Milliseid trepi-ja tõusujooksusid pakub lähiaeg?

Septembri teine nädalavahetus toimub taaskord kolme Kesk-Euroopa riiki läbiv trepijooksu sari.
Eelmise aasta muljeid saab lugeda: viin/brno/bratislava

08.09 - Danube Tower, Viin (779 trepiastet, 150tm)
09.09 - AZ Tower, Brno (700 trepiastet)
10.09 - Ufo Tower, Bratislava (430 trepiastet)


Väga hea trepijooksuvõimaluse pakub ka selleaastane Tampere trepijooksusari, kus on samuti kolmel päeval järjest võimalik treppe vallutada. Eelmine aasta muljed: moro-maraton

15.09 - Pispalanportaat, Tampere
16.09 - Moro maraton, Tampere (442 trepiastet)
17.09 - Naesinneula, Tampere (651 trepiastet)

Ise võtan eelmainitud võistlustest täies mahus osa. Keegi soovib liituda siis võib minuga ühendust võtta tiitsrauno@gmail.com

Lisaks toimub:

20.08 Siguldas Bobikelguraja jooks. siguldastakas.com
30.09 Run Up Berlin  770 trepiastet
07.10 Göteborgi treppide jooks 12 km  http://gbgtrappathon.se/

Pajusi mudajooks 2017

Meeste põhiklassi poodium. Foto: Heiki Rebane

Enne starti kuulasin Mardo muljeid eelmise aasta jooksust ja häälestasin end vastavalt sellele. Milline siis eelmise aasta rada oli? Pigem selline jooksurada mõningaste muda ja veetakistustega. Lihtne seega, mõtlesin endamisi.
Start antud ja hakkaski jooks pihta jooksmisega mööda põlluserva, hiljem ülesküntud maal ja siis ka törts läbi heina kuni algas mudajooks pihta selle kõige ehedamal kujul. Alustuseks 1,5! kilomeetri pikkune kraav, kus vesi kohati puusani ja üle sellegi. Kraavipõhi ja küljed koosnesid mudasest pinnasest. Siinkohal kerkis ka üles sedasorti võistluse "hall ala" ehk kuidas peaks ikkagi taolisi takistusi läbima?
Kas läbi vee, kraavi keskelt, veest väljas ääres? Nii mõnigi üritas seal seanahka vedada ja kuivemat teed pidi liikuda kuid terve mõistus sai siiski võitu ja seltskond eesotsas liikus ühisel sammul ikkagi enamjaolt vees. Antud kraavid seljatatud saabus selle võistluse kõige ebameeldivam osa, kus rehvisilla ületusel oli rajamärgistus ebapiisav ja esimesed viis-kuus võistlejat, sealhulgas ka mina panime sealt otse võssa ja jäime toppama kuna ei saanud enam aru kuhu rada edasi läheb. Peale mõningast peataolekut saime siiski, kaaskannatajate sajatuste saatel korraldaja pihta, tagasi õigele rajale. Selle jama peale olid aga tagant nii mõnedki mehed meist mööda saanud. Õnneks lõpptulemusele see erilist märki ei jätnud kuna toimus võistluse esimeses pooles ja aega mööduda oli piisavalt. Edasine oli aga muda-jooks-muda-jooks-muda-jooks jne. Kuniks saabus võistluse kõige mudasem takistus ehk peale väikest jooksulõiku tuli puusani mudas sumbata. Proovisin seal ujuda kuid vee kiht oli õhuke ja vesi jääkülm. Päris palju aega kulus seal roomates, kõndides, ujudes kuid õnneks olid tingimused võrdsed ja teistel sama raske. Sel hetkel nägin veel jooksu hilisemat võitjat Mardot silmapiiril jooksmas kuid tema kinnipüüdmisest ei unistanudki. Pigem olin ametis sellega, et mehed tagant järgi ei jõuaks. Edasine kuni finišini oli jälle muda-jooks-mudas roomamine-jooks-muda vms. kuniks saabus takistus "üle rehvide". Lendasin sinna hooga peale kuid üle ei saanud, tagurdasin ja võtsin hoogu ning proovisin uuesti kuid ikka tulutult. Sel hetkel oli tunne, et pean tagant tulevad konkurendid järgi ootama, et ehk saab koos üle :) Võtsin end siiski kokku ja lendasin uuesti hooga peale ja seekord õnnestuski üle vinnata - väga hull takistus. Edasine aga veidike muda ja lõpp juba puhas jooksurõõm. Jooksja artiklit lugedes oli üllatus suur kui nägin, et järgmine lõpetaja kaotas mulle vaid 1,7 sekundiga. Arvasin, et vahe on pikem ja päris lõpus kõike välja ei pannud - vedas.

