pühapäev, 30. august 2020

Red Bull 400 Lahti 2020


Viimase saja alguses Foto: RedBull


Oi kurja.... :( Individuaaljooksu finišini oli minna veel alla 25 meetri, minu ees olev jooksja pani mind karpi. Liikusin ta selja taga ja oli tunda, et ta hästi ei jaksa enam. Ega endalgi oli pulss ilmselt üle 190 kuid tundsin, et tuleb asuda rünnakule. Mõtlesin, et teen paar kiiremat liigutust ja proovin temast lähedalt mööduda. Selle peale tegi ta end vähe suuremaks ja kuna nn piire, kust käte abiga end tõmmata jäi paremale siis oli eesliikujal selge eelis. Paremalt end läbi ei pressi ja tuleb liikuda vasakult. Mööda pugemise üritus lõppes peaga tema puusa või sabakondi vastu ja sain sellest ka korraliku muhu otsa ette :D Alla siiski ei andnud ja proovisin siiski vasakult mööduda kuid kuna käsi kasutada efektiivselt polnud võimalik jäid trumbid tema kätte. Napilt kuid kindlalt puudutas tema käsi ennem mind poomi ja tõsiasi oli, et tulemuseks 4 koht. Seda vaid 8 sekundilise kaotusega võitjale ja 9 sekundilise kaotusega raja rekordile. Meeletu pettumus oli.. kõik oli käe ulatuses kuid väike taktikaline viga ja see kõige sitem koht oligi saavutatud! Rõõmu teeb siiski asjaolu, et enda parimast tulemusest olin seekord parem 10 sekundiga, lootus lähitulevikus asi ikkagi ära vormistada püsib :)


Võistkondlikult super tiim ja ideaalilähedane sooritus :) Ajaparandus võrreldes 2018 aasta rekordiga 8 sekundit. Uued rekordnumbrid 2:02! 

Vasakult: Lauri Tanner, Rauno Tiits, Sander Kaur ja Lauri Ulm  Foto:erakogu

Jooksin kolmandat aastat järjest esimest vahetuset. Eelmise aasta vahetuse kukkumine vasardas peas ja oli vaja seekord õnnestuda. Selleks saigi Lauri Tanneriga teisipäeval tehtud väike ühistreening Ambrose mäel, et võtta teatevahetusest maksimum. Oli kasu küll ja jõudes ca kolmandana vahetusalasse tegime super töö seal ja vahetusalast väljudes oli Tanner juba 10 meetrise eduga teiste ees mäest üles rühkimas. Kindlal esimesel kohal sai antud vahetus tal Lauri Ulmile, kes edumaad hoidis ja lõpus isegi suurendas. Sander Kaur sai oma 100-le meetrile minna juba uhkes üksinduses kui see ei tähendanud, et ta jala sirgu oleks lasknud - vastupidi, mees pani nagu rakett hoovõturajast üles ja tõi meeskonna 2:02-ga finišisse. Edu järgmise võistkonna ees 20 sekundit ehk terve "kalender" Võimas töö meeskonna poolt!

TULEMUSED

Kuidas jõudsin saavutatud tulemuseni?

Jooksukm: 

juuni 77     juuli 165    august 118

Viimase kahe kuu treeningud olen teinud arvestusega, et igasse nädalasse mahuks minimaalselt 1 mäetrenn. Raskeim neist 3 nädalat ennem Lahtit Valgehobusemäel, kus sai joostud mäest üles 21 korda. Tõusumeetreid kogunes seal 690 Intensiivsuse hoidsin siiski mõõduka ehk anaaeroobsel lävel. Väike hirm oli, et äkki ei taastu ära kuid kuna ennem seda olin juba üle kuu aja korralikult jooksnud ja teinud lisaks ka muid treeninguid siis taastus küll. Selle nädala teisipäeval sai tehtud viimane lõigutrenn Ambrose mäel, kus sai 3 korda maksimumi lähedal tehtud poolde mäkke ja siis üles välja. Sellest jäid aga lihased valusaks kuni võistluspäevani välja. Takkajärgi tarkusena oleks keha vajanud samasugust pingutust juba nädal varem, et sellega harjuda. Ülemäära see kerge lihasvalu aga ei seganud ja jalg tundus Lahtis olevat päris terav ja taastus finaaliks varasematest pingutustest enamvähem ära. 


