - tegimegi, kuid väga valusa hinnaga. Nagu allpool näha siis päris mitu aastat ei tahtnud suusatamisest mitte midagi kuulda :)

2005 a. TM lõpetajamedal. 

Tulemused ja areng läbi aastate: TM(Tartu maraton)
2005 - Esmane maraton mitte mingi trenni pealt:            TM 6h 50min  - täielik õudukas :) 2234 koht
Varustus sai laenutatud ja määrimisest ei teadnud midagi.
2009 - Sai nauditud melu ja rõõmsalt sõidetud:               TM 6h 2min                               2893 koht
Talve lõpuks sai 500km kokku kuid enamus peale maratoni. Siitpeale tekkis ka armastus suusatamise vastu.
2010 - Suusaoskus paranes ja koormuste tõusu najal       TM 4h 52min                           1316 koht
Hooajaga kogunes 900km
2011 - Aastane areng taas korralik:                                   TM 4h 9min                         1031 koht
1600km suusatamist. Üle kahe tunnised suusaotsad oli juba normaalsus.
2012 - Estoloppetil saja piiri lähedale jõudmine.              TM 3h 48min                           538 koht
Kehv talveilm tõi vaid 1200km. Tahe teha sporti ka muul ajal kui talvel lisas tegevustesse nii jooksmise kui ka ujumise.
2013 - Läbi valu ja vere.                                                    TM 3h 24min                         369 koht
Alutagusel sai kukutud ja mingi roidevaheline põletik vms asi saadud. Avaldus see teravas valus rinnus kui ennast liigutada. Tartu maratonist mitteosalemine ei tulnud aga kõne allagi. Valuvaigistid sisse ja starti. Veri läks aga vedelaks ja finishis avastasin, et nina ja number on verd täis. Meditsiinipersonal korjas mu aga otsejoones med telki ja tegi ekg - õnneks kõik oli korras. Suusakilomeetreid kogunes hooaja jooksul 1900. Tallinna suusamaratonil õnnestus tõusta saja sekka ehk 69 koht. Lisandusid rattatreeningud.
2014 - Lumevaene talv. TM jäi ära. Õnneks sai just sel aastal Vasaloppetil osaletud. Mingi valemiga pandi mind esimesse stardigruppi. See tähendas aga seda, et esimene pikk starditõus tuli võtta punases. Kuna aga ilmaolud olid keerulised ja suusad ei pidanud siis sai ennast esimese poolega korralikult kinni tõmmatud ja edasine tuli juba mingis meditatiivses seisundis. Aeg 5:40 ja koht ca 1700. Õnneks siiski mahtusin osalejamedali saajate hulka. Suusatada sai talve jooksul vaid 1100km.
2015 - Korralik sügisene ettevalmistus. Areng igal rindel.  TM 3h 24min                             190koht
Vaatamata samale lõpuajale, mis 2013 olid olud palju raskemad. Talve parim emotsioon: Haanja suusa 100 - 3 koht.  Suusakilomeetreid 1500.
2016 - Taaskord mängis ilmataat mäkra ja Tartu maraton jäi ära. Esimest korda sel hooajal sai suusad alla alles 4 jaanuar. Sai käidud Finlandianhiihtol ja osaletud nii klassikas kui vabas. Parima emotsiooni pakkuski Finlandianhiihto vaba sõit, kus sain 63 koha. Talvega kogunes siiski 1400km.

November 2016

Tänu novembris olnud headele suusaoludele sai juba uue hooaja esimesed paarsada kilomeetrit suusatatud ja loodetavasti saabub peagi uus lumi, et see saaks jätkuda. Kas aga 2017 aasta Tartu maratonil saab saja parema sekka ära sõidetud seda kahjuks ma teada ei saagi kuna elu pakub palju erinevaid võimalusi ja tuleval aastal panen kaardid trepijooksule.

