Red Bull 400 Planica 2019

Planica suusakeskus, vasakpoolne kuulus lennumägi! Foto: erakogu

Päev pärast Pyramidengogeli trepijooksu suundusime üle Austria piiri Sloveeniasse, et saaksin osa võtta Red Bull 400 Planica mäkkejooksuvõistlusest. Kahe võistluspaiga vahe vaid 50 km ehk väga mugav variant.

Lennumägi :D Foto:erakogu

Võistlusrada: 400m

Tõusumeetreid 202! :D (Teletornis trepijooksul 170)

9 kvalifikatsioonjooksust, igas ca 70 meest sai edasi finaali iga jooksu top5 ja 20 ajaga kõikide jooksude peale kokku. Ehk siis ca 10% startinutest.

Stardi ootuses. Foto:erakogu

Mingeid ootuseid koha suhtes ei olnud ja läksin puhtalt uudset kogemust saama. Mitte, et ma end tagasi oleks hoidnud - vastupidi lendasin kvalifikatsioonis uljalt peale ja plaanisin kindlalt edasi saada. Kuna tunne oli hea ja läksin jooksu juhtima siis otsustasin napsata vahefinishi võidu :) Nii ka läks ja olin ennem laskumisrenne esimene. Siis aga tuiskas üks sloveen mööda - ei hakanud sappa võtma, sest päris tühjaks end ka tõmmata ei tahtnud. Lisaks temale möödus ka mehhiklane Jesus Raya, kellega olin maid jaganud ka eelneval päeval trepijooksul. Seal õnnestus mul teda napilt edestada. Üleval olin oma kvalifikatsiooni kolmanda kohaga saades ajaks 6:42

Käkitegu, või siis mitte. Foto:erakogu

Ega väga rohkem joosta ei tahtnudki :D Aga peale paaritunnist puhkust tuli siiski taas joonele minna. 

3..2..1..gooo  võtsin eilse trepijooksu võitja ja ühe favoriidi Jakob Mayeri selja taha - püsisin seal esimesed 30 meetrit ja siis lasin tal minna :D tark otsus kui tahta elusalt üles jõuda. Ega väga hästi ei jaksanud küll enam - sääred olid pingul kui kitarrikeeled, mis peale keerates puruks tahavad rebeneda. Jooksed ja jooksed (loe ronid ja ägised) oma arust juba tükk aega aga edasi ei liigu. Väga vaevalised 400 meetrit - kahtlemata raskeim RedBull 400 rada. 

Kuna vahepealse osa võtsin vähe rahulikumalt siis oli viimasel 20- 30 meetril jõudu, et teha lõpuspurt ja 5 kohta paremaks tõusta. Uhh tehtud, lonks vett ja väike pikutus. 

41. Koht ajaga 6:57,4 

TULEMUSED

Koos pisikese fänniga :) Taustal keskuse "pisikesed" mäed. Foto:erakogu

Pyramidenkogel turmlauf 2019

Kogutõus 100 meetrit, millest esimesed 29 tuleb joosta 170 meetrisel mäkkejooksul mispeale keerab rada treppidele. Selline mõnus jooksjat soosiv rada ehk paraja kõrgusega trepiastmed. Justkui peaks mulle sobima, aga võib juba etteruttavalt ära öelda, et seekord ei tulnud hästi välja :(

Pööre treppidele. Foto:erakogu

Mis siis valesti läks? Ei teagi, lihtsalt ei suutnud end jooksu ajal kokku võtta ja piisavalt pingutada. Kui võrrelda nädalataguse Soome jooksuga siis seal sai endast maksimum välja pigistatud kuid seekord liikusin nagu säästureziimil. Kogemus antud trepilt puudus ja ilmselt oma osa oligi kogenematusel - uus trepp, mis pole nn standartne. Korruste märgistus oli halvasti näha ja kolm korda muutus trepi profiil. Tekkis segadus trepil ja ei saanud aru kus ma olen ja palju on alles jäänud. Ilmselt tõmbas juhtme lühisesse - selle asemel, et peas juurelda oleks pidanud jooksma ja kiiresti :D seda ma aga seekord ei teinud.

