neljapäev, 26. oktoober 2017

Algus on tehtud...

Eile 25 oktoober sai avatud Eesti trepijooksuhooaeg treeninguga Tallinna teletornis, kus kohal oli 12 vaprat trepijooksuhuvilist. Minu kohta see hooaja avamine muidugi ei kehti, sest vähemal või rohkemal määral olen trepijooksuga tegelenud terve aasta jooksul. Kuna sel aastal on uuendusena trenni algus 17:30 ja viimane pääs alt trepile 18:40 siis saab varasemate aastatega võrreldes pikemalt treppidel viibida. Võtsin asja üldjoontes rahulikult kui välja arvata kolmas jooks, milles pingutasin vähe rohkem, et seisu testida. Aeg 5:00 täpselt tegi headmeelt :) Siit hea paremuse poole liikuda.
Järgmine trepitreening teletornis 7.11 algusega 17:30

Veel suurem rõõm kui trepijooksu treeningvõimalus tuli sellest, et lubas korralikku lumesadu ja seda ka tuli. 26 oktoobri pilt hommikul aknast välja vaadates oli ilus talvine. Lund küll nii palju kui lootsin polnud kuid siiski piisavalt, et teha algust suusahooajaga. Juba eelneval päeval sai kogu perekonna suusapark üle vaadatud ja valmis pandud. Kell 10 hommikul õue ja läkski sõiduks. Esimese paari ringiga sai rada sisse sõidetud ja siis lumelabidaga paar halvemat kohta parandatud ja oligi rada valmis.

Koolivaheaja suusarõõm. Foto:erakogu
Kuna esimene lumi kipub kiirelt sulama ja raske ennustada, millal maa taas valgeks läheb siis ei hakanud ennast tagasi hoidma ja suusatasin 2 tunniga 20,5 km. Positiivne laeng antud tegevusest korralik :)


Jagatud rõõm. Foto:erakogu

Nagu ülevalolevalt fotolt näha siis ka Marko tuli lõunaks kohale ja sai oma suusahooaja avatud. Vedasin temaga esmaspäeval 3 õlle peale kihla, et täna saab lumel suusatada. Ta ei tahtnud seda sugugi uskuda ja nii me õlled vahele panimegi. Tingimus oli, et pean lumel vähemalt 1 km suusatama. Minu õnneks tali saabuski ja 1 kilomeetrist sai päeva lõpuks 25,5  

Sel aastal proovin täita ühe oma sportliku eesmärgi ehk jõuda Tartu Maratonil 100 esimese finišeerija hulka - algus, et see õnnestuks on igaljuhul tehtud!



pühapäev, 15. oktoober 2017

LVM Skyrun Münster 2017

Võistlusrada. Foto:erakogu

Ei tea,mis värk oli aga hommikul ei saanud ennast kuidagi käima ja kvalifikatsiooni jooks möödus loiult ja uimaselt. Aeg 1:36,57 andis alles 17 koha ja väga halva positsiooni edaspidiseks.

Teise ringi vastaseks oli kvalifikatsioonjooksu 112 kohal lõpetanu kelle ajaks 2:34. Seega pidi tulema lihtne jooks aga ei läinud ka see libedalt. Nimelt magasin meie lähte maha (suuremat sorti segadus oli nende paaride kokku saamisega ja korraldajad pidid palju vaeva nägema). Idee poolest oleks ta pidanud mitte startima ja ootama kuniks ma välja ilmun kuid otsustas siiski joosta. See tekitas aga olukorra, kus ka mina pidin "tühja" jooksu tegema ja siis kohe uuesti stardijoonele suunduma, kus saime siis duelli pidama hakata. Esimese paari korrusega võtsin talle järgi ja möödusin ning edasine oli jalutuskäik üles. Formaat selline, et kvalifikatiooni aeglasem asetus stardib 3 sekundilise edumaaga järgneva ees ja finišis aegade põhjal saab parem edasi. Seega püüdes konkurendi kinni ja teda mitte eest lastes on edasipääs kindlustatud.

Kolmanda ringi vastane oli juba gramm tugevam kuid kvalifikatsiooni aeg 1:54 eeldas siiski, et peaksin kindlalt edasi saama. Nii ka läks kuigi ca pool maad andis ta korralikult kuuma kuid siis väsis ja sain mööduda ning kindlustada pääsu 32 parema hulgas.