28.08.2021 Lahti Red Bull 400


pühapäev, 5. juuli 2020

Emumäe jooks 2020

Peale "hästi" õnnestunud Kohila 800m jooksu tekkis tahtmine nädalavahetusel kuskil joosta. Kõige parem koht selleks tundus Emumägi. Ränkraske rada kuid kõigest 6 kilomeetrine distants - täpselt paras pingutus. Kui Kohilas olid jalad esmaspäevasest trepitrennist totaalselt lukus siis Emumäel oli seis juba parem. Väheste jooksukilomeetrite tõttu veel raske joosta kuid asjad liiguvad kiirelt paremuse poole.

Emumäe jooksu start. Foto:erakogu

Stardis oli ka Steven Rehelem, kellega varasemalt on õnnestunud mitut puhku mõõtu võtta ja sättisingi ennast tema tempos jooksma. Esimene kilomeeter 3:10 :D seda siiski enamuses allamäge. Teine kilomeeter oli seeest juba enamuses ülesmäge - ikka kuradima raske oli juba sel hetkel kui esimene ring hakkas lõppema. Jooks koosneb 2 erinevast ringist naastes 2,6 km peal võistluskeskusesse. Joogipunktis esimese ringi lõpus oli veel kolmas-neljas koht käeulatuses kuid 190-ne pulss käskis jooksutempos korrektuure teha. Tuli leppida olukorraga ja lasta kiirematel eest ära minna. Taga oli küll tükk tühja maad kuid siiski mitte väga turvaline olukord. Hoidsin maksimaalselt võimalikku tempot kuid oli tunda, et hakkab vaikselt pistma. Nii ka juhtus ja 4 kilomeetrist edasi võitlesin lisaks väsimusele ka pistmisega. Tagant lähenes vaikselt kuid kindlalt ultrajooksja Cris Poll. Viiendal kilomeetril tuli ja andsin teed ja läks. Tiksusin antud hetkel võimaluste piires edasi. Sai korra isegi käblakas pandud ühe juurika otsa komistades. Lõpp oli korralik sik-sakitamine ümber puude, õnneks mingeid suuremaid tõuse enam ei olnud ja sai kindla 6 kohaga lõpetatud. 
Aeg: 26:50,5 Distants 6,1km

kolmapäev, 17. juuni 2020

Kohila 1000m

Viimane võistlusstart jäi märtsi kuusse kui sai Telia trepijooksul võidu joostud.

Emotsiooni pealt sai mõeldud, et võiks vaatamata olematutele jooksutreeningutele end ja kogu pere proovile panna. Mariliis, kes sai üleeile oma käeluumurru kipsist lahti läks eile kergejõustiku trenni ja sai uue trauma kaugushüppes halvasti maandudes. Taaskord käik emosse - diagnoos luuturse. Sellega oli meie pere osalus kahanenud kaheliikmeliseks ehk võistlema läksime mina ja Lisette. Heddy jäi haiget põetama.
Täpid Kohilas. Foto:erakogu

Üleeilne soojendus midagi head ei tõotanud ja aeg 3:00-3:10 tundus reaalne. Paningi ennustatud ajaks kesktee ehk 3:05 Kuna sääred olid laupäevasest tõusutreeningust endiselt valusad sai jalga tõmmatud ka kompressioonsäärised, võib öelda, et need isegi aitasid :)

Jooks ise oli selline loid ja särtsu väga ei olnud. Motivatsiooni aitasid üleval hoida Marko ja Kristjan, kellega käis omamoodi võidujooks. Marko jäi algusest peale karpi ja pudenes tagant kuid Kristjan hoidis pinget lõpuni üleval. Hakkasin ca poolel maal kergelt ära vajuma ja tagasirgel ennem finišit hakkas vahe ka Kristjaniga minu kahjuks suurenema. Jäin siiski turvalisse kaugusesse ja ca 150m ennem lõppu kiirendasin ning möödusin nii temast kui ka paarist teisest konkurendist :) 
Aeg 3:00,90  pulss avg 174, max 184 Ringiajad: 1:11 ; 1:17 ja viimane 200m 34sek.
täitsa OK tänasel päeval - siit on hea edasi minna.

