kolmapäev, 9. juuni 2021

Rattamatk Ähijärve - Aegviidu - Peraküla vol 4

 Seekordne rattamatk - järjekorras juba seitsmes, viis meid Aegviidust - Perakülla. Viimaste aastate lihtsad marsruudid tõstsid meestes indu see läbi sõita vaid 2 päevaga, et teha Nõval lõpupidu ja siis värsketena koju tagasi suunduda. Olgu siinkohal mainitud, et Aegviidust Perakülla mööda matkarada on ca 200km ehk 100km päevas. 



Olin juba talvel end Vägilase sarja Narva etapile kirja pannud ja kuna see toimus matka nädalavahetusel pühapäeval, siis oli mul plaan laupäeva õhtul peale finišit suunduda koju ja sealt edasi juba Narva. Seetõttu, et vähegi värskem püsida tegin nädal varem oma selleaastase esimese rattasõidu just matkarajal läbides lõigu Aegviidust- Alaverre. Sõitsin esmalt Alaverre ja sealt Aegviitu ja tagasi. Ca 60km oli soojenduseks hea küll. 

Reedel saigi alustatud teistest hiljem ehk liitusin matkaseltskonnaga Alavere lõkkekohas. Õigemini mõned km hiljem kuna teised startisid Aegviidust planeeritust hiljem.  Selle asemel, et sääski sööta, keda on sel aastal erakordselt palju, asusin vaikselt teele. 

Lõik Aegviidu- Alavere oli väga hea ja kiire sõit kruusa ja metsateedel. See tekitas tunde, et tuleb kerge päev. Võin etteruttavalt ära öelda, et nii ei läinud. Peagi hakkas pihta tihe tihnik, mis sai jätku metsaväljaveo traktori ärasongitud teel.



Lõuna oli meil planeeritud Vikingite külas Tartu mnt ületuse juures. Lõuna kui selline sai aga planeeritud kella ühe asemel peetud alles poole nelja paiku pärastlõunal. Vägev seapraad, paar külma vaadiõlut ja maitsev magustoit tegi mind küll pea 30 euro võrra vaesemaks kuid vaim ja keha sai vajaliku kosutuse, et jätkata teekonda. Öömajani oli veel minna natuke alla poole päevasest distantsist







Tihti oli tunne, et enam hullemaks minna ei saa aga see oli petlik. Igatahes päeva lõpuni paremaks ei läinud :D RMK oli matkatee unarusse jätnud ja kilomeetrite kaupa oli lõike, kus rattaga sõita ei olnud võimalik. Kuigi rada kui selline oleks seda võimaldanud siis tuulemurrus langenud puud sundisid ratta seljast taas ja taas lahkuma ja käekõrval neid ületama. Kuna ka rattasõidu kogemust sel aastal vähe siis sai ka vähemalt 7 korda külg maha pandud erinevates nikerdamist vajavates kohtades. 





Esimese päeva lõpetasime Saku lähedal ja sain kokku täpselt 70km, puhtaks sõiduajaks 6h ehk 11,5km/h  Kell aga juba kaheksa õhtul. Pealegi oli meist üks mees alles rajal - nimelt sattus Ardol olema poja esimese klassi lõpetamine just matkapäeva hommikul ja seega sai startida alles kahe ajal päeval. Hea sõidutempo ja lihtsam ehk rattarada metsas ukerdamise asemel tähendas seda, et peagi oli ka tema kohal.

Tuleb tunnistada, et ega sel päeval midagi muud ei näinudki kui võsa, võsa ja veelkord võsa. Või siis vähemalt see osa jäi hästi meelde. Päeva üks tipphetk oli ka Kose-Uuemõisa poe ees olev kohalik vanahärra, kes oma eluloo meile rääkis ja viisakalt ootas, et kõik oma pudelid tühjendaks, et ta saaks lubada endale saadud taara eest ühe õlle. 

Saun oli super ja voodi pehme kuid korsten läbi ülemise korruse magamistoa ei tõotanud midagi head.  Juhtuski nii, et tuli magada põrgukuumuses , mida vürtsitas ühe mehe korralik norskamismürin. Kui lõpuks silmad kinni sai siis tegelikult miski väga ei seganudki. Ju siis olin piisavalt väsinud.