Edasi läks aga raskeks, sest sain vastaseks kvalifikatsiooni 16 lõpetanud poolaka, kellega meil vahe oli vaid 0,14 sekundit. Seega selle vooru võrdseim vastaseis leidis aset just meie vahel. Minu kahjuks olin ma see keda asuti jälitama. Siiski pead norgu ei lasknud ja andsin korraliku lahingu, mille tulemuseks aeg 1:31,65. Siiski sellest ei piisanud ja tuli sekundiga vastase paremust tunnistada. Stardist pidin minema korraliku tempoga minema, et vastane vahet kinni ei rebiks ja sabas joosta ei saaks, sest kellegi selja taga on alati lihtsam kui eest joosta. Taktika toimis ja sai vahet enamvähem hoitud kuni 8 korruseni, kus oli tunda, et vastane läheneb. Siiski veel tempot ei tõstnud vaid hoidsin olemasolevat ja proovisin külma närvi hoida, et lõpuni vastu pidada. Kuskil 15 korruse paiku oli vahe suht väikseks sulanud kuid kuna ennast tühjaks polnud jooksnud leidsin endas veel varu vajutada. Vahe hakkaski taas suurenema ja viimased sammud enne finišit olid juba suht piiripealsed. Poleks enam ühte korrust ka joosta suutnud. Seega tegin suht maksimum pingtuse ja jääb vaid tõdeda, et tugevam võitis.

Preemiaks friikaid ja õlut maiustamas. (alkoholivaba) Foto: erakogu

Ka kokkuvõttes peaks olema kohaks 17, sest viimase vooru kaotajatest sain selgelt parima aja.
Kogemus missugune ja ka meeleolu positiivne :)

Mariliis läbis edukalt lastejooksu ja mitteametliku mõõtmise tulemusel oleks saanud naiste kvalifikatsiooni  põhjal selles 32 koha.

Auhinnaks draakon ja diplom. Foto: erakogu
Nüüd tuleb aga trenni teha, et saada paremaks. Hea võimalus selleks juba 25 oktoobril kui Teletornis toimub avatud trepitreening kõigile huvilistele.
Trepist üles!


laupäev, 14. oktoober 2017

Sihtpunkt Münster

Võistlusrada. Foto: erakogu

Kus toimub? 
Münsteris Saksamaal

Millal toimub?
15 oktoober

Mis toimub?
Trepijooksu 120 punkti võistlus tornis, kus vaid 360 astet, mis läbivad 18 korrust.

Puha sprint siis?
Kuidas kellelegi, sest võistlusformaat selline, kus seda tuleb läbida mitmel korral.

Mitu korda siis?
Oleneb kui kaugele jõuab. Kõik saab alguse kvalifikatsioonjooksust, kust 128 parimat meest ja 32 naist saavad aegade põhjal edasi. Mida parem koht eeljooksus seda "lihtsam" hiljem. Ideaalis tuleks joosta eeljooksus 8 hulka kuigi stardinimekirja järgi pigem ebatõenäoline.

Mis saab edasi?
Edasi võisteldakse mees-mehe, naine-naise vastu. Kvalifikatsiooni tulemuste põhjal hakkab parima aja saanud sportlane võistlema 128 koha saanu vastu. Aeglasem stardib esimesena ja kolm sekundit hiljem hakkab kiirem teda jälitama. Kes üleval parema ajaga see saab edasi. Kaotaja aga pakib asjad ja sõidab koju. Finalistid jooksevad 8 ringi. Naistest saab edasi 32 parimat ja seega maksimaalselt 6 korda.

Kes on kohal?
Enamus Euroopa paremikust kuid seda parem, sest saab võrdluse oma ala parimatega.
Läheb trepijooksuks!

Ka Mariliis teeb oma rahvusvahelise debüüdi osaledes lastejooksul. Pilt tehtud Münsteri vanalinnas. Foto:erakogu

pühapäev, 8. oktoober 2017

Tartu Linnamaratoni poolmaraton 2017

Osalejamedal ja hõbemärk 5x osalenutele. Foto: erakogu


Uskumatu küll - seda enda jaoks, et see oli mul juba viies Tartu Linnamaratoni poolmaraton/maraton. Kokku on Tartus toimunud kuus maratoni/poolmaratoni kuid see esimesel 2012 aastal toimunu läks minu jaoks totaalselt nihu. Nimelt proovisin tol ajal joosta oma esimese täispika maratoni. Seda tingimustes, kus suvise niinimetatud ettevalmistusperioodi jooksul läbisin ei rohkem ega vähem kui 60 kilomeetrit. Ilmselgelt hullumeelne ettevõtmine ja lõpuni ma ei jõudnudki. Stardist läksin 3:30 tempomeistri grupiga minema ja poolmaratoniks olin nii küpse, et tulin rajalt maha. Jalad lihtsalt keeldusid liikumast. Korralikult kõndida ei saanud siis terve nädala.