Mäe otsas näha ka torn, kuhu jooksime. Foto:erakogu

Üles jõudes ja olles natuke taastunud oli selline tunne, et tahaks uuesti joosta. Kahjuks avaneb selleks võimalus alles aasta pärast.
Tulemuseks 16 koht ajaga 2:27,59

TULEMUSED

Lisaks minule tegi oma välisvõistluste debüüdi ka Heddy saades naistest tubli 18 koha ajaga 3:40,85

Tehtud :) Foto:erakogu

Moro Maraton 2019

Järjekorras juba neljas Moro Maraton minu jaoks.

Varasemad tulemused:
2016 - 1:47  3.koht
2017 - 1:43  2.koht
2018 - 1:47  3.koht

Pole vist raske arvata, mis peamiseks eesmärgiks oli kui juba teekond Tamperesse sai ette võetud :D

Solo Sokos Hotel Tampere. Foto:erakogu

Kahjuks polnud ka erand seekord ja ettevalmistuses tekkisid probleemid. Nagu aasta varemgi olin taaskord hädas seljaga, mis õnnestus peale Kõrghoone Kuninga jooksu ära tõmmata. See tekitas aga nädalase treeningpausi ja osalus sai otsustatud alles reedel. Peamine põhjus miks tahtsin osaleda oli nädala pärast toimuv mk etapp Austrias milleks see tundus täpselt paras lahtijooks.

Hommikul laevaga üle, paar tundi rongis ja kohal ma olingi. Start oli avatud 13-16 ja kui varasemalt olen rajale tuisanud suht lõpus siis seekord otsustasin kohe ära joosta. Soojendus sai esmakordselt tehtud sees jõusaalis lindil kuna õues vilises tuul ja vihma kallas.

Mis siis ikka stardijoonele ja tuld. Jalg tundus ok ja passima ei jäänud - läksin võimete piiril minema. Nagu ikka kuskil poole maa peal läks raskemaks. Kui muidu tundus ka tehniliselt jooks päris hästi õnnestuvat siis kuskil 20-ndal korrusel suutsin koperdada ja käed maha panna, mis lõhkus hea rütmi ära. Eks selle põhjustas juba pehmeks muutuv jalg. Paar korrust ülevalpool libastusin uuesti ja ka pulga auku ajamine ei õnnestunud eriti hästi - kurat oli vaja seal vusserdada, sest pingutuse poole pealt suutsin ennast ikka täitsa tühjaks pigistada. Tükk aega läks aega, et jalad taas normaalselt liikuma saaks. Ajamasin teatas 1:42 - küll isiklik rekord ja eeldused top 3 olid olemas kuid teadsin, et ihaldatud võit jääb ka sel korral ilmselt võtmata.

Nagu näoilme reedab siis tahe oli suurem, kuigi pettunud ei ole. Foto:erakogu

Nii ka juhtus, sest Aku Joentausta tuli taaskord ajaga 1:40 nagu kaks aastat tagasigi ja võttis oma teise võidu. Nii, et 2 sekundit jäi seekord puudu, sama palju kaotas mulle kolmanda koha saanud Juho Veikkolainen, kes oli nii sel kui eelmisel aastal Lahtis toimunud Red Bull 400-l teise koha omanik. Neljandaks jäi seekord rajarekordi omanik ja mullune võitja Timo Silander saades ajaks 1:47

TULEMUSED

Nii, et mis siis ikka tuleb ka 2020 sammud Tampere poole seada :)

Kõrghoone Kuningas 2019

Teisipäeva õhtul oma e-kirjakasti vaadates oli üllatus suur - saabunud oli meeldetuletus homme toimuvast trepijooksust. Olin olnud kogu aeg arvestanud neljapäevaga ehk kuidagi läksid päevad sassi. Aga, mis siis ikka kui nüüd siis nüüd.