Selline "lihtne" jooks siis sedakorda :)

Sel nädalal sai ka jalad kõhu alt välja võetud ja taas vähe rohkem trenni tehtud:
E: jooks 5km, millest 1km punases
T: lõigud 6*30sek + 1:30 puhkus
K: rattaga metsas singlitel 1:10 (adrenaliini pakkuv sõit)
N: puhkus
R: rullsuusatamine 1:30 (aeroobne)
L: mudajooks :) ca 1h
P: puhkus

Oandu - Ikla vol 3

Seekordne rattamatk sai jätku Türilt ja sihtkohaks lõpppunkt Ikla. 

Logistiliselt paras peavalu Tallinna lähedal elades kuid siiski leidsime hea lahenduse. Nimelt sõitsin oma autoga Türile ja jätsime auto sinna raudteejaama parklasse. Pool seltskonda tuli Tartust ja kuna ka Iklasse saabus auto Tartust meile järgi siis sobis see hästi kuna saime Viljandis maha minna, kust sai elroni abiga tagasi Türile. Teised said sealt otse Tartusse.

Kuna Soomaa rahvuspargi ääres ülemäära palju majutuskohti pole ja seda enam juulis, siis pidime tegema enda kohta päris hullu päeva ehk sõitma Türilt Kilingi-Nõmmele kus broneerisime toad. 

Seekord ilmataat õnnistas meid päikselise ilmaga ja see lihtsustas meie matka olulisel määral.

Seda, kui palju kilomeetreid sinna mööda matkarada täpselt on ei teadnud meist keegi. Arvamused olid 80-100 aga tuli hoopis 117. Keegi ei viitsinud ennem täpselt uurida :)

Rattakilomeetreid sai ennem matka kogutud minimaalselt ja see andis ka kõigil tunda. Seda enam, et mitte keegi polnud meie seltskonnast varasemalt nii pikka maad sõitnud. Suurimaks murekohaks sai sadulas istumine :) Tee ise erilist pinget ei pakkunud kuna enamjaolt sai liigutud mööda lõputuid kruusasirgeid, sekka ehk paar kilomeetrit ehtsat metsa. Mida kilomeeter edasi seda tüütumateks need sirged muutusid - lõpuks said need nimetuse "motivatsioonisirged" Paras vaimu treening. Motivatsioonirgetele lisasid põnevust ka hiigelparmud, mis õnneks sõites kedagi ei purenud - soomaa ikkagi.

"Motivatsioonisirge" Foto:erakogu

Siis kui umbes pool päevateekonnast läbitud, siis selgus, et mu tagapidur oli peale jäänud. Juba Türil tundus kahtlane kuid ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Kuna seda toimima ei saanud siis sai pidur eemaldatud. Vähemalt sai korralikult trenni tehtud.

Lebokunnid Foto:erakogu

Selliseid nägin kolme päeva jooksul 6 tükki. Foto:erakogu

11 tundi peale starti Türilt  ja 117 kilomeetrit hiljem jõudsime Kilingi-Nõmmele. Puhast sõiduaega ca 7 tundi. Pole paha! Kes sama teekonna ette võtab siis peab arvestama, et antud lõigu peale ei jää mitte ühtegi poodi ja ka asustust on matkaraja ääres minimaalselt. Seega kogu toit ja jook peab endal kaasas olema - meil oligi. Varusid saime täiendada Kilingi- Nõmmel.

Rae järv Laiksaare külas. Foto:erakogu

Järgnevad päevad meil erilist pinget polnud kuna Ikla oli juba peaaegu kiviviske kaugusel ehk umbes 60 kilomeetrit vaid minna - seda kahe päevaga. Hommikul tervitas meid taaskord päike ja soe ilm. Sel suvel selliseid päevi just ülearu palju pole olnud ja tegi tuju ikka väga heaks. Seda enam, et järgmine sihtkoht Kabli asub mere ääres.

Atraktsioone igale maitsele. Foto:erakogu

Taaskord oli tee lihtne ehk metsaradu polnud - vaid kruus ja asfalt. Siiski keerasime korra trassilt kõrvale ja saime kilomeetri kahe jagu metsas hullata. Natuke oli metsa ka sealsamas Rae järve ääres kuid sedagi vaid näpuotsaga.