Jooksmiseni!

 

esmaspäev, 8. juuni 2020

Rattamatk Ähijärve-Aegviidu-Peraküla vol3

Kaks aastat tagasi sai Ähijärvelt starditud Peraküla poole. Kuna originaalis on distants 820 kilomeetrit ja osa rajast päris raske siis sai see jagatud nelja aasta peale. Sel korral oli start Ahjalt ja finiš planeeritud Aegviitu. Lihtsad teed - enamasti kruus ja ka asfalt siis sai sel korral hakata piire nihutama. 

Eelmisel aastal oli ilm kolm päeva niivõrd kohutav - 12 kraadi ja pidevad vihmasajud. See põhjustas selle, et Markoga jätsime eelmise aasta matka viimase päeva ennem planeeritud lõppu pooleni. Nüüd oli meil aga vaja teistest 30km matkateest rohkem läbida. Probleemi selles ei näinud vaid pigem võimalust sporti teha. Kui teised: Urmas, Ardo, Janar ja Tauno startisid pool üheks Tartust Kavastu poole siis meie Markoga läksime alles hommikust sööma. Ilmaprognoos näitas sajust hommikupoolikut ja ei hakanud ülearu kiirustama. Kavas oli lihtsalt kiiremini sõita ja teised rajal kinni püüda. 10:10 startisime Ahjalt Kavastu poole eesmärgiga hoida tempot koos pausidega 20 km/h. 



Aga nagu nende asjadega ikka on, et võid ju planeerida aga asjad ei pruugi nii minna nagu soovisid. Kavastu parv oli hoolduses ja telefoninumber infotahvlil välja lülitatud. See tähendas lisaringi 20 kilomeetrit ja kustutas ka meie võimalused teistele järgi jõuda. Need lisakilomeetrid tähendasid ka seda, et tuleb läbida rekordilised 130 kilomeetrit 1 päeva jooksul ja seda maastikurattal.



Nagu arvata oligi siis järgi me neile ei jõudnudki vaatamata üsna ok tempole. Selgus, et ka nemad ei kulgenud oma väljahõigatud 15km/h keskmises tempos. Selleks andis hea võimaluse üsna kiired ja hästi veerevad rajad. Võsa ja muda oli nende 130 läbitud kilomeetri juures minimaalselt.




Ööbimispaigaks valisime Juula Puhkemaja Elistvere lähedal. Superäge koht koos mõnusa saunaga. Ainus häda oli selles, et koos sauna kütmisega läks ka maja väga soojaks ja hiljem magasid nagu troopikas :D


Õhtul tõi Heddy meile mõned asjad ära , et sõit kergem oleks. Selsamal Juula puhkemaja territooriumil oli väga palju lasteatraktsioone ja ka väike Mirell sai oma osa lõbust. 


Kõhu sõime täis paari kilomeetri kaugusel Juula kohvikus. Superäge mahekohvik koos maitsvate praadide, magustoitude ja jookidega - kes sinna kanti satub siis tasub minna :) Lisaks sellele avas kohvikupidaja meie jaoks ka laupäeva hommikul uksed ja söötis kõhu putru täis ja pakkus virgutavat hommikukohvi. Täisluksusvärk !


Päev täis motivatsioonisirgeid. 


Tegelikult jätkus nii tõuse kui langusi ja imelisi vooremaa vaateid. Vaatamata halbadele ilmaprognoosidele me terve matka jooksul eriti vihma ei saanudki. Kui välja arvata üks 5-10 minutiline sahmakas paarkümmend kilomeetrit ennem Koerut. 