Minek :) Foto:Päästeamet

Jõudsin pool tundi ennem starti kohale, sooja teha ei jõudnud kuid õnneks oli ilma soe ja töö juures juba üksjagu rassitud. Sander aitas leida varustuse, bussist kiip külge ja oligi aeg asuda stardijoonele.

Mis tunne oli?

Kõik need riided, balloon ja kummikud selga jalga sai tõmmatud siis oli tunne nagu talvel läheks metsa jalutama. Segavaimaks faktoriks võib vast pidada kummikuid kuna need ei paindunud ja seetõttu mingit pöia tõukest treppidel võis vaid unistada. Tuli panna sisuliselt täistalla pealt. Teiseks häirivaks asjaoluks said traksipüksid, mis natuke alla vajusid ja hakkasid põlve tõstet segama - võiks öelda isegi pidurdama. Üllataval kombel palavus ja lisakaaluna seljas olnud balloon väga ei seganudki.

Kuskil poole maa peal nagu tavaliselt läks raskeks, lihased polnud ilmselgelt veel laupäevastest Red Bull 400 mäkkejooksudest taastunud. Pulsi lõi lakke - max 187 :) kuid üleval pikali polnud vaja visata. Hingamine oli seekord isegi täitsa ok- lihtsalt ei jaksanud ja eks ka liigutus ja lihased, mis tööd said midagi muud kui tavatrepijooksul. Kogemuse võrra siiski rikkam :)

Kiireim koostööpartner. Foto: Päästeamet

Ülla ülla - õnnestus olla kiireim koostööpartner. Auhinnaks saadud tulekustusti ja tulekustutustekk on majapidamisse väärt asjad ja tegelikult peaks olema suisa kohustuslikud.

Kõrghoone kuningaks kroonitud Sander Kaur-ile kindel 5,2 sekundiline kaotus. Ega temalgi võit lihtsalt tulnud, sest teise koha saanud Harpo Stroo kaotas talle kõigest 0,12 sekundiga. Lisaks nendele jäid napilt - alla 1 sekundi minust ettepoole veel Igor-Kristjan Tuisk ja Ivan Mjazin. Kõvad mehed, pole midagi öelda :)

TULEMUSED

Red Bull 400 Bischofhofen

Millega tegu?

400 meetrit suusahüppemäest üles. Et liiga lihtne ei oleks siis tuleb seda antud võistlusel lausa 3 korda teha. Just nii - esmalt kvalifikatsioon, kus ca 840-st startinust kukub pea 500 välja.

Enne starti koos ühe oma suurima fänniga :) Foto:erakogu

Tugevamate jaoks tähendab antud formaat seda, et kvalifikatsioon ja poolfinaal tuleb läbida võimalikult säästlikult. kvalifikatsioonijooksule läksingi kindla plaaniga see lihtsalt läbida kontrollides jooksu käigus olukorda ja aega. 98 koht ja aeg 4:57 viisid mind kindlalt edasi poolfinaali.

Selline pisike mägi. Foto:erakogu

Poolfinaalis tuli aga jalad kõhu alt välja võtta ja anda endast juba märksa rohkem, sest 243-st startinust sai 70 edasi finaali. 90-95% pingutus tähendas poolfinaalide 22 kohta ajaga 4:26

See etteaste jättis aga ka juba jälje jalgadesse ja mingit kerget jooksu finaalis polnud oodata.

Ajavahe kvalifikatsiooni ja poolfinaali vahel oli ca 3h ja finaaliga 2h seega päris korralik päev.

Finaal. Foto:erakogu

Finaalis sain päris hästi minema ja olin esimese 100-150 meetri peal päris heal kohal. Siis jäin aga kergelt karpi ja hea rütmi saamine ei õnnestunud. Mida ülespoole seda töntsimaks läks jalg ja mitmete konkurentide möödumine ei lisanud just jõudu. Viimasel 20 meetril suutsin siiski kerge kiirenduse enne lõppu teha ja paar kohta parandada. Nagu ikka siis jalad lõid tuld ja kopsud põlesid kuid jäin siiski rahule. Aeg 4:28 ja koht 34. Lootsin küll märksa parema tulemuse teha kuid takkajärgi võistluste käiku vaadates võib rahule jääda ka selle saadud kogemusega.

