Pärast pea 3 kuud taas regulaarselt jooksule pühendununa läks kõik plaanipäraselt ja vorm aina paranes.
2 nädalat tagasi sai joostud end LääneVirumaa jooksusarja etapil Porkunis poodiumile - üldarvestuse 3 koht ja vanuseklassi 2 oli igati üle ootuste hea tulemus - 6km 21:55 ehk 3:42 tempo.
Porkuni poodium
Päev peale seda tegin pika rahuliku jooksu 22km 1:45 pulss 145 mis tähendas ka seda, et kahe nädala pärast toimuvaks Tartu poolikuks pidi seis päris hea olema.
Nädal enne poolikut toimus jooksusarja etapp Rakveres, kus tuli joosta 10km , seal proovisin joosta üle oma 10km rekordi, mis oli 37:00 , see küll napilt ei õnnestunud aga aeg 37:06 pulss 174 tempo 3:42 oli ka päris ok ja andis üldarvestuse 7 ja taaskord vanuseklassi 2 koha.
Rakvere rahvajooksu poodium
Edasi kahjuks nii libedalt ei läinud ja teisipäeva õhtul läks enesetunne kehvaks ja tõmbas kurgu valusaks. Reedeks oli küll see kõik möödas ja jäi vaid nohu. Jooksukilomeetreid kogunes enne poolikut kogu nädala jooksul olude sunnil täpselt 0km.
Friday Night Run Reketi kontsert.
Reedel tundsin end piisavalt hästi ja ka enesetunne oli selline, et lähen ja proovin teha ikkagi korraliku jooksu. Stardihommikul raekoja platsi poole sörkides tundsin paremas sääres kerget krambieelset tunnet, tundus müstika kuidas see on võimalik aga võttis ettevaatlikumaks küll. Kuna oli segasevõitu nädal siis toitumisele ja võistluseelsele laadimisele mingit rõhku ei pannud. Ilmselgelt tarbisin nädala jooksul liiga vähe mineraale ja vedelikku.
Copperid Tartu poolikul
Stardist läksin 4-5 rea tempoga minema ja hoidsin end teadlikult veits tagasi.
Esimene km 3:40 (pulss 164) tundus küll kerge aga võtsin tempot gramm alla ja lasin olemasoleva pundiga vahe vaikselt sisse.
Teine km 3:46 (pulss 172) oli ikka liiga kiire ja võtsin veel tempot alla kuna teadsin, et pean olema ettevaatlik. Jooksjaid vaikselt möödus minust aga ei lasknud end sellest segada.
Kolmas km 3:50 (pulss 175) rada läks veidi raskemaks aga see oli tempo millega peaksin jooksma, pulss 175 ka minu jaoks tavapärane poolikul) Tundsin end hästi.
Neljas km 3:56 (pulss 175) see oli tõusev osa
Viies km 3:59 (pulss 175) paremal kõhus hakkas kergelt pistma ja võtsin igaks juhuks tempot maha, et korda saada, enesetunne muidu väga ok
Kuues km 3:49 (pulss 173) pistmine süvenes aga oli allamäge osa
Seitsmes km 4:09 (pulss 169) enne sillale jõudmist muutus valu talumatuks ja olin tegema sunnitud paarikümne sekundilise kõnnipausi lootuses, et pistmine kaob)
Kaheksas km 3:54 (pulss 174) sain aru, et see pistmine ei kaogi ära ja saan sellega võidelda jooksu lõpuni, pidevalt masseerides ja kontrollitud hingamisega sai kuidagi liigutud. Kehaasend aga vajus sellest paremale ja parem jalg sai ilmselt suurema koormuse.
9-16 km möödusid pistmise taktis ja sellise 4:20 tempo ümber. Siis olin plaanid ümber teinud ja mõtlesin, et kannatan ära ja aeg alla 1:30 tuleb ikkagi ära. Parem jalg muutus aga aina valusamaks.
Ja siis 17ndal kilomeetril Tähtvere spordipargi üleval käis terav valu läbi parema jala ja säär tõmbas laksust krampi. Jäin korra seisma ja venitasin. Proovisin peagi taas jooksma hakata aga ei olnud võimalik. Ok pole hullu mõtlesin endamisi ja jalutasin veits, et küll üle läheb aga ei läinud.
Õnneks oli peagi joogipunkt, kus sai magneesiumi soola ja kõvasti joodud. Jalutasin edasi ja proovisin taas ka joosta aga ei õnnestunud - parem säär keeldus koostööst. Õnneks oli päike välja ja täitsa tore oli jalutada. Jooksjad muudkui möödusid ja nii mõnigi ütles kaasa toetavad sõnad.
Kilomeeter ennem finisit oli observatooriumi fotode näitus ja kuna tempo oli piisavalt madal sai ka kõik pildid üle vaadatud, võistlustempos oleks jäänud nägemata.
Üleüldse oli aega ringi vaadata ja meenutada nooruses veedetud aastat Toomemäe ümbruses - olid ajad :)
17ndast km finisisse kulus 40 minutit :D
Aga lõpuni ma tulin ja sain ajaks 1:48
Loodetavasti selline tulemus tuleb taaskord 20 aasta pärast, vahepeal prooviks ikka kiiremini!
