esmaspäev, 8. juuni 2020

Rattamatk Ähijärve-Aegviidu-Peraküla vol3

Kaks aastat tagasi sai Ähijärvelt starditud Peraküla poole. Kuna originaalis on distants 820 kilomeetrit ja osa rajast päris raske siis sai see jagatud nelja aasta peale. Sel korral oli start Ahjalt ja finiš planeeritud Aegviitu. Lihtsad teed - enamasti kruus ja ka asfalt siis sai sel korral hakata piire nihutama. 

Eelmisel aastal oli ilm kolm päeva niivõrd kohutav - 12 kraadi ja pidevad vihmasajud. See põhjustas selle, et Markoga jätsime eelmise aasta matka viimase päeva ennem planeeritud lõppu pooleni. Nüüd oli meil aga vaja teistest 30km matkateest rohkem läbida. Probleemi selles ei näinud vaid pigem võimalust sporti teha. Kui teised: Urmas, Ardo, Janar ja Tauno startisid pool üheks Tartust Kavastu poole siis meie Markoga läksime alles hommikust sööma. Ilmaprognoos näitas sajust hommikupoolikut ja ei hakanud ülearu kiirustama. Kavas oli lihtsalt kiiremini sõita ja teised rajal kinni püüda. 10:10 startisime Ahjalt Kavastu poole eesmärgiga hoida tempot koos pausidega 20 km/h. 



Aga nagu nende asjadega ikka on, et võid ju planeerida aga asjad ei pruugi nii minna nagu soovisid. Kavastu parv oli hoolduses ja telefoninumber infotahvlil välja lülitatud. See tähendas lisaringi 20 kilomeetrit ja kustutas ka meie võimalused teistele järgi jõuda. Need lisakilomeetrid tähendasid ka seda, et tuleb läbida rekordilised 130 kilomeetrit 1 päeva jooksul ja seda maastikurattal.



Nagu arvata oligi siis järgi me neile ei jõudnudki vaatamata üsna ok tempole. Selgus, et ka nemad ei kulgenud oma väljahõigatud 15km/h keskmises tempos. Selleks andis hea võimaluse üsna kiired ja hästi veerevad rajad. Võsa ja muda oli nende 130 läbitud kilomeetri juures minimaalselt.




Ööbimispaigaks valisime Juula Puhkemaja Elistvere lähedal. Superäge koht koos mõnusa saunaga. Ainus häda oli selles, et koos sauna kütmisega läks ka maja väga soojaks ja hiljem magasid nagu troopikas :D


Õhtul tõi Heddy meile mõned asjad ära , et sõit kergem oleks. Selsamal Juula puhkemaja territooriumil oli väga palju lasteatraktsioone ja ka väike Mirell sai oma osa lõbust. 


Kõhu sõime täis paari kilomeetri kaugusel Juula kohvikus. Superäge mahekohvik koos maitsvate praadide, magustoitude ja jookidega - kes sinna kanti satub siis tasub minna :) Lisaks sellele avas kohvikupidaja meie jaoks ka laupäeva hommikul uksed ja söötis kõhu putru täis ja pakkus virgutavat hommikukohvi. Täisluksusvärk !


Päev täis motivatsioonisirgeid. 


Tegelikult jätkus nii tõuse kui langusi ja imelisi vooremaa vaateid. Vaatamata halbadele ilmaprognoosidele me terve matka jooksul eriti vihma ei saanudki. Kui välja arvata üks 5-10 minutiline sahmakas paarkümmend kilomeetrit ennem Koerut. 


Sel hetkel kui asi käest ära hakkas minema sattus silmapiirile üks mahajäetud hoone kuhu Urmasega varjusime. Olime selleks hetkeks teistelt natuke eest ära sõitnud lootuses ennem vihma järjekordsesse rmk lõkkekohta jõuda. Nagu näha siis ei jõudnud kuid sellest polnud midagi, sest vana maja päästis hullemast ja peale viit minutit enam sel päeval vihma ei saanudki.