Taastav mägimatk :) Foto:erakogu

Peale jooksu tegime veel väikse tunnise mägimatka sealsamas matkarajal. 

Bischofshofen mäe otsast vaadatuna. Foto:erakogu

Sel aastal plaanis osaleda ka Red Bull 400 Planica etapil Sloveenias. 

Kohila 2000 m

Kolmapäeval seadsime taas autonina Kohila poole, et pea kogu perega võtta osa järjekordsest Kohila Pikamaajooksu sarja etapist. Seekord oli menüüs 2000 meetrit. Taaskord distants mida meist neljast (mina, Heddy, Mariliis ja Lisette) keegi varem jooksnud ei ole. Isiklikud rekordid olid juba eos garanteeritud.

Mingeid erilisi ootusi ja lootusi mul peale korraliku pingutuse tegemise ei olnud. Et lihtsam jooksule peale minna võtsin eesmärgiks Lauri talvise 2000 aja 6:38 Enne starti tundus aga isegi, et võiks joosta alla 6:30 Nii ka läks - ajaks 6:23,39 olen rahul ja siia jäi ka varu tulevikuks :)

Kuidas tunne oli?
Oluliselt lihtsam tundus 2000 joosta kui 400 või 1000 -ndet kuna tempo ikka oluliselt aeglasem (talutavam). Mitte, et nüüd linnulaulu ja ilusat ilma sai nautida kuid natuke siiski :)

Esmane eesmärk kogu sellel sarjal on minu jaoks saada kiiremaks tõusudel, treppidel. Lühikesed distantsid annavad kiirust juurde ja saab ka vaimu treenida ehk kannatada, kannatada, kannatada...
treppidel, tõusudel on see esmatähtis!

Lisaks läbi nende võistluste tüdrukute jooksuvõime arendamine! - tulemused on juba näha :)

Mariliis Kohilas jooksmas Foto:erakogu

Kohila finaaletapil 1 miili jooksul oleme taas staadionil!

2. Margus Keerma mälestusvõistlused / Kuusalu valla meistrivõistlused

Jooksusõbrad :) Foto:erakogu

Juunis joostud Kohila 1000 meetri jooksul ei suutnud oma head jooksuvormi 100% realiseerida ja varu jäi sisse. Plaan oli saada veelgi kiiremaks ja viga 3 augustil Kuusalus parandada. Kiiremaks pole küll vahepeal saanud - pigem gramm tagasi astutud kuid jooks ise õnnestus natuke paremini. Tulemuseks uus isiklik rekord 2:55,3 , ajaparandus küll minimaalne kuid siiski võib rahule jääda :)

Jooksuks valmistusin kodus päev läbi lastele lastemaja juures ehitades. Valmib ronimissein, rõdu, liumägi, liivakast ja terrass. Päev läbi rassimist eriti ilmselt tulemusele kaasa ei aidanud kuid emotsioone pakub ikka :) Hea vaheldus oma igapäevatööle.

Töö käib! Foto:erakogu

Mingit eriliselt head kohta selline tulemus võistlejaterivis mõistagi ei andnud. Seeeest pakkus rõõmu abikaasa hea tulemus 3:50, mis andis koguni kolmanda koha ja Mariliisi tugev isikliku rekordiga 3:28 lõppenud jooks, mis oli teise koha vääriline. Lisaks sai temast Kuusalu meister 1000 meetri jooksus 2019 aastal. Võistlusrajal oli ka Lisette, kes väga ambitsioonika stardiga ennast natuke kinni jooksis, kuid eks kogemustest õpib! Lõpuks on võitjad ikkagi kõik need, kes stardivad!

Naiste esikolmik :) Foto:erakogu