Kes teeb see jõuab! Pääsküla poolmaraton 19.11.2016

Eelmisest aja peale jooksmisest on juba üksjagu aega möödas ja seetõttu vaim värske ja valmis vajadusel kannatama. Seda, et selline tulemus tuleb aga ei osanud oodata.

Koht: 1

Aeg: 1:27:47

pulss: 173

Kuna talv sai mõned päevad tagasi selleks korraks läbi ja miinuskraadid asendusid plussiga siis oli arvata, et kui kogu see lumi sulama hakkab, siis veest ja mudast puudust ei tule. Teadsin stardis, et vorm peaks hea olema kuid kuna jooksnud väga ei ole siis ei osanud arvata kui kaua pingutada jaksab, sest tegu ikkagi poolmaratoniga mitte 5 km jooksuga. Taktika oli minna esimestega kaasa ja proovida kannatada nii kaua kui jaksab. Endalegi üllatuseks olime juba esimese ringi (4,22km) lõpuks Raido Raspeliga teistega vahe sisse jooksnud. Seda 4:10/km tempoga. Samamoodi jätkates tundus kolmanda ringi lõpuks, et olemegi lõplikult eest ära kuid neljandal ringil, stardist umbes 1,5km kaugusel tagasipöördel nägin jälitajaid ja vahe nendega oli päris väikeseks vähenenud. Kuna me tempo oli ka gramm alla vajunud siis tegin väikse käigu vahetuse ja hakkasin kilomeetreid katma 4 - 4:10/km tempoga. Vahe Raspeliga hakkas kärisema ja ka jälitajad jäid kaugemale. Kuna lõpuni oli enam kui 6 km siis oli ka väike hirm, et kas ikka kestan ära - kestsin. Lõpuks jäi vahe teisena lõpetanud Rait Palloga 1:26. Rada sobis mulle väga hästi - mudane, kergete tõusude ja laskumistega.
Ürituse korraldus tasemel!

Ettevalmistused trepijooksuhooajaks on täies hoos ja tundub, et suund on õige :)

Pildiallkirja lisamine

Garmini spordikelladest

Garmin Fenix 3 ja Forerunner 225

Umbes aasta tagasi sai endale soetatud Garmin Fenix 3 multispordikell. Eelnevalt olin 2 aastat kasutanud forerunner 610- et. Vajadus uue kella järgi tekkis eelkõige seetõttu, et 610 aku kestis treeningreziimil kuni 5 tundi. Laisk nagu ma olen siis oli üsna tavaline, et trennis ühel hetkel kellal aku jälle tühi oli kuna ma polnud seda eelnevalt laadinud. Ka osad võistlused nagu Vasaloppet, Haanja suusa 100 ja erinevad rogainid eeldavad vähe paremat aku kestvust. Jooksutreeningutel oli aga kell väga hea ja programmidest mida see sisaldas piisas täiesti. Forerunner seeria ongi ju tegelikult jooksjatele mõeldud ja 610 oli omal ajal Garmini jooksukellade lipulaev. Takkajärgi võrdluses Fenixiga võib veel nuriseda 610 gps leidmise (selleks võis kuluda minuteid) ja ka selle kadumise üle. (paksus metsas võis signaal kaduda ja ilma taaskäivituseta see enam tagasi ei tulnudki.) See viimane "kala" on ilmselt programmeerijate kehva töö vili. Veel oli probleeme teekonna täpsuses ehk 610 mõõdab alati reaalsest läbitud teekonnast vähem kui kõik teised kellad millega olen saanud võrrelda.(ka Polaritega)
Natuke häiris ka see, et kellal on puutetundlikud nupud, mida teatud tingimustel oli raske vajutada.
Kuigi eelnevat lugedes jääb mulje, et 610 ainult hädadest koosnebki siis tegelikult on see hea kell oma pisikeste agadega. Sobib väga hästi harrastajale, kes tegeleb vaid jooksmisega.