Näpuotsaga sai ehtsat metsarada ka :) Foto:erakogu

Lõpp juba paistab! Foto:erakogu

Väljateenitud puhkus. Foto:erakogu

Teise matkapäeva saldoks kujunes puhast sõiduaega 3 tundi ja 51 kilomeetrit. Juba enne kella kolme jõudsime Kablisse kämpingusse. Seekord see sobis hästi kuna ilm oli ilus ja rannapuhkus kõigil ausalt välja teenitud. Iklasse jäi siit vaid 14 km ehk "paraadetapp" Kämping, kus peatusime asus Lepanina hotelli kõrval. Seal sai nii söömas käidud kui ka õhtuks saun broneeritud, et pidada maha ka väärikas lõpupidu. Saunaskäik oli aga uusi kogemusi pakkuv. Aeg oli seda korralikult purenud ja vaatamata mullivannile, basseinile ja vaatele merele ei toiminud seal hästi kõige tähtsam ehk leiliruum. Keris tegi vett peale visates vahest pauku ehk midagi läks seal lühisesse. Sai õnneks ikkagi kuidagi leilid ära võetud ennem kui kaitsmed lõplikult välja lõi. Kõige tipuks kukkus ka lava alla kui Marko sinna peale istus. Lihtsalt nii mäda oli üks tala :) Peale sauna sai veel välibaaris mõned õlled võetud vaatega merele. Seda sooja, tuulevaikse ilma ja päikeseloojangu saatel.

Panoraam Ikla lähistelt. Foto:erakogu

Kolmas päev kujunes aga vaid lühikeseks asfaltisõiduks, mille kulminatsioon matkatee lõpppunkt Iklas. 3 aastaga sai Oandu-Ikla matkatee 370km haru sõidetud. Koos lisadega saime kokku 553 kilomeetrit ja 9 päeva seiklusi - tore oli!

Tehtud! Foto:erakogu

Siit saab aga edasi minna ja loodetavasti juba järgmisel aastal hakkame läbima 820 km pikkust teekonda Lõuna-Eesti kuplite vahelt Läänemaale. 

Puhkuselainel..

Kuidas  maitseb vormsi? Foto:erakogu

Selleks, et vaim värske püsiks tuleb aegajalt aeg maha võtta ja puhata. Ideaalne kesksuvine traditsioon on mul minna sõpradega koos ühele Eesti väikesaarele nädalavahetuseks puhkama. Seekordne - juba kaheksas saarematk viis meid Vormsile. Sealne eluolu on midagi sellist mida peab ise kogema - aeg jääb justkui seisma.

Südasuvine jääaeg. Tegu küll lainevahuga kuid ega eriti soe ei olnud. Foto:erakogu

Ka treeningutesse olen teinud nädalase pausi sisse, et anda kehale aega puhata. Peagi pean ka otsustama, milline suund valida - kas panustada pigem takistusjooksudele või proovida saada veel paremaks trepijooksjaks. Hiinas toimunu ja segane seis Eesti trepijooksu järjepidevuses on viimase osas motivatsiooni kõvasti alla võtnud.  Septembris toimub taaskord Viin-Brno-Bratislava trepijooksu etapp, kus mängus kõrged punktid. Selleks ajaks seis selge.

Milline tee valida? Foto:erakogu

Mis aga kindel on see, et reedel 7 juuli jätkame oma Oandu-Ikla rattamatka, kus jäänud veel sõita viimane osa ehk Türi lähedalt Kellisaarelt Iklasse. Eelmise aasta matkast lähemalt: siin

Ilusat võidupüha kõigile!

Päikseline võidupüha :)  Foto: Rauno Tiits

Milliseks kujunes minu MM-i nädal?

Kuna MM jäi ära ja saadud pettumus oli suur siis otsustasin Hiina üldse mitte minna. Kui aus olla siis poleks ka eriti mõtet olnud, sest viiepäevane puhkus üksinda kuskil teises maailma otsas, halb ilm ja tuju takkaotsa ei ole hea kombinatsioon. Selle viie päeva jooksul oleks pidanud ka 2* 10h lendama. Plaan oli ikkagi MM-il startida mitte niisama Hiinat külastada. Õnneks püsib ka lootus tekkinud kulutused tagasi saada aga eks seda näitab aeg.