Järgnevatel aastatel võtsin oma vigadest õppust ja mütsiga lööma pole läinud.
2013 - poolmaraton 1:36:30 eelneva aastaga ca 400 jooksukilomeetrit
2014 - maraton 4:06:44 jooksukilomeetreid taas ca 400
2015 - poolmaraton 1:30:42 jooksukilomeetreid ca 600
2016 - poolmaraton 1:28:38 jooksukilomeetreid ca 600
2017 - poolmaraton 1:36:24 jooksukilomeetreid ca 1000

Kui neli aastat tagasi andis aeg 1:36 39 koha siis tänavu pea sama aeg alles koha teises sajas ehk 124.
Aga koht ja aeg ei olnud sel korral mulle tähtsad. Aeg näitab pigem just head seisu kuna jooksin mõnuga - nautisin jooksu sügisvärves Tartus. Siiski sain ka veits aidata oma sõpra ja võitluskaaslast Markot, keda viimastel kilomeetritel ergutasin pingutama. Tulemuseks tema isiklik poolmaratoni rekord.

Miks ma siis ei pingutanud? Juba järgmine nädalavahetus on Saksamaal trepijooksu mk järjekordne etapp, kus peab olema värske ja 100% võitlusvõimeline. Tugevast poolmaratonist aga nädalaga ära ei taastu.

Suudlevad tudengid. Foto:erakogu

laupäev, 30. september 2017

Uhke värk!

"Võistlusjooksu numbrid saab sinisest palatist": kõlas valju hääl kõlaritest. Sedasi huumori võtmes algas meie päev Maardu sügisjooksul. Polegi vaja kodust kaugele sõita, et tunda ennast nagu välismaal. Mitte, et see mind ülemäära palju oleks häirinud vaid vastupidi - tegu oli vägagi hariva ja meeleoluka kogemusega. Poliitikud, kes mingist edukast integratsioonist räägivad peaks ka sarnastel üritustel käima. Üks asi siiski häiris ka - nimelt kuna oli laupäeva ennelõuna ja üritus toimus pargis siis leidus iga pingi peal mingi seltskond, kes avalikult alkoholi tarbis. Lastele ja noortele suunatud üritusel peaks siiski tagama ka selle, et meie noored sellist jama ei peaks nägema - eeskujud missugused! See selleks.

Keha soojaks. Foto:erakogu

Maardusse sai tuldud ikkagi jooksma. Noortel distantsiks 1 km ja mul 5km. Tüdrukud läksid rajale 9-10 aastaste vanuseklassis ja tegid väga tubli jooksu. Pere pesamuna võttis võidu ja vanem tütar kolmanda koha :)
Uhke värk. Mariliis esimene ja Lisette kolmas :) Foto:erakogu

Hea emotsiooniga sai 5 kilomeetri starti mindud ja stardipaugu kõlades panin kohe tempo peale ning vedasin rivi esimesed mõnisada meetrit kuniks välejalg Mark Abner ja teised tugevamad mu seljataha jätsid. Võtsin sisse viienda positsiooni Janar Juhkovi seljataha ja üritasin võimalikult kaua seal püsida. Vahe järgnevatega hakkas suurenema ja proovisin mis ma proovisin kuid kerge vahe tuli ka temaga ikkagi sisse. Rada mulle väga meeldis - tõusud ja laskumised tugeval pinnasel. Ennem lõppu kuulsin ka seljataga kedagi lähenemas kuid õnneks oli veel varu sees ja järgi keegi ei jõudnud. 5,2 km ajaga 19:54 (keskmine km 3:50) Raske raja kohta arvan, et päris hea - andsin endast parima.

Järgmine start ilmselt Tartu Linnamaratoni poolmaratoni distantsil. Seal aga mingit aega jooksma ei hakka kuna vaid nädalapäevad hiljem olen stardis Münsteris, kus vaja teha korralik tulemus maailma trepijooksusarjas. 



pühapäev, 24. september 2017

Nagu öö ja päev

Kuna trepijooksuaasta ei ole veel  lõppenud, siis on motivatsiooni ja tahet pingutada, et saada veelgi paremaks. Hetkel plaanis osaleda 15 oktoobril kõrgetasemelisel trepijooksul Münsteris ja 25 novembril Londonis Briti meistrivõistluste viimasel etapil.

