Esmaspäev, 7. veebruar 2022

Kõrvemaa suusamaraton 2022


Seekord valisin kohe Fischerid, mis libisevad praktiliselt igas olus enamvähem. Paremini küll külmas ja kõval rajal. Seekord ootas aga ees 0 - +1 kraadine ilm ja värske lumi. Rajapõhi oli aga tugevam kui Tamsalus. Määrete poolest läks alla sama komplekt, mis päev varemgi ehk Rex must HF ja Rex 77, takkajärgi tarkusena oleks pidanud struktuuri ka tõmbama kuid ega väga ei kurda. Libisemine taas selline keskmine. Sõber Carryle sai sama asi tehtud ja kuna tal suusk pehmem siis toimis grammi paremini. Algul sõitis meiega koos ka nr 11 Meelis Jürisaar, kel samuti samad määrded all kuid oli näha, et õige suusa ja struktuuriga on vahe meeletu. Ta lihtsalt libises ja libises :D Tema kahjuks rääkis aga fakt, et sel päeval ta ei jaksanud sõita ja jäi meist peale 10km läbimist maha.

Esimese ringi lõpp. Foto:erakogu

Stardikoridoris viisin enda ja Carry suusad neljandasse ritta, ta küll põdes, et jääb teistele jalgu kuid suutsin talle siiski selgeks teha, et just see on õige koht startimiseks. Tegelikult oleks võinud isegi julgem olla, sest jäime natuke liiga kaugele. Peale esimest kilomeetrit oli rida pikaks veninud ja hakkasid vaikselt väiksemad rongid tekkima. See on just see koht, kus tuleb pingutada, et saada vaguniks endale napilt jõukohases grupis.

Peale teise kilomeetri läbimist tekkis juhtgrupiga väike vahe sisse ja otsustasin, et proovin neile ikkagi järgi sõita. Möödusin eessõitjast ja asusin kühveldama. Mida meeter edasi seda selgemaks sai, et seekord on see rong ikkagi läinud. Vaatasin selja taha ja mõned mehed olid jäänud. Lasin korra selja sirgu, et lasta kellelgi teisel ka vedada ning seepeale mööduski nr 20 Erko Karo. Tema pani aga kohe gaasi põhja ja sõitis meie grupiga vahe sisse. 

Seda küll aga ainult paariks kilomeetriks, sest peagi tuli ta taaskord selg ees vastu ja peagi võttis koha sisse meie väikses grupis, kus oli peale minu veel Carry, Jürisaar ja vb keegi veel.

Rabasse laskudes võtsin taas juhtohjad oma kätte ja proovisin hoida sellist kergelt ebamugavat tempot, et ehk keegi küpseb ära.  Tõusul, kus jääb 8 km keskusesse lasin selja sirgu ja pakkusin teistele vedamise kohta. Carry võttis selle vastu ja lükka sobivalt täpselt sellise tempo peale, et paari kilomeetri pärast oli taga vaid tühjus. :) 

Polnud püüda ei ees kedagi ega ka tagant ei näinud kedagi ohustamas. Nii me paarisrakendina sõitsimegi pea terve maratoni.

Finišiponnistus. Foto: erakogu

Peale viimast toidupunkti läksin taas ise ette ja valmistusin rünnakuks kange konkurendi vastu. Ei tahtnud asja päris lõpu peale jätta ja üks korralik pingutus kulus lõppu ära.  Kuna Carry ise mingit rünnakut ette ei võtnud siis tiksusime raja pikima tõusuni , kust jääb finišini ca 2 km ära ja siis tegin katse. Proovisin sõita tõusu teravalt. Eelmise päeva Tamsalu maraton ja ka tänane pingutus andis küll tunda kuid siiski suutsin end kokku võtta ja pingutada. Minu õnneks vahe hakkaski kärisema. Kahjuks sattus tõusul olema kaks lühema maa võistlejat, kellest mõlemast möödudes suutsin oma rütmi sassi ajada ja koperdada kuid õnneks tulin olukordadest ruttu välja ja ei andnud alla. 

Carry plaan oli tekkinud vahe järgneval laugel osal tagasi teha. Löögikaugusel püsis ta kuni eelviimase tõusu laskumiseni kuid tema kahjuks suutis seal suusanina lumme ajada ja kaks 180 kraadist pööret korraldada. Sellega oli ilmselt ka tema võidusõit minuga selleks korraks lõppenud. Mina seda ei teadnud ja kordagi tagasi ei vaadanud. Andsin aga minna nii selle lauge osa kui ka järgnenud tõusud. Korra selja taha vaatasin aga alles lõputõusul ja siis ma teda enam ei näinud. 
 
Oli tore suusasõit. Foto:erakogu


Koht 17 
Aeg 1:53,56 
Distants 37,5km
Tempo 19,5km/h 
Ilm 0c ümber värske lumi 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar