Kuvatud on postitused sildiga ocr. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ocr. Kuva kõik postitused

pühapäev, 14. juuli 2019

Mudajooks 2019

Stardis tundus kõik lihtne - mine ja jookse ning koht esikolmikus olemas. Nimelt peaks jooksuvorm võrreldes eelmiste kordadega olema parem ja stardirivis ühtegi ületamatut vastast silma ei hakanud. Plaan oli alustada pigem kiiremini kui passides.

Kõik näib veel kerge. Foto:erakogu


Kõik toimis! Stardist võttis tempo tegemise enda peale Oliver Grauen, kes oma pikkuse ja vanuse poolest oleks saanud joosta ka lastejooksul. Esmalt arvasin, et ta jookseb end esimese poole kilomeetriga kinni kuid ei püsis üle kilomeetri ees ja ka teise sama palju minu selja taga teisel kohal. Lõpuk sai ta kuuenda koha - respekt! Peale kilomeetri või natukese rohkema läbimist võtsin liidripositsiooni sisse ja hakkasin vaikselt vahet konkurentidega suurendama. Umbes poole maa peal tunduski juba, et ongi tehtud. Aga ei, tehtud on siis kui oled joone ületanud!

Mis siis juhtus? Juhtus see, et kilomeeter või rohkem, minu jaoks jääkülmas vees sai minust võitu. Külmusin kangeks ja käed jalad hakkasid aegajalt krampi kiskuma. Vahepeal kui sai veest välja üritasin maksimaalselt kiiresti joosta kuid sooja ennem järgmist jahutust sisse ei saanudki - natuke uskumatu kuid nii oli. Totaalne külmavares ja veepelgur :D

Peale seitsmendat kilomeetrit sai Carry Saluste mu kätte, kusjuures väga hea koha peal, sest jõudsime koos mingisse raja ristumisse, kus jäime seisma ja laiutasime hetkeks käsi - kuhu edasi? Valisime paremale ja peagi rajajulgestaja hüüdis, et õige tee - vedas, sest mõtlesin juba, et nüüd olen lisaks külmahädadele ka ära eksinud. Jalad ei liikunud soovitult ja Carry vajus eest ära. Olin juba alla andnud ja proovisin kuidagi lõpuni joosta. Minu õnneks oli vahe järgnevaga ehk Ahti Sulaveega piisavalt pikk ja päästev finiš lähenes küll teokiirusel kuid siiski lähenes.

Viimane veetakistus läbitud :) Foto:erakogu


Viimane suplus tiigis oli isegi meeldiv võrreldes varasematega, sest seal oli vee temperatuur isegi õhust vist soojem, erinevalt sellest mis varasemalt rajal tunda sai. Viimase poole kilomeetri jooksusamm võis päris naljakas olla, sest tundus, et jooksin tikksirgetel jalgadel kuidagi komberdades ja samal ajal lõdises - kõrvalt kuulsin ka kommentaari, et tal on vist küll väga külm :D Oli jah - tuleb vist hakata ka talisuplejaks. Seda va külma vett olen kogu aeg peljanud aga treenituse kasvu ja rasvakaoga on see läinud erakordselt ebameeldivaks. Kogu jama tipuks jäi ka kurk järgmiseks hommikuks haigeks kuid see vast läheb ruttu üle.

Õnneks peagi peale finišit saabus kott koos soojade riietega ja juba tunni aja pärast oli keha taas normaalse temperatuuri taastanud. Eelnes korralik hammaste plagistamine ja värisemine - oleks poole maa peal saun olnud oleksin kahtlusteta sinna lavale hoopis leili viskama läinud! Elamus missugune ja takkajärgi ikka hea meel, et taaskord selle mudahulluse ette võtsin! Korraldus ladus ja ka jooksurõõmu jätkus siiski piisavalt.



Meeste esikolmik. Foto:erakogu

TULEMUSED
Ajakiri Jooksja

Lisaks minule panid sõbrad ja abikaasa ka neljaliikmelise segatiimi välja ja võtsid tiimide arvestuses kindla esikoha. Ka nimevalik oli neil äge - Mudajooks 2019 võitjad.

Võidutiim: vasakult Lauri, Valdo, Heddy ja Marko. Foto: Heiki Rebane

Järgmisel päeval elasin kaasa meie esirallisõitjatele Ott Tänakule ja Martin järveojale. Allpool videos päeva tipphetk - 14 Saverna katse 90 kraadine paremkurv, rahvast murdu ja meie ralliässad võtsid võidu! See 15 sekundit ja 11 katse 3 sekundit olid ootamist igati väärt :)



Tagasi jooksulainel ilmselt Kohilas kui jooksen 400 meetrit.

Jooksmiseni!






pühapäev, 9. juuni 2019

Kõva Mehe Jooks 2019


Meeste esikolmik, vasakult Rauno Tiits, Jarmo Kaasiku ja Rene Mägi
Ai kurja... vaid 1 kilomeeter lõpuni! Vahepeal juba käeulatuses olnud jooksu liider Jarmo Kaasiku oli võsa vahelisel lõigul turvalise vahe sisse käristanud ja silmapiirilt kadunud. Selja taga oli aga kuulda lähenevaid kaasvõistlejaid... lasin seieri korralikult punasesse ja proovisin hoida mingisugustki tempot. Jõudes rippredelini sain isegi üllatavalt kiire hooga sealt ronitud ja järgnevast torust läbi ning jäänud oli veel väga vähe, samas meeletult palju. Kõigest üks telling ja liuga mäest alla tiiki. Nüüd algas ujumine.. minu kirstunael taolistel üritustel, kuid õnneks elasin selle üle! Hirmutav oli teadmine, et mees kes mind jälitas oli Rene Mägi Tabasalu triatloniklubist. Teadsin seda fakti kuna ennem võistlust vaatasin, kellega tuleb hakata rinda pistma. Veest välja tulles olin juba tegelikult valmis alla andma, sest jälitaja tuli hooga lähemale ja minu jalad keeldusid kiirelt liikumast. Võtsin end aga kokku ja panin kõik mängu, mis veel sees oli ja päästev finišijoon oligi käes.. uhh vedas ja takkajärgi vaadates jäi lausa 5 sekundit meie kahe vahele. Emotsioon oli laes ja rahulolu meeletu, sest see teine koht oli täna võidetud teine koht. Tasu targa jooksu eest!

Eesti trepi- ja tõusujooksud: vasakult Lauri Ulm, Rauno Tiits, Marko Viru ja Merlyn Valma

Arvestades, et päev varem sai päris korralikult pingutatud Pirital siis ootused olid pigem jõuda esikümnesse ja aidata meie võistkond: Eesti trepi- ja tõusujooksud poodiumile - ka see õnnestus ja sai võetud lausa võit! Edu teise võistkonna ehk OCR Estonia ees vaid napp 24 sekundit. Kõik andsid endast parima ja tulemus suurepärane. Kui mina ja Marko jooksime päev varem Pirital, siis Lauri ja Merlyn Narvas poolmaratoni. Sellise kompoti pealt selline tulemus :) Lõppkohad: Lauri 9, Marko 24 ja Merlyn 35 (naiste 3)

Õhtul pesema minnes tulid kõik saadud vitsad meelde - mõnusad värsked vaarikavarred, mis kaetud okastega ja jalgu hellalt paitasid, nõgesemassaaz, mudavannis olnud oks mis reiepealse marraskile paitas, vees olnud kivid, kus sai põlvele puukas pandud jne jne... :D Aga see on tühine saadud emotsioonidest ja rahulolust, et sai endast maksimumi välja pigistada.

Nagu oda hakkaks viskama :D Foto:erakogu
Minu jaoks oli see juba kolmas kord Kõva Mehe Jooksul stardis olla. Kui esimene kord tulin üllatuslikult 7 -ndaks siis möödunud aastal oli soov ja tahe jõuda juba esikolmikusse. Juhtus aga see, et kõik läks vussi ja lõpetasin alles 21 kohal. Mõni kuu tagasi ei olnud isegi plaanis startida kuid kuna jooksuvorm järjest paremaks on läinud ja ka sündis idee teha trepijooksu võistkond siis otsustasin siiski osaleda. Üks põhjustest mitte startida oli see, et päev varem toimus Pirital Myfitness Madness Race, mis oma raskusastmelt sarnane võistlus ja kaks päeva järjest võistelda tundus "natuke" raske ülesanne - raskused on aga selleks, et neid ületada!

Ujumise stiilinäide. PS! Lauri, konnaga kiirelt edasi ei liigu! Foto:erakogu

Üllataval kombel nautisin nii Pirital kui ka Laagris veetakistusi :) Ilmselt põhjuseks juba nädala kestnud kuumalaine, mis vee mõnusalt soojaks on kütnud. Korra sai ka lohakaks mindud ja ühes kohas jõkke kõhukat pannes sain tunda põhjas olnud kivide valu. Järgmisel jõeületusel võtsin juba asja külma peaga ja ennast säästes. Tundmatus kohas ikka vette ei tasu hüpata! Seekord läks aga õnneks ja kõik veekogud sai enamvähem kiirelt ja osavalt läbitud. Välja arvatud esimene kord kui üle suure tiigi otsustasin otsast lõpuni ujuda. Samal ajal said konkurendid saart ületades kindla edumaa.

Seier on punases... Foto:erakogu

Milles seisnes postituse alguses öeldud "tark jooks"?
Selles, et juba stardist minnes võtsin oma tempo ja lasin uljaspeadel eest ära liduda. Taktika toimis ja kes iganes seal ees tempot tegi küpsetas enamiku seltskonnast juba mõne kilomeetriga läbi. Samm sammult hakkas peale teist kilomeetrit selgasid vastu tulema ja juba üsna pea olin jooksmas liidrit jälitavas grupis. Vaid Jarmo Kaasiku oli korraliku vahe teistega sisse teinud. Peale raudtee alt läbi minekut olin juba turvaliselt teisel kohal ja lähenesin vaikselt kuid kindlalt ka liidrile. Tema selg jäi aga kahjuks lõpuni püüdmatuks kuid ülearu palju see mind ei morjendanud - sai tehtud enda parim!


Tänud taustatiimile ja kõigile, kes kaasa elasid!