Kuna parim treening on võistlus, siis sai sel nädalavahetusel osa võetud kahest 6 km distantsist.

Stardi ootuses. Foto: erakogu

Laupäev sai sisustatud jooksuga Kostiveres, kus toimus Sildade jooks. Start antud sai koos parimatega teele asutud ja püüdsin vahet mitte sisse lasta. See aga oli viga kuna tempo 3:30 selleks päevaks oli ilmselgelt üle minu hetke võimete. Viimane jooksuvõistlus oli mul 6 nädalat tagasi toimunud Rakvere ööjooks. Peale esimest kilomeetrit hakkas aga vahe kärisema ja esimesed kaks - Aleksandr Kuleshov ja Janar Juhkov libisesid eest ära. Kuna ka kolmandal kohal olev Aaro Tiiksaare tempo langes siis suutsin tal siiski sabas püsida. Seda aga mitte kauaks kuna juba teise kilomeetri lõpuks oli kõht krampis ja olin sunnitud veelgi tempos järgi andma. Õnneks oli selleks hetkeks aga vahe järgnevatega suht turvaline ja võisin rahus üksi finiši poole piinelda. Tõsiseks katsumuste rajaks kujunes antud võistlus, sest juba peale joogipunkti oli selja tagant lähenemas naiste liider. Võtsin end kokku ja alla ei andnud ning läbi häda suutsin mingit ok tempot hoida ja kohta ei kaotanud. 4 koht oli tõsiasi ja ajaks 23:51 vms.
Kui algul arvasin, et tegu asfaltijooksuga siis reaalsus oli midagi muud. Karjamaa ja pehme pinnas ning päris mitu väikest silda. Üks sild oli korralik vedrukas, kus sai konkurendi järgi sillale mindud kuid sel hetkel oli juba paras pendeldus sillal sees. Raske oli tasakaalu hoida -  keelt õnneks hammaste vahele ei pannud :)

Pühapäev pakkus võimaluse startida Pirita sügisjooksu 6 km distantsil. Võtsin eelneval päeval tehtud vigadest õppust ja stardist uljalt minema ei pannud. Tase muidugi võrreldes päev varem toimud jooksuga oli ka gramm kangem ehk ilmselt ei oleks ka parema tahtmise korral parematel kaua sabas püsinud. Esimene kilomeeter 3:45 ja edasi sarnaselt kuni lõpuni välja. Enesetunne ja ka keskmine pulss madalam kui päev varem. Aeg 21:55 koht 15. Rada võrreldes Kostiverega küll igav - ei ühtki tõusu ega elamust pakkuvat takistust kuid saadud emotsioon kordades suurem tänu enda võimete järgi seatud algtempole.

Metsaserval lõvi ja tiigriga. Foto: erakogu

Kodu lähedus ja ka noortejooksud antud üritustel sobisid mulle väga hästi. Jooksurõõmu kogu perele ja lisaks sattus ka ilus ilm antud nädalavahetusele.
Väga tore!

PS Neljapäeval peaks olema eetris Üllata Eestit järjekordne saade, kuhu mind kutsuti. Salvestus oli Teletornis, kus jooksen trepist üles ja ajan veits trepijooksu juttu.

Tallinna Teletorn. Foto:erakogu







laupäev, 16. september 2017

Moro Maraton 2017

Sai seljatatud nii eelmise aasta võitja Timo Silander kui ka teine koht Hannu Korpi kuid tulemuseks siiski 2 koht. Parimaks osutus ajaga 1:40 trepid vallutanud Soome pokkeriäss Aku Joentausta, kellele kaotasin 3 sekundiga. Eelmise aasta ajast kärpisin 4 sekundit kuid ootsin siiski enamat - kuigi jään ka antud tulemusega rahule. Jääbki varu järgmiseks aastaks kohta ja aega parandada :)
Omajagu energiat võttis nii kell pool seitse alanud laeva ja rongisõit Tamperesse kui ka juba mõned päevad kestnud võitlus kurgukaakide ja nohuga. Kui juba septembris peab külmetushaigustega võitlema siis mis saab järgmistel kuudel? Gripivaktsiini tellisin igaks juhuks juba ära.

Moro Maraton 2017: Tulemused

Soojendusjooks
Omapärane poodium