Garmin Forerunner 610

Uue kella valisin Garmini mudelite seast kuna bränd ise on tugev, interneti keskkond kasutajasõbralik ja ka välimus kelladel parem kui konkurentidel. (see minu subjektiivne arvamus). Kaalusin peamiselt, kas valida Fenix 3 või Forerunner 920XT. Fenix 3 välimus tunduvalt parem kuid pisike kaalu ja akukestvuse vahe võrreldes 920XT-ga. Muus osas aga kellad suht samad. Õigel hetkel tuli aga Fenixile hea pakkumine ja uus kell oligi olemas. Nüüd olles seda pea aasta juba kasutanud võin julgelt seda kõigile soovitada. Aku kestvus sai ära proovitud Võhandu maratonil, kus ka see kell pidi siiski ajale alla vanduma. Kestab olenevalt ilmast 18-19h. Trenni teha on ka hea rahulik - ei pea mõtlema, et kas akut sai ikka laetud. Sellest ajast kui annab märku, et aku tühjeneb jääb veel hea paar tundi aega ennem kui pildi tasku paneb. Mugav on ka see, et peale treeningut koju jõudes saadab kell info koduse wifi kaudu internetti ära. Saab ka oma telefoniga ühendada - mugav on see seetõttu, et ei pea kogu aeg juhet järele panema. Kuna tegelen erinevate aladega siis on see kell justkui mulle loodud. Saab basseinis ujumas käia nii, et kell loeb su läbitud basseinipikkused ära. Avavees ujumisel jääb kell siiski pisut hätta ehk ei loe läbitud distantsi täpselt. Erinevate spordialade programme on kellal hetkel 18 ja neid lisandub juurde. Jooksul näitab kell ka jooksudünaamika statistikat (sammu pikkus, tihedus, maapinna puute aeg, tasakaal.) Samuti on Garmini soovitused, mille poole nendes pürgida ehk kuidas joosta efektiivselt. Minul on sellest sedavõrd kasu olnud, et olen parameetreid jälgides saanud sammu tihedamaks kui varasemalt (jooksen nüüd vahemikus 175-190).
Sama teema rattaga. Pedaalipöörete arvu sain parameetreid jälgides suuremaks ehk punnitamise asemel sõidan nüüd pigem "kerides" Algul küll veidi harjumatu kuid kindlasti efektiivsem ja ka põlvi säästvam. Selle tarbeks pidin aga soetama lisavidina ratta külge.

Rakvere ööjooksu andmed. Sammutiheduse ja maaga kokkupuute lilla värv tähendab nn ideaalset liikumist.

Trepijooksjana on mulle tähtis ka baromeetriline altimeeter ehk kell suudab lugeda treeningul kogunenud tõusumeetreid. Täpsus sellel väga hea. (testitud teletornis).

Teletornis trepitreeningu tõusugraafik.

Suuremate koormustega treenides on heaks abiliseks ka "recovery advisor" , mis näitab peale treeningut kui palju peaks puhkama ennem järgmist tugevamat treeningut. Sellest on suur kasu, et oma südamele liiga ei teeks ja oskaks õigel ajal pidurit tõmmata. Lisaks sellele on kellal "stress test" ehk peaks näitama organismi kurnatust. Viimati tegin seda peale 2 nädalast tugevamat treeningperioodi (20 tundi) ja tulemus oli 26% ehk madal. See annab signaali, et tehtuga pole endale liiga teinud.
Igapäevaselt kella kandes on see ka aktiivsusmonitori eest.

Garmin Forerunner 225 on kõigest 2 nädalat vana ja selle kohta veel midagi põhjapanevat ei saa väita. Allpool toodud esmase kasutuse plussid ja miinused.