Sel hetkel kui asi käest ära hakkas minema sattus silmapiirile üks mahajäetud hoone kuhu Urmasega varjusime. Olime selleks hetkeks teistelt natuke eest ära sõitnud lootuses ennem vihma järjekordsesse rmk lõkkekohta jõuda. Nagu näha siis ei jõudnud kuid sellest polnud midagi, sest vana maja päästis hullemast ja peale viit minutit enam sel päeval vihma ei saanudki.

Kuna päev oli lihtne ja viimased kilomeetrid ennem Koerut asfalt siis lisasin 10km ennem Koerut tempot ja vaatasin kuidas teiste vorm on. Marko ja Janar võtsid tuulde. Vaikselt kerisin aga tempot peale ja Janar hakkas vaikselt maha jääma, mõne aja pärast vajus ka Marko aeglaselt aga kindlalt tagant ära. Auhindu selle eest ei jagatud kuid sai korraks pulss kõrgemaks aetud ja reielihased tugevamaks treenitud :)


Meie ööbimispaigaks oli seekord kõrts/hostel Janune Kägu. Kuna mul oli napilt 100 km puudu siis tegin lisaks väikse ringi ja sain oma 100 kätte. Kaks päeva järjest :) 


Huvitav, et kõrts oli muidu laupäeviti kinni ja toitlustus vaid meile. Lisaks sellele ostsime ka baari õllest tühjaks - olgu siinkohal öeldud, et külmikus leidus vaid 7 õlut :D Söök ja teenindus olid seeest väga head. 


Afterparty toimus hiljem meie toas -  laud sai kaetud kohaliku Konsumi abiga.
Rikkalik hommikusöök kell 8 ja 9ks teele - nii see rattamatkuri elu on.






Viimane pikem paus sai tehtud Valgehobusemäel, kus sai kerge õhtusöök võetud ja jõudu kogutud. Täpselt sel ajal avanesid ka taevaluugid ja hakkas sadama. Seda siis pool tundi, mispeale taaskord ilm ilusaks läks. Nagu planeeritud sadu :)






Matkaseltskond 2020 Marko, Tauno, Ardo, Urmas, Janar ja mina. Kõik pidasid vastu ja läbisid rekordkilomeetrid rõõmsal meelel :) Lõpppeatus seekordsel etapil oli Aegviidu, kust pool seltskonda liikus järgitulnud autoga Tartusse. Teine pool rongiga Tallinna ja ma ise keerasin rattanina kodu poole. Väike 35 kilomeetrine lisaots tundus veel tehtav ja oligi.


Päeva lõpuks sain 130 kilomeetrit taaskord kokku. Kogu matk seega kolme päevaga Ahjalt Kodasoole 360 kilomeetriga. Puhtaks sõiduajaks pea 20 tundi. Oli tore matk ja eelmise aasta õudukas peast pühitud. Rattasõit on tore ja meeldivas seltskonnas mööda Eestimaad võib sõita ka järgnevatel aastatel :) 2021 lõpetame selle 820 kilomeetri pikkuse teekonna ära. 

Matkamiseni 




pühapäev, 10. mai 2020

Ironman 70.3 Otepää vol 2

Loodus otse köögiaknast. Foto:erakogu

Eriolukorra tõttu lükati selleaastane Ironman Otepää 70.3 edasi 5 septembri peale. Ka toimumiskoht muutus ja selleks on Tallinn. Esimene emotsioon oli minu poolt suur pettumus. Tallinna lahes ujumine on kõike muud kui tegevus mida tahaksin teha ja seda veel septembris. Ka ratta ja jooksurajad Otepääl tunduvad minu jaoks palju rohkem emotsioonepakkuvaks. Aga olukord on nagu on ja tuleb sellega leppida.

Esimene reaktsioon oli, et tuleb loobuda kuid õnneks oli lisaks raha tagasi küsimisele (seda nad ise küll ei pakkunud kuid seaduse järgi on nad selleks ikkagi kohustatud) ka variant osaleda 2021 aasta augustis Ironman Tallinn 70.3 võistlusel. Ujumiskohaks ilmselt ikkagi Tallinna laht kuid augustis vast kannatab jahedama vee ära ja kringliks ei külmu :)

Nüüd on rohkem kui aasta aega trenni teha ja vast tuleb ka tulemus seda tugevam :) 

Elame, näeme!

pühapäev, 5. aprill 2020

Mäetrenn



Eile tekkis tunne, et pole ammu treppidel jooksnud ja sellest inspireerituna sai täna võetud suund Aegviitu. Aegviidu spordibaasist mööda terviserada paar kilomeetrit Kõrvemaa poole liikudes jõuab ühe korraliku tõusuni. Seda oligi plaanis mõned korrad vallutada.