Matka teine päev viis meid Saku lähedalt Perakülla. Eelmise päeva lõpppunktist jäi veel sõita mööda rada 97 km.



Tihedam inimasustus ja mitmed asulad andsid lootust, et ehk seekordne päev möödub lihtsamalt. Kuna olin eelneval õhtul vara magama jäänud ja grillile ja tsillile ülemäära ei panustanud oli hommik helde ja päev tõotas tulla ilus. Meeleolu rikkus aga valus kurk ja tekkinud nohu. Ilmelt oli oma osa selle tugevusel ka eelmise päeva pidev vees ja mudas lonkimine. See aga oli pisiasi ja väikse turgutusega läks talutavaks.  Raja esimesed kilomeetrid möödusid mööda kõrget heina läbivat rada kuid mida edasi seda sõidetavamaks läks. Peagi ületasime juba korralikul kiirusel Pärnu maantee ja kilomeetrid kulusid kiirelt. 



Ega väga kuskil peatusi ei teinudki ja andsime aga minna. Esimene suurem nikerdamine leidis aset Rummu karjääri juures, kus oli ka mida vaadata. Tahtsime seal ka lõuna teha kuid pakuti vaid ettetellimisel grupimenüüd. Õnneks vaid mõned kilomeetrid eemal Padisel oli maantee ääres söögitare. Selline hea väljanägemisega söökla stiilis toitlustus. Võtsin seljanka, keefiri ja friikad salatiga. Maitseelamus jäi küll kordades eelmise päeva lõunale Vikingite külas alla kuid ega raha ka üle 6.- ei kulunud :D Õlu maksis 3,5.- kuid selleks ei tundnud mingit vajadust ja jätsin võtmata.






Kuigi ilm oli rattamatkaks ideaalne siis juba tuule jahenemisest oli aru saada, et tee viib merele aina lähemale.





Ca 15km ennem pika üle 800km matkatee lõppu juhtus aga midagi sellist mis oleks võinud olemata olla. Kiirus 33km/h soe tuul vastu siis kerge kiiruse langus 26km/h ja siis 0km/h kerge ragin, kummi kraabe mööda asfalti ja tunne, et nüüd on kõik selle matkaga. Mats ja maaühendus. Räigelt valus nii parem põlv kui käsi. Raisk, ei saa hästi liigutada, .. persse. Matkarada viis paremale kuid kuna nägin, et ei jõua ei hakanud keerama. Ardo, kes aga oli liikunud mu kõrvale arvas, et jõuan ja hakkas keerama kuid sai liiga hilja aru, et ei. Rattad jäid üksteise külge kinni ja kukkumine oli paratamatu. 

Esimene šokk üle elatud sai hakatud vigastusi analüüsima. Vaikselt hakkas siiski parem ja edasi oli vaja haavad veega puhastada ja proovida end liigutada, et veenduda luude ja liigeste korrasolust. Õnneks saime abi ka ühelt lahkelt noorelt perekonnalt, kes tõi haavapuhastus spraid, vatti ja hunniku plaastreid.




Kuna kõige hullem seis ei olnud siis sai võetud vastu otsus, et sõidame siiski lõppu ja sealt edasi Nõvale, kus saab peale pesu veel haavad üle puhastada. Põlve alla lõi mingi muna üles ja kuna oli valus seda liigutada, siis väntasin viimased u. 25km ühe jalaga. Lõplik vigastus oligi hulga marrastusi ja põlve ja õla põrutus.  Sundpuhkus aktiivsest tegevusest paariks nädalaks on ilmselt selle tulemus.

Villa Nõvas sai õhtul klaasid kokku löödud ja Ähijärve -Peraküla 820 kilomeetrine rattamatk pidulikult lõpetatud.



Vasakult: Tauno, Marko,  Ardo, Janar, Urmas ja mina



Jäänud on veel 615 kilomeetrine Penijõe - Aegviidu - Kauksi matkatee. Kas, kes ja millal selle ette võtavad näitab aeg! 

