laupäev, 24. oktoober 2020

Eesti maastikumaraton 2020

Vaid 2 nädalat tagasi startisin Eesti maastikumaratonil Kõrvemaal, kus õnnestus oma maratonirekordit parandada 6 minutiga. Uus "tipptulemus" 3:51:11 ei ole küll mingi eriline näitaja kuid rada oli varasematest maratonidest ikka mitu kraadi kangem ka. Hulgim tõusumeetreid (500 kanti) pluss läbi mudaste väljade kulgev jooksurada. Lisaks kõigele kilomeetrite kaupa märga laudteed, kus pidi tippides jooksma, et mitte külili käia.


Pildil olevas elustamispunktis Puki mäe otsas tarbisin paar topsi coca colat. Kuna finishini oli omajagu minna siis seda kangemat kraami ei riskinud võtta :D

Oma tavapärase haamri moodi asja sain peale 32km läbimist ikkagi ka ära. Kui selleks ajaks liikusin veel 3:40 lõpptempos, siis tuli ikkagi natuke järgi anda.


Õnnelikuna finisis :)


Huvitaval kombel oli kõige valusam peale lõpetamist parem õlg, mitte jalad. Ilmselt mingi närv ei pidanud tambile vastu ja tegi põrguvalu kuid õnneks pika peale vaibus.

Üldkokkuvõttes selline tore vaheldus. Pehme pinnas ei põrutanud ülearu jalgu ja lasi hea enesetundega kogu distantsi läbida. Neli järgmist päeva peale maratoni ma jooksususse jalga ei pannud kuigi lihasvalu kui sellist eriti ei tekkinudki. :)

Tulemusele aitas kaasa ka pikemate jooksuotste läbimine ennem maratoni. Põhimõtteliselt tegin enamasti jookse vahemikus 10-21km sellises pigem tagasihoidlikus tempos 5min/km +-30sek. Heaks lahtijooksuks oli ka Albu sügisjooks 11,5km raskel maastikurajal ja sellele eelnenud mäkkejooks, kus teravuse puudusel pidin leppima alles kolmanda kohaga.

Hooga edasi :)