Kokku läbisin, rada:  22tm 170 meetrit 25 korda. Kõike seda tegin mõõdukas tempos ehk pulssi ei lasknud üle Z4 ja et rohkem imiteeriks Teletorni treppi siis võtsin appi ka suusakepid. 





kolmapäev, 1. aprill 2020

Motivatsioon miinuses

Märts vs Veebruar

Märts

Suusk 4:56
Jooks 8:39
Ratas 11:59
Üke 1:48
Ujumine 0:41
Trepijooks 0:31

Kokku: 28:27

Eelmisel nädalal võtsin käigu välja - aitab mõneks ajaks!

Märtsi viimasel kuupäeval võtsin ka vastu otsuse, et loobun treeningplaanist ja treenin edaspidi vähemalt mingi aja vaid enesetunde järgi. Täpselt aasta sai ka sellest hetkest kui lasin endale jooksutreeningplaani koostada.

Jooksutulemused läksid küll natuke paremaks aga saavutatud tulemused ei tasu sel moel enda lõhkumist ära. Soov oleks harrastajana ikkagi pikalt edasi võistelda - eelkõige iseendaga!

Jamad said alguse hilissügisel Tenerifel suurenenud jooksumahuga ja süvenesid sisehallis jooksuga. Päädis see kerge luuümbrise valuga, mis hakkas jooksmist olulisel määral segama. Huvitav, et trepijooksu, ratast ujumist sai teha murevabalt. Võtsingi nagu ülemisel pildil näha veebruaris jooksmisest pausi ja tundus et mured said seljatatud kuid ei - olen alguses tagasi.

Tasa ja targu edasi!


esmaspäev, 23. märts 2020

Kehalise kasvatuse tund


Vaatamata karantiinile tuleb ikkagi lapsed liikumises hoida. 
Sellele eelnes 20 minutit jooksu värskes õhus, jooksuharjutused ja tõkked.

Pole ühtegi vabandust miks mitte ka ise kaasa teha :)




pühapäev, 22. märts 2020

Eriolukord

Kahju on neist inimestest, kes selle uue haiguse tõttu peavad surema. Kahju on ka kaasmaalastest, kes pole olukorra tõsidusest aru saanud ja üritavad teha nägu, et neid see ei puuduta.

Oleks aeg õppida teiste vigadest (Itaalia) ja tegutseda julgemalt, et selle levik Eestis kontrolli alla saada, sest tänases olukorras liigume täpselt samal kursil. Peagi on haigla intensiivravi võimekus saavutanud maksimumi ja paljude jaoks lähedased inimesed lähevad manalateele.

Julgen olla ettevaatlik ja püsin kogu perega kodus. Poes käin vaid korra nädalas ja õnneks töö vabas õhus, kus kellegagi otsekontakti vajadus puudub.

Sellega anname enda pere poolt maksimaalse panuse, et ei jää ise haigeks ja samuti ei pea meie tõttu keegi teine nakatuma.

See jama ei kesta igavesti ja üheskoos panustades saame kiiremini tavarutiini naasta.

Olgem terved ja hooligem üksteisest!


neljapäev, 12. märts 2020

Eesti Trepijooksu Karikasarja 5, 6, 7 etapp

Teletorni viisik meeste klassi poodium. Foto: Erkki Viljarand

Viienda etapina oli kavas Teletorni kolmik/viisik, kus tunnise ajaakna sees on vaja startida, kas kolmele või viiele korrale. Rada teiselt korruselt üles välja ehk 896 trepiastet korda 5 minu jaoks.
Usk ja lootus oli lüüa üle juba 2018 aastal joostud 25:31

Ringiajad: 
4:57.5 
5:15.0 
5:20.4 
5:33.2 
5:28.0
Kokku 26:34,1 ehk rekord jäi sündimata. 
Põhjus? Tundsin, et ei jaksa, sel oli oma osa ilmselt nädal varem peetud kergel külmetushaigusel.