Garmin Fenix 3

+ klassikaliselt kena välimus, väga tugev korpus
+ kiire gps leidmine
+ aku kestvus
+ mõeldud paljude spordialadega kasutamiseks
+ toimib ka aktiivsusmonitorina
- sisetingimustes joostes ja välisveekogus pisut ebatäpne
- kallis soetada

Garmin Forerunner 610

+ jooksjale kõik vajalik olemas
+ järelturul võib leida väga soodsalt
- aku kestvus
- sateliidi leidmine võib mitu minutit aega võtta

Garmin Forerunner 225

+ lihtne kasutada (puuduvad igasugu viled ja kellad)
+ kiire ja täpne gps
+ toimib ka aktiivsusmonitorina
+ taskukohane hind
- mio randmelt pulsilugeja jääb suusatamisel hätta (kohati ei suuda täpset pulssi lugeda)
- kella pulsilugeja osutus vigaseks ja sai poodi tagastatud
Antud kella ei soovita kuna kasutatud tehnoloogia liiga uus ja vigu täis.

Suuskade määrimine treeninguks

Suusatamisega kaasneb paraku ka üsnagi tülikas suuskade määrimine. Eriti kui selleks pole võtta eraldi ruumi ja ka ajakulu on üsna suur. Lihtsaim ja odavaim variant on kasutada kiirmäärdeid. Kuigi need suusa all väga kaua ei kesta. Enamasti ca. 5km, siis tavalisele harrastajale on need piisavalt head - eriti suusahooaja alguses kui ilm on heitlik ja lumi pehme.

Kõik mida vaja + kraadidest mõõduka külmani. Foto: Rauno Tiits

Ise kasutan pildil olevat komplekti. Määrimine imelihtne - pulgaga õhuke kiht suusa alla, 2 minutit ootamist ja naturaalse korgiga kergelt üle hõõruda ning võibki sõitma minna. Ajakulu alla 5 minuti.

Kui aus olla  siis määrimisest tegelikult palju olulisem on see, et oleks korralik suusk, sest endale mittesobiva suusa alla võib panna mitmesaja euro eest määrdeid kuid tulemus on ikkagi suhtkoht 0. Peale suusa mängib libisemise juures määretest olulisemat rolli veel ilm ja rajaolud. Kui on korralik rada ja mõõdukalt külm siis libiseb igal juhul. 

Uskumatud olud! Ikkagi 9 november. Foto: Rauno Tiits

Radi-ridi-ralla....

Suusahooaeg avatud ja esimesed 6km seljataga. :)

Esimesed suusajäljed, sel hooajal. Ka meie pere suurim sõber väsis korralikult ära.

Sel hooajal on võetud vastu otsus, et klassikatehnika suusakepi pikkus peab olema 83% keha pikkusest. Liiga kiiresti ei tasu aga saagi kätte võtta,sest siin on oma agad juures. Nagu selgub on pikkus mõeldud koos suusasaabastega ja mõõdetuna kepi teraviku otsast kuni käerihma kinnituskohani. Minu puhul siis 179cm ja kepi pikkus peab olema max 148,5cm. Hetkel 150 ehk peab saagima hakkama. Hea ülevaate antud teemast saab lugeda siit: 83% reegel.
Paaristõukes ma pole kunagi tugev olnud ja ka trennis pole seda ülearu harjutanud kuna ei ole see mulle mingit naudingut pakkunud - kuidagi üksluine ja igav. Seega uue reegli tõttu väljavaated TM esisaja sekka sõita on nüüd grammi võrra paranenud. Selleks tuleb aga endiselt päris korralikult pingutada - selle hooaja algus on vähemalt tehtud.

Nüüd 7 nov. on kepi pikkuse osas selgus majas ehk harrastajate kohta see reegel ei kehti. Kehtib vaid fis litsentsi omanikele. Hea, et ma veel saagi kätte ei jõudnud võtta :) Eks see otsus võetigi selliselt vastu kuna kontrollida sadu ja tuhandeid harrastajaid oleks ilmselgelt ülejõu käiv.