Võin etteruttavalt öelda, et panin suusavalikuga ämbrisse. Valisin oma uued sügisel soetatud ja vaid ühes trennis sõidetud Kästle RX 10 suusad. Määrimisega ei hakanud seekord pead vaevama ja viisin need neljapäeval Skiwaxi ja palusin alla panna parima variandi. Kuna raha pole loopida siis mitme paari vahel ennem starti ei hakka valima ja väike loterii jääb alles. Takkajärgi tarkusena päris uute suuskadega pole aga mõtet peale minna.
Laupäeva hommikul tund ennem starti võtsin need Mõedakult ära ja pool tundi ennem starti panin tagumises parklas raja ääres alla, et teha väike soojendus ennem sõitu. Lipe tundus kahtlane aga kuna lumi oli värske ja kohati tuisune siis arvasin, et äkki täna ongi selline keskmisest kehvema libisemisega päev.
Stardikoridoris olin õigel ajal kohal ja startisin ideaalselt kohalt enda stardigrupi ehk 50-100 esimesest rivist. Stardipauk antud siis sain aru, et seis on halb. Isegi enda maksimumpingutusega ei suutnud konkurentidega võrdväärset tempot arendada. Stardist minnaksegi teravalt ära aga kontrast oli liiga suur. Esimesel laskumisel tuhiseti mööda nagu teeksin pühapäevasõitu kuskil rabas :( Nii halba libisemist võrreldes teistega ei mäletagi.
Päris masendav oli kui terve ringi jooksul olin mina see kellest mööduti. Kui järjekordne punt mööda pani siis otsustasin hambad ristis neil taga püsida. Õnnestuski kuni laskumiseni, kus grupi sabast nagu kivi ära kukkusin. Laskumise all oli eesolijaga vahe juba 20 meetrit - masendav. Käis isegi peast läbi mõte, et kui ring läbi ja rada parkla kõrvalt läbi läheb siis aitab küll.
Esimese ringi lõpus aga möödumised minust lõppesid ja mulle tuulde võttis nr 143 Rasmus Pruul. Pakkusin talle küll rada aga ütles seepeale, et tempo on paras. Enda enesetunne läks natuke paremaks ja jätkasin samas taktis kui varasemalt. Endalegi üllatuseks möödujaid enam ei olnud, kui mõni üksik välja arvata. Ca 15 km ennem lõppu hüüdis keegi kohaks 108. See lisas motivatsiooni ja kuna eespool oli näha mingi punt suusatajaid siis sain sõidurõõmu tagasi.
Nende tempo vaikselt kukkus ja mingi hetk olimegi neil järgi. Laskumistel pidin küll meeletult tööd tegema kuid vahet sisse ei lasknud ja ühel tasasel lõigul otsustasin proovida ära sõita. Üllatavalt lihtsalt see õnnestuski ja ainus, kes kaasa tuli oli Pruul. Hoidsin tempot ja nii õnnestus veel päris mitu varem mööda tuhisenud konkurenti alistada. Viimasel kilomeetril ühel tõusul vajutasin käigu põhja ja see tagas piisava edu, et keegi laskumisel enam vahet tagasi ei teinud.
Kuigi targem olnuks rajalt maha tulla ennem lõppu kuna saavutatud 94. koht Tamsaluks head stardikohta ei taga. Seal saan taaskord hakata tegelema möödasõitudega, sest enesetunne oli hea ja jõudu jagus.