Vaatamata ajalisele tulemusele võib siiski rahul olla - kindel esikoht ja vajalikud punktid arvestades karikasarja üldkohta jahtides kirjas :)

Kuuenda etapina oli kavas Trepijooks SEB-s


Kahjuks olime sunnitud selle koroonaviiruse jõudmise pärast Eestisse ära jätma.

Seitsmes etapp toimus 10.03 kui kavas oli Trepisprint Telia-s

Naiste esikolmik: vasakult Mari-Liis Valma, Marika Turb ja Heddy  Foto: Erkki Viljarand

Telia trepid on mulle hästi sobinud ja erandiks polnud ka seekord. 2 koht isikliku rekordiga 53,8 sekundiga. Läksin jooksma tugevate treeningnädalate pealt ja värskus jättis soovida. Eesmärgiks ikkagi joosta võidu peale Teletorni trepijooksul.
Lisaks mahtusid oma vanuseklassides poodiumile ka kõik ülejäänud stardis olnud pereliikmed :)

Sportimiseni ;)







neljapäev, 6. veebruar 2020

Ironman 70.3 Otepää ettevalmistus vol1

Maanteehundist onu sai korra metsa meelitatud ja kohe suutis mudaaugus üle lenksu lennata :D Foto:erakogu

Eelmisel aastal vaatasime koos abikaasaga Tallinna Ironman finišit ja sai õhku visatud idee, et võiksin ka osaleda. Mitte küll täispikal Tallinnas vaid poolikul Otepääl. Heddy ütles selle peale, et osale kui tahad. Järgmisel hetkel olin kirjas. :D See millised kulud see lisaks üüratult kallile osalustasule (ca 200.-) kaasa toob ei hakanud ma talle esimese hooga tutvustama.

Pileti ostnuna ma nii hullus "mudas" nagu mu onu sel pildil ei olnud kuid algav teekond ei tõotanud midagi lihtsat. Olen ka varem lausa neljal rahvatriatlonil osalenud kuid distantsid eelolevaga võrdlust ei kannata.

Hirmsaim ala minu ja ilmselt ka enamuse jaoks, kes triatloni peale mõelnud on, on ujumine!
Pikim distants, mille ujunud olen on 5,1 kilomeetrit - seda aga soojas basseinis ja 4 aastat tagasi. Viimastel aastatel kuus üle 5 km pole ujunud. Välisveekogus ujumisega on mul tõsised probleemid, vesi on külm ja veekogu pime, veel hirmsam kui juhtub lainetama. See lööb aga vaimselt bloki ette ja ujumisest kui sellisest ei tule midagi välja. Hea näide siinkohal on 2016 aasta Kõrvemaa triatlon, kus vaatamata korralikule talvisele ettevalmistusele sain ujumises 412 koha 417-st osalejast! Ujumisdistants oli 350 meetrit, lainetav vesi ja 0 km väliveekogus põhjustas selle, et tõmbasin kopsud vett täis, kangestusin ja kaotasin oma prillid järve põhja. Siiski "ujusin" kuidagiviisi selle maa  lõpuks ära.
Ironmaniks parandab loodetavasti halba seisu kalipso, mis on plaanis peagi soetada. Olematu talve jätkudes jõuab vast paar korda ka kuhugi järve ujuma - lootus püsib.