Matkmiseni



laupäev, 29. mai 2021

Viimsi trepijooks

 

Foto: Viimsi Sport



Mariliis naiste üldarvestuse 2 ja vanuseklassi võitja. Foto: Viimsi Sport






neljapäev, 20. mai 2021

Kohila 1500 ja 1000

Kahel järjestikusel kolmapäeval sai osaletud Kohila pikamaajooksusarja etappidel.


Nädal tagasi südasuvises õhtus oli jalg kerge ja lausa lust joosta. Kuna polnud eelnevalt eriti kiireid lõike  jooksnud siis piirajasse ei suutnudki minna. 4:43,65 Pulss avg 170, max 177 näitab, et aeroobne võimekus on hea :)



Nädal hiljem aga +10 kraadi ja kergelt tuuline. Jalg enam kerge ei olnud ja viimane treening jäi ka täpselt nädala taha. Jooks siiski suht ok ja aeg 2:57,01 Ega seekord mingeid ootuseid ei olnud ja kirjagi sai pandud 3h ennem starti. 




esmaspäev, 5. aprill 2021

Suusatalv 2020/21

 Ülisoojal sügisel tundus, et taaskord ei saa talvest asja. Eelnevad kaks aastat olid ju lumevaesed, millest eelmine praktiliselt lumetu. Aastad pole aga vennad ja külm ja lumi seekord saabusid. :)


Arenguruumi jätkub...

Suusahooaja avasin Kõrvemaal 13 detsembril, sealsel kunstlumerajal. Seejärel aga soojad ilmad jätkusid ja kahjuks jäi ära planeeritud suusareis Soome Tahkosse, kus oli 10 päeva jooksul plaan teha korralik hooajaeelne laager. Õnneks olid soomlased mõistlikud ja laager sai nihutatud aasta edasi.

Seega tuli leppida koduste oludega ja kuna meie pere lemmikkohas Jõulumäel oli kunstlumerada olemas, siis tegimegi seal esimese 4 päevase lume laagri. Jõuluperioodil sai külastatud ka Lõuna-Eesti kunstlumeradasid ja uue aasta algul veelkord Jõulumäel käidud. Sealt edasi aga avas taevataat lumekraanid ja kogu Eesti sai lumega kaetud :) 

Kodune piknik. Foto:erakogu

Suurima arengu on teinud viimastel aastatel Sportland Kõrvemaa - Matka- ja Suusakeskus. Terve talve jooksul hästi hooldatud keskuse rajad 1,5-24 km pikkuselt. Super töö ja jätkata!


Pea kogu talve olid pildilnähtavad olud Kõrvemaa 19km ringil. Foto:erakogu

Kuigi suusahooaja lõpetasin pmst 27.03 Valgehobusemäel, siis viimase piduliku sõidu tegin siiski sealsamas nädal hiljem ehk 03.04. 

Oli tore ja lumerohke talv parajate miinuskraadidega. 

Natuke statistikat:

Suusahooaeg algas 13.12.2020 ja lõppes 03.04.2021

Kokku 1800 kilomeetrit 122 tunniga, millest vabatehnikas 1350km ja klassikas 450km

Osalesin 4 suusamaratonil: 

Tamsalu 78. koht (stardinumber 298)

Alutaguse 105. koht (stardinumber 134) 

Tartu Maraton 250. koht (stardinumber 358)

Tallinn 61. koht (stardinumber 110)

Estoloppeti kokkuvõttes 54. koht 3669 punkti

Suusatamisele kulus ca 65000 kalorit, tõusumeetreid kogunes 16300, kesmine kiirus 14,5 km/h, keskmine pulss 135 ppm

esmaspäev, 22. märts 2021

Kõrvemaa suusamaraton 2021


Nagu teada on, siis mingit suusamaratoni kui sellist ju tegelikult ei toimunud. Haanja maratoni virtuaalsõit küll oli kuid seda Kõrvemaal teha oleks olnud imelik ja selle pärast Haanjasse sõita veel imelikum.

Mis maratonist ma siis jahun?

