Kaks aastat tagasi sai Ähijärvelt starditud Peraküla poole. Kuna originaalis on distants 820 kilomeetrit ja osa rajast päris raske siis sai see jagatud nelja aasta peale. Sel korral oli start Ahjalt ja finiš planeeritud Aegviitu. Lihtsad teed - enamasti kruus ja ka asfalt siis sai sel korral hakata piire nihutama.
Eelmisel aastal oli ilm kolm päeva niivõrd kohutav - 12 kraadi ja pidevad vihmasajud. See põhjustas selle, et Markoga jätsime eelmise aasta matka viimase päeva ennem planeeritud lõppu pooleni. Nüüd oli meil aga vaja teistest 30km matkateest rohkem läbida. Probleemi selles ei näinud vaid pigem võimalust sporti teha. Kui teised: Urmas, Ardo, Janar ja Tauno startisid pool üheks Tartust Kavastu poole siis meie Markoga läksime alles hommikust sööma. Ilmaprognoos näitas sajust hommikupoolikut ja ei hakanud ülearu kiirustama. Kavas oli lihtsalt kiiremini sõita ja teised rajal kinni püüda. 10:10 startisime Ahjalt Kavastu poole eesmärgiga hoida tempot koos pausidega 20 km/h.
Aga nagu nende asjadega ikka on, et võid ju planeerida aga asjad ei pruugi nii minna nagu soovisid. Kavastu parv oli hoolduses ja telefoninumber infotahvlil välja lülitatud. See tähendas lisaringi 20 kilomeetrit ja kustutas ka meie võimalused teistele järgi jõuda. Need lisakilomeetrid tähendasid ka seda, et tuleb läbida rekordilised 130 kilomeetrit 1 päeva jooksul ja seda maastikurattal.
Nagu arvata oligi siis järgi me neile ei jõudnudki vaatamata üsna ok tempole. Selgus, et ka nemad ei kulgenud oma väljahõigatud 15km/h keskmises tempos. Selleks andis hea võimaluse üsna kiired ja hästi veerevad rajad. Võsa ja muda oli nende 130 läbitud kilomeetri juures minimaalselt.
Ööbimispaigaks valisime Juula Puhkemaja Elistvere lähedal. Superäge koht koos mõnusa saunaga. Ainus häda oli selles, et koos sauna kütmisega läks ka maja väga soojaks ja hiljem magasid nagu troopikas :D
Õhtul tõi Heddy meile mõned asjad ära , et sõit kergem oleks. Selsamal Juula puhkemaja territooriumil oli väga palju lasteatraktsioone ja ka väike Mirell sai oma osa lõbust.
Kõhu sõime täis paari kilomeetri kaugusel Juula kohvikus. Superäge mahekohvik koos maitsvate praadide, magustoitude ja jookidega - kes sinna kanti satub siis tasub minna :) Lisaks sellele avas kohvikupidaja meie jaoks ka laupäeva hommikul uksed ja söötis kõhu putru täis ja pakkus virgutavat hommikukohvi. Täisluksusvärk !
Päev täis motivatsioonisirgeid.
Tegelikult jätkus nii tõuse kui langusi ja imelisi vooremaa vaateid. Vaatamata halbadele ilmaprognoosidele me terve matka jooksul eriti vihma ei saanudki. Kui välja arvata üks 5-10 minutiline sahmakas paarkümmend kilomeetrit ennem Koerut.
Sel hetkel kui asi käest ära hakkas minema sattus silmapiirile üks mahajäetud hoone kuhu Urmasega varjusime. Olime selleks hetkeks teistelt natuke eest ära sõitnud lootuses ennem vihma järjekordsesse rmk lõkkekohta jõuda. Nagu näha siis ei jõudnud kuid sellest polnud midagi, sest vana maja päästis hullemast ja peale viit minutit enam sel päeval vihma ei saanudki.
Kuna päev oli lihtne ja viimased kilomeetrid ennem Koerut asfalt siis lisasin 10km ennem Koerut tempot ja vaatasin kuidas teiste vorm on. Marko ja Janar võtsid tuulde. Vaikselt kerisin aga tempot peale ja Janar hakkas vaikselt maha jääma, mõne aja pärast vajus ka Marko aeglaselt aga kindlalt tagant ära. Auhindu selle eest ei jagatud kuid sai korraks pulss kõrgemaks aetud ja reielihased tugevamaks treenitud :)
Meie ööbimispaigaks oli seekord kõrts/hostel Janune Kägu. Kuna mul oli napilt 100 km puudu siis tegin lisaks väikse ringi ja sain oma 100 kätte. Kaks päeva järjest :)
Huvitav, et kõrts oli muidu laupäeviti kinni ja toitlustus vaid meile. Lisaks sellele ostsime ka baari õllest tühjaks - olgu siinkohal öeldud, et külmikus leidus vaid 7 õlut :D Söök ja teenindus olid seeest väga head.
Afterparty toimus hiljem meie toas - laud sai kaetud kohaliku Konsumi abiga.
Rikkalik hommikusöök kell 8 ja 9ks teele - nii see rattamatkuri elu on.
Viimane pikem paus sai tehtud Valgehobusemäel, kus sai kerge õhtusöök võetud ja jõudu kogutud. Täpselt sel ajal avanesid ka taevaluugid ja hakkas sadama. Seda siis pool tundi, mispeale taaskord ilm ilusaks läks. Nagu planeeritud sadu :)
Matkaseltskond 2020 Marko, Tauno, Ardo, Urmas, Janar ja mina. Kõik pidasid vastu ja läbisid rekordkilomeetrid rõõmsal meelel :) Lõpppeatus seekordsel etapil oli Aegviidu, kust pool seltskonda liikus järgitulnud autoga Tartusse. Teine pool rongiga Tallinna ja ma ise keerasin rattanina kodu poole. Väike 35 kilomeetrine lisaots tundus veel tehtav ja oligi.
Päeva lõpuks sain 130 kilomeetrit taaskord kokku. Kogu matk seega kolme päevaga Ahjalt Kodasoole 360 kilomeetriga. Puhtaks sõiduajaks pea 20 tundi. Oli tore matk ja eelmise aasta õudukas peast pühitud. Rattasõit on tore ja meeldivas seltskonnas mööda Eestimaad võib sõita ka järgnevatel aastatel :) 2021 lõpetame selle 820 kilomeetri pikkuse teekonna ära.
Matkamiseni