24 kraadises ookeanivees suplemisega saan hästi hakkama :) Foto:erakogu

Triatlonivarustuse kalleim asi ehk ratas sai õnneks juba 5 aastat tagasi soetatud. See pole küll triatlonile parim valik ehk eraldisõiduratas vaid tavaline maanteeratas. Seeeest on see nagu uus. Esimese kahe aastaga sai ca 800km sõidetud ja ka paaril rattarallil osaletud. Kuna ma grupisõitu ei nautinud ja ka maanteeääres autodega võitlus ei pakkunud piisavalt pinget siis kadus huvi ära ja parkisin ratta garaazi ära paremaid päevi ootama. Nüüd on need päevad käes. :)

2016 a. Maxima GP Foto:erakogu
35,7 km/h oli 2016 aastal keskmine kiirus 48km pikkusel Maxima Gp-l. Seda siis enamuse ajast kellegagi koos sõites, kuid mitte ainult kuskil grupi sabas loksudes. Paar nädalat peale seda võtsin ka osa 10km pikkusest temposõidust Pirital - seal oli kesmine kiirus 34,5 km/h Peale neid võistlusi pakkisingi ratta põhimõtteliselt ära. Rattamatkad jms kruiisimise olen teinud maastikurattaga.

Oktoobrist alates olen hakanud tasapisi taas harjutama. Ostsin rattapuki ja kogun kilomeetreid televisorit vaadates. Võib ju öelda, et miks mitte õues, sest talve pole ju ollagi aga tänan ei see pole mulle! 

Läheb aina paremaks! 

Jooksmise taha ilmselt midagi ei jää. Hetke vorm lubaks joosta kohe nüüd ja täna isikliku rekordi ehk aja alla 1:25 Treeningutes pean aga siiski hetkel 2 nädalast pausi kuna luuümbris hakkas tõsiselt segama. Täna 10 päeva hiljem on juba päris hea ja peagi ka jooksen taas!

Viimati jooksin pooliku novembris Tenerifel. Foto:erakogu
Kuna lund ei ole siis veebruaris saab olema põhirõhk rattatreeningutel. Seda muidugi nii, et ka trepijooksudel oleks piisavalt jõudu, et parimate kohtade jagamisel kaasa rääkida.












esmaspäev, 3. veebruar 2020

Jaanuari treeningud

Aasta esimestel päevadel Jõulumäel suusatamas. Foto: erakogu

Mult on küsitud, kas jooksen kogu aeg treppidel?

Numbrid garminconnectist:
                                                    km     aeg
suusatamine 112 08:08

jooksmine 112 09:52

ratas pukil 316 11:04  
üke
03:37

sõudeergomeeter 12,5 01:00

ujumine 2 00:43

trepijooks
01:15
35:53:00

Selle kuu sisse mahtus 4 jooksulõigutrenni erineva pikkusega lõikudel 200-600m , 1 tempointervall
2 trepilõigutrenni ja 2 lühikest trepijooksuvõistlust. 

Hetkel olen 2 nädalasel jooksupuhkusel kuna luuümbris annab tugevalt tunda ja jooks muutus vastikult valusaks tegevuseks. Rattasõidus ja ujumises see ei sega ja seega keskendungi pigem nendele tegevustele - vaja ju ikkagi Otepääl Ironman 70.3 triatlonil stardis olla.



kolmapäev, 29. jaanuar 2020

Pipedrive Paarisjooks

Pärast jooksu küsis nii mõnigi, et mis juhtus?
Tegelikult ei juhtunud midagi ja saavutatud aeg ja koht igati ootuspärane. Juhtus see, et tegin oma ära aga ei üllatanud. Jalgadega küll hetkel probleemid - tõenäoliselt luuümbrise põletik kuid selle kaela ma seda sooritust ei kirjutaks. Pigem oli algselt plaanis rohkemgi treeningutele keskenduda kuid jamad jalgadega võtsid hoogu maha ja olin stardis isegi värskem kui plaanisin.

TULEMUSED

Ka võistlusärevust ennem starti ei saanud väga põdeda, sest korraldusliku poole peal oli kõvasti tegemist. Uus võistluspaik ja tavapärasest rohkem osalejaid ning sehkendamist jätkus pikemaks. Seetõttu jäi soojendus kesiseks kuid palju seegi aidanud oleks.