Kuna päev oli lihtne ja viimased kilomeetrid ennem Koerut asfalt siis lisasin 10km ennem Koerut tempot ja vaatasin kuidas teiste vorm on. Marko ja Janar võtsid tuulde. Vaikselt kerisin aga tempot peale ja Janar hakkas vaikselt maha jääma, mõne aja pärast vajus ka Marko aeglaselt aga kindlalt tagant ära. Auhindu selle eest ei jagatud kuid sai korraks pulss kõrgemaks aetud ja reielihased tugevamaks treenitud :)


Meie ööbimispaigaks oli seekord kõrts/hostel Janune Kägu. Kuna mul oli napilt 100 km puudu siis tegin lisaks väikse ringi ja sain oma 100 kätte. Kaks päeva järjest :) 


Huvitav, et kõrts oli muidu laupäeviti kinni ja toitlustus vaid meile. Lisaks sellele ostsime ka baari õllest tühjaks - olgu siinkohal öeldud, et külmikus leidus vaid 7 õlut :D Söök ja teenindus olid seeest väga head. 


Afterparty toimus hiljem meie toas -  laud sai kaetud kohaliku Konsumi abiga.
Rikkalik hommikusöök kell 8 ja 9ks teele - nii see rattamatkuri elu on.






Viimane pikem paus sai tehtud Valgehobusemäel, kus sai kerge õhtusöök võetud ja jõudu kogutud. Täpselt sel ajal avanesid ka taevaluugid ja hakkas sadama. Seda siis pool tundi, mispeale taaskord ilm ilusaks läks. Nagu planeeritud sadu :)






Matkaseltskond 2020 Marko, Tauno, Ardo, Urmas, Janar ja mina. Kõik pidasid vastu ja läbisid rekordkilomeetrid rõõmsal meelel :) Lõpppeatus seekordsel etapil oli Aegviidu, kust pool seltskonda liikus järgitulnud autoga Tartusse. Teine pool rongiga Tallinna ja ma ise keerasin rattanina kodu poole. Väike 35 kilomeetrine lisaots tundus veel tehtav ja oligi.


Päeva lõpuks sain 130 kilomeetrit taaskord kokku. Kogu matk seega kolme päevaga Ahjalt Kodasoole 360 kilomeetriga. Puhtaks sõiduajaks pea 20 tundi. Oli tore matk ja eelmise aasta õudukas peast pühitud. Rattasõit on tore ja meeldivas seltskonnas mööda Eestimaad võib sõita ka järgnevatel aastatel :) 2021 lõpetame selle 820 kilomeetri pikkuse teekonna ära. 

Matkamiseni 




pühapäev, 10. mai 2020

Ironman 70.3 Otepää vol 2

Loodus otse köögiaknast. Foto:erakogu

Eriolukorra tõttu lükati selleaastane Ironman Otepää 70.3 edasi 5 septembri peale. Ka toimumiskoht muutus ja selleks on Tallinn. Esimene emotsioon oli minu poolt suur pettumus. Tallinna lahes ujumine on kõike muud kui tegevus mida tahaksin teha ja seda veel septembris. Ka ratta ja jooksurajad Otepääl tunduvad minu jaoks palju rohkem emotsioonepakkuvaks. Aga olukord on nagu on ja tuleb sellega leppida.

Esimene reaktsioon oli, et tuleb loobuda kuid õnneks oli lisaks raha tagasi küsimisele (seda nad ise küll ei pakkunud kuid seaduse järgi on nad selleks ikkagi kohustatud) ka variant osaleda 2021 aasta augustis Ironman Tallinn 70.3 võistlusel. Ujumiskohaks ilmselt ikkagi Tallinna laht kuid augustis vast kannatab jahedama vee ära ja kringliks ei külmu :)

Nüüd on rohkem kui aasta aega trenni teha ja vast tuleb ka tulemus seda tugevam :) 

Elame, näeme!

pühapäev, 5. aprill 2020

Mäetrenn



Eile tekkis tunne, et pole ammu treppidel jooksnud ja sellest inspireerituna sai täna võetud suund Aegviitu. Aegviidu spordibaasist mööda terviserada paar kilomeetrit Kõrvemaa poole liikudes jõuab ühe korraliku tõusuni. Seda oligi plaanis mõned korrad vallutada.



Kokku läbisin, rada:  22tm 170 meetrit 25 korda. Kõike seda tegin mõõdukas tempos ehk pulssi ei lasknud üle Z4 ja et rohkem imiteeriks Teletorni treppi siis võtsin appi ka suusakepid. 





kolmapäev, 1. aprill 2020

Motivatsioon miinuses

Märts vs Veebruar

Märts

Suusk 4:56
Jooks 8:39
Ratas 11:59
Üke 1:48
Ujumine 0:41
Trepijooks 0:31

Kokku: 28:27

Eelmisel nädalal võtsin käigu välja - aitab mõneks ajaks!

Märtsi viimasel kuupäeval võtsin ka vastu otsuse, et loobun treeningplaanist ja treenin edaspidi vähemalt mingi aja vaid enesetunde järgi. Täpselt aasta sai ka sellest hetkest kui lasin endale jooksutreeningplaani koostada.

Jooksutulemused läksid küll natuke paremaks aga saavutatud tulemused ei tasu sel moel enda lõhkumist ära. Soov oleks harrastajana ikkagi pikalt edasi võistelda - eelkõige iseendaga!

Jamad said alguse hilissügisel Tenerifel suurenenud jooksumahuga ja süvenesid sisehallis jooksuga. Päädis see kerge luuümbrise valuga, mis hakkas jooksmist olulisel määral segama. Huvitav, et trepijooksu, ratast ujumist sai teha murevabalt. Võtsingi nagu ülemisel pildil näha veebruaris jooksmisest pausi ja tundus et mured said seljatatud kuid ei - olen alguses tagasi.

Tasa ja targu edasi!


esmaspäev, 23. märts 2020

Kehalise kasvatuse tund


Vaatamata karantiinile tuleb ikkagi lapsed liikumises hoida. 
Sellele eelnes 20 minutit jooksu värskes õhus, jooksuharjutused ja tõkked.

Pole ühtegi vabandust miks mitte ka ise kaasa teha :)




pühapäev, 22. märts 2020

Eriolukord

Kahju on neist inimestest, kes selle uue haiguse tõttu peavad surema. Kahju on ka kaasmaalastest, kes pole olukorra tõsidusest aru saanud ja üritavad teha nägu, et neid see ei puuduta.

Oleks aeg õppida teiste vigadest (Itaalia) ja tegutseda julgemalt, et selle levik Eestis kontrolli alla saada, sest tänases olukorras liigume täpselt samal kursil. Peagi on haigla intensiivravi võimekus saavutanud maksimumi ja paljude jaoks lähedased inimesed lähevad manalateele.

Julgen olla ettevaatlik ja püsin kogu perega kodus. Poes käin vaid korra nädalas ja õnneks töö vabas õhus, kus kellegagi otsekontakti vajadus puudub.

Sellega anname enda pere poolt maksimaalse panuse, et ei jää ise haigeks ja samuti ei pea meie tõttu keegi teine nakatuma.

See jama ei kesta igavesti ja üheskoos panustades saame kiiremini tavarutiini naasta.

Olgem terved ja hooligem üksteisest!


neljapäev, 12. märts 2020

Eesti Trepijooksu Karikasarja 5, 6, 7 etapp

Teletorni viisik meeste klassi poodium. Foto: Erkki Viljarand

Viienda etapina oli kavas Teletorni kolmik/viisik, kus tunnise ajaakna sees on vaja startida, kas kolmele või viiele korrale. Rada teiselt korruselt üles välja ehk 896 trepiastet korda 5 minu jaoks.
Usk ja lootus oli lüüa üle juba 2018 aastal joostud 25:31

Ringiajad: 
4:57.5 
5:15.0 
5:20.4 
5:33.2 
5:28.0
Kokku 26:34,1 ehk rekord jäi sündimata. 
Põhjus? Tundsin, et ei jaksa, sel oli oma osa ilmselt nädal varem peetud kergel külmetushaigusel.

Vaatamata ajalisele tulemusele võib siiski rahul olla - kindel esikoht ja vajalikud punktid arvestades karikasarja üldkohta jahtides kirjas :)

Kuuenda etapina oli kavas Trepijooks SEB-s


Kahjuks olime sunnitud selle koroonaviiruse jõudmise pärast Eestisse ära jätma.

Seitsmes etapp toimus 10.03 kui kavas oli Trepisprint Telia-s

Naiste esikolmik: vasakult Mari-Liis Valma, Marika Turb ja Heddy  Foto: Erkki Viljarand

Telia trepid on mulle hästi sobinud ja erandiks polnud ka seekord. 2 koht isikliku rekordiga 53,8 sekundiga. Läksin jooksma tugevate treeningnädalate pealt ja värskus jättis soovida. Eesmärgiks ikkagi joosta võidu peale Teletorni trepijooksul.
Lisaks mahtusid oma vanuseklassides poodiumile ka kõik ülejäänud stardis olnud pereliikmed :)

Sportimiseni ;)