Kui midagi ei toimu siis tuleb see ise korraldada - sedapuhku iseendale!

Hea asi kogu selle halva asja juures on veel ka see, et distantsi ja stardiaja sain sedapuhku ise valida. 





Kahjuks mitmete tee- ja raudteeületuste tõttu sel rajal kunagi päris maratoni pidada ei saaks. Minu jaoks oleks see ideaalne rada!




laupäev, 6. märts 2021

Parim treening on võistlus!

Lähiajal ühtki kodumaist ega rahvusvahelist trepijooksu võistlust ei toimu. Hetke seisuga pole isegi kindel, et kogu aasta jooksul normaalne elu taastuks. Rääkimata siis veel reisimisest. Seega osalen taaskord võimalikult paljudel Eestis toimuvatel rahvaspordiüritustel.

Panin end kirja Kõrvemaa Neliküritusele ja ka Vägilase jooksude sarjale. Lisaks olen kirjas ka Ironman Tallinn 70.3 distantsil. Suvehooaja tippsündmuseks saab olema Red Bull 400 Lahtis augustis! Lisaks proovin terve suve jooksul osaleda võimalikult paljudel jooksuvõistlustel. 

Eelmisel suvel võtsin viiruse tõttu aja maha ja mingi periood tõmbasin spordi mõttes juhtme seinast, motivatsiooni lihtsalt ei olnud. Ära jäi nii trepijooksu EM kui MM. See-eest oli hea kodused tegemata tegemised ära teha. Kuigi ega kui elada maal majas siis tegevus ei lõppe eales.

Ettevalmistused suviseks perioodiks on täies hoos ja suusakilomeetreid ja tunde järjest koguneb. Viimased kolm kuud olen 90% ulatuses lihtsalt "põhja ladunud". Ega ma isegi jaanuaris ei uskunud, et üldse mõni suusamaratongi võiks toimuda. Õnneks siiski toimus ja mitte ainult Tartu Maraton vaid pea kogu Estoloppeti sari. Vajamineva nelja etapiga kuuest kogusin 3669 punkti ja sain 54. koha Kusjuures parim tulemus minu Estoloppeti ajaloos. 

Nüüd on käes ka aeg esimesteks tagasilöökideks. Nagu teada on siis ei toimu nii Haanja maraton kui ka Kõrvemaa maraton. Lisaks on edasi lükatud ka Haanja suusa 100, kus ma stardinimekirjas olen. Lootus püsib, et see saab 2 aprill siiski toimuma. Lumeolud selleks on ilmselt piisavad, ainus takistus on teadagi, mis. Ei virise ja annan hea meelega oma panuse, et olukord kiiremini taas kontrolli alla saada.

Ärajäänud Kõrvemaa suusamaraton ei ole siiski takistuseks see endale ise korraldada. Võttes aluseks aga pikema vaate siis mõistagi ma seda võistluskiirusel ei läbi. 



pühapäev, 28. veebruar 2021

Leitud prügi 26h peale maratoni!


Inspireerituna eelmise päeva ebameeldivast kogemusest ühe prügiloopijaga võtsin ette taastava sõidu maratonirajal. Kaasa sai võetud kilekott kuhu plaanisin kokku koguda kõik pakendid, mille leian. Nagu arvata võib siis 99% leitust oli pärit eelmisel päeval toimunud 23. Tallinna Suusamaratonist.



100 meetrit ennem ja pärast toitlustuspunkti oli kõik ilusti ära koristatud aga metsa vahel oli seis loodetust isegi hullem. Ükski leitud geelidest ei olnud tarbimata ehk kogemata maha kukkunud. Kindlasti ei leidnud ma 100% prügist üles kuna üsna palju oli rajal ka puuprahti ja kergemad pakendid võis ka tuul kaugemale metsa vahele viia.

Nagu milleks ja mille nimel see kõik toimub? 

Järgmisel aastal võin pakkuda koristusteenust 5.-/pakend. Huvilisi oleks ilmselt 0, sest lihtsam on niisama metsa vahele paotada ja loota, et keegi ei saa teada!

Ajuvaba :(