Viimane kurv... Foto: Erkki Viljarand


2 aastat tagasi sain Raadiomaja trepisprindis, mis suht sarnase kõrgusega 8 koha, kaotades võitjale Sander Kaurile üle 5 sekundi. Aasta hiljem parandasin seal aega alla poole sekundi kuid kuna konkurents oli hõredam oli koht parem ehk neljas. Sel korral olin isegi 2 mehest kellele varasemalt kaotanud olen isegi napilt parem - ehk siis ikkagi edasiminek?
Eks näeb kuidas õnnestub kolme nädala pärast toimuv Raadiomaja sprint. Erilisi ootuseid ei ole :) ja pole ka pikemas plaanis mõtet sprintidele panustada.

Lisaks individuaalile joosti võidu ka tandemites. Abikaasaga paaris joostes õnnestus isegi kolmas koht võtta :)

Vasakult: Maariuse Jääkarud, Merlyn ja Lauri ning meie 200-ga. Foto: Erkki Viljarand
Milline oli ettevalmistus peale Olümpiat?
13.01 Olümpia topeltsprint
14.01 Sooj. sõudeergomeetril 20min, üke 45min, trepitrenazöör 10 min, jooks 15min
15.01 Sooj. jooks, jooksuharjutused, kiirendused, lõigud 2x200, 2x300, 2x400, 200, hüpped
16.01 Ratas pukil 90min
17.01 Sooj. sõudeergomeetril 20min, üke 40min, trepitrenazöör 10 min, ujumine 20min
18.01 Tempointervall 5 ja 3km
19.01 Hommik jooks 55min      Õhtu ratas pukil 120min
20.01 Olümpia trepitreening 8x24 korrust selle sees 3x9 korrust ca 30sek
21.01 Ratas pukil 40 min üke 20min
22.01 Sooj.jooks jooksuharjutused, kiirendused, lõigud 2x200, 2x300, 2x400, 2x500, 2x600,200
23.01 Ratas pukil 70min
24.01 Ratas pukil 40min üke 25min
25.01 Jooksmine 40min
26.01 Vaba
27.01 Pipedrive Paarisjooks
Ratta osad kõik 1 või siis teise pulsitsooni alguses ehk rahulikult.

Myfitnessis tegin enamvähem nii.

Jooksmisega on hetkel keerulised lood, tuleb valu kannatada kuid loodan, et talvisemaks minev ilm toob lõpuks ka lume ja suusarajad.

kolmapäev, 15. jaanuar 2020

Olümpia Topeltsprint 2020

Pool korrust veel minna... Foto: Erkki Viljarand


Närv oli kõva enne jooksu sees, sest Sander Kaurilt võis oodata tugevat esitust. Viimasel kahel nädalal olingi treeningplaani ja fookuse antud jooksule pannud ning võib öelda, et plaan õnnestus 100 protsenti. Esimeses jooksus leidsin hea rütmi ja hoidsin end pisut tagasi, et ka teine jooks hästi õnnestuks. Endalegi ootamatult parandasin eelmise aasta aega kolm sekundit. Ajaks 1.45,2 - superlux
1980-2000 sündinud meeste esikolmik. Vasakult Sander Kaur, mina ja Ilja Dzuba

Sander Kaur vastas ajaga 1:52,6 ja sellega oli asi seekord otsustatud. Teises jooksus üritasin maksimaalselt pingutada kuid teadmine, et vahe on suur võttis natuke motivatsiooni maha. Lauri ergutus, et aega on ja kiiret pole kuhugi lisas siiski indu juurde :) Oli ju tema rajarekordi omanik oma eelmise aasta tugeva tulemusega, kus suutis mind kahe jooksu kokkuvõttes 0,4 sekundiga edestada. Kahjuks seekord temaga otseselt võistelda ei saanud kuid rajarekordi tagasivõtminegi oli üks eesmärkidest Teise jooksu aeg tuli tal 1.46,5 ehk sekund aeglasem kui esimesel, kuid kahe jooksu kokkuvõttes aeg 3.31,7 tähendas Lauri Ulmile kuulunud rajarekordi parandamist 5,4 sekundi võrra.
VIDEOLUGU Autor: Dmitri Povilaitis
Mariliis koos Etiga. Foto: Erkki Viljarand

Aastale korralik avapauk tehtud ja nüüd on hea edasi minna :)