Antud nädala neljapäeval toimus järjekorralt 6 Kuusalu basseinitriatlon ja kuna vanem tütar soovis seal osaleda siis sai see ka endal plaani võetud. Distantsiks 300m ujumist, 15km ratast ja 3km jooksu.

Krooli suutsin siiski vaid mõned otsad ujuda ja siis tekkis hapniku puudus ja pidin selili edasi ujuma. Foto: rutiinipeletaja

Minu imeline äparduste saaga sai ka sellel triatlonil jätku. Kui varem olen olnud hädas avaveekogus ujumisega siis seekord tabas ebaõnn rattarajal ja õnnestus oma maanteeka esirehv ühe kivi otsa ära lõhkuda. Kui esmalt olin valmis juba katkestama siis õnneks mõtlesin ümber ja läksin tagasi vahetusalasse, kus kohtuniku loal sain ratta ära vahetada. Uueks rattaks võtsin tütre 24" Renault maastikuratta, mille sadul kahjuks nii madal, et põlved käisid peaaegu vastu lõugu. Nii ma siis vaheldumisi püsti ja kükakil selle viimase 5 km ringi lõpuni veeresin. Kogu selle jamaga kaotasin ca 3-4 minutit. Jooksurajal oli aga seis väga hea ja kõik rattaringil möödunud naised sai seljataha jäetud - võit seegi :) Ka paarist mehest sai tegelikult möödutud.
Tulemused: basseinitriatlon

Triatlonil osalejad. Lisette sai 2 koha :) foto: rutiinipeletaja

Renault alt ei vedanud :) Joodikupäevitus ka korralik, tehke järgi!  Foto:erakogu

Paar tundi enne regamise lõppu sai ennast ka pühapäevaseks Kõva mehe jooksuks kirja pandud. 

Esimene veetakistus :)

Kopra lõik.

Tulemuseks saadud 7 koht ajaga 52:35 erilist emotsiooni ei pakkunud kuna pidin startima teisest stardigrupist ja seetõttu läks palju aega kaotsi teistest möödumisel. Avaldasin küll korraldajale soovi, et võimaldataks startida eestpoolt kuid seekord seda ei rahuldatud. Samas ega polnud seda ka ära teeninud kuna pole seal varasemalt osalenud.

Kõva mehe jooks 2017 tulemused

Meie grupis põnevat võitlust koha eest pakkus Urmas Peiker, kes teinud Ironman triatloni alla 10h. Stardis pani ta korraliku jooksutempo peale ja juba esimese kilomeetri lõpuks saime kahekesi teistel eest ära. Esmasel tiigi läbimisel jäin temast maha kuid jooksurajal suutsin järgi rebida ja nii me paarisrakendis hakkasime esimese stardigrupi aeglasematest mööduma. 

Kuskil poole maa peal jäi ta aga kellegi taha toppama ja möödusin ning tegin väikse vahe sisse. Kuigi ta oli kogu aeg lähedal siis enne lõppu kiirendasin ja suurendasin edumaad, et teistkordsel tiigi läbimisel üllatusmöödumist ei tuleks ja see plaan ka õnnestus.

Korraliku laengu positiivset energiat ja lusti pakkuski aga võistlus ise. Takistusi igale maitsele - muda, vett, metsa, võsa, asfalti, turnimist, pugemist jne. Vägev!

Kuradi suure puuhalu valisin.

Igatahes sai korraliku elamuse osaliseks ja järgmine aasta võimalusel taas stardis. Rada oma profiililt, takistuste poolest väga raske pole seega sobib kõigile!

Kel soov kiired jooksuotsad teha siis see nädal pakub järgmist:

22. juuni Raasiku rahvajooks

23. juuni Rapla võidujooks

Parim trenn on võistlus!

Trepijooksu MM - JÄÄB ÄRA! (täiendatud)

Sain just kirja TWA-lt (towerrunning world association)

Trepijooksu MM jääb ära!!!

Põhjus:
“ unforeseen security concerns / threats “ with no further explanation…

USKUMATU

Ettevalmistus, ootused, lootused - pole sõnu... 

:( 


Taaskord sekkusid hiina ametivõimud ja keelasid ürituse ära.

But on short notice the General Sports Administration did not issue the final approvement document:"There are more than 60 oversea athletes will come to China and take part in the race, GSA need to do the background research to these athletes in order to prevent the potential political problem. Such as the issue not